Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-10274

Asjaolud ja pankrotiavaldus Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) esitas 04.03.2013 maakohtule avalduse TOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on TOÜ-l maksuvõlg kokku 1 871 320,18 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 1 656,13 eurot. Alates 2009 septembrist on TOÜ-l raskusi deklareeritud maksusummade tasumisega. Tasumisele kuuluva maksusumma mittetasumisel on maksuhalduril õigus algatada sundtäitmine. Maksuhaldur tegi sundtäitmishoiatuse TOÜ-le esmakordselt 18.11.2009 ja viimati 27.02.2013, samuti arestis maksuhaldur 03.03.2010 TOÜ

2-13-10274 pangakonto AS-s Swedbank ja edastas 16.03.2010 ja 15.06.2010 nõuded täitemenetluse alustamiseks kohtutäituritele. Kinnistusregistri andmetel ei kuulu TOÜ-le kinnisvara ning Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole TOÜ ühegi sõiduki omanikuks ning Eesti väärtpaberikeskuse andmetel ei kuulu TOÜ-le väärtpabereid. Äriühingu pangakontod on arestitud ja ettevõttel puudub igasugune registervara. Sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole maksuhalduril äriühingult maksuvõlga sisse nõuda õnnestunud ning maksuhaldur ei saa oma nõudeid rahuldada äriühingu vara arvelt. 20.03.2013 määrusega kohus määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustavi. 16.04.2013 kohtuistungil võlgniku juhatuse liige nõustus, et TOÜ on maksejõuetu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada TOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus kirjaliku nõusoleku alusel Urmas Ustavi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara hinnanguliselt 9760,41 eurot, mis muuhulgas koosneb nõuetest kolmandate isikute vastu ja pikaajalistest finantsinvesteeringutest. Konservatiivselt hinnates on tegemist ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega, milliseid ei ole käesoleval hetkel võimalik käsitleda võlgniku reaalse varana. Põhivarana märgitud pikaajalised finantsinvesteeringud summas 7555,04 eurot ei ole samuti käsitletavad võlgniku arvestatava varaga. Bilansi kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks 1 943 638,68 eurot. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Maksu- ja Tolliamet tasus kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3500 eurot. PankrS § 29 lg 3 järgi ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Seega tuleb välja kuulutada TOÜ pankrot. Kuna võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, ei pea kohus vajalikuks hinnata vara tagasivõitmise või – nõudmise nõuete rahuldamise edukust PankrS § 29 tulenevalt. Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühing oli sisuliselt maksejõuetu juba 2009. aasta lõpul. Võlgniku 2009 majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku juhatuse liige pidi hiljemalt 2010 aasta juunikuus võtma tarvitusele meetmed omakapitali taastamiseks, otsustama võlgniku lõpetamise või esitama pankrotiavalduse. Ajutine haldur märgib arvamuses, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme TO raske juhtimisviga (PankrS § 28 lg 2) ja võlgniku juhatuse liikme tegevuses võivad esineda KarS § 384, § 385 ja § 3851 sätestatud kuriteo tunnused. PankrS § 31 lg 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Tulenevalt PankrS § 86 ja § 90 kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget vannet andma. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 20 tunni eest kokku summas 1920 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on tegemist pankrotimenetluse kuludega. Menetlusosalised

2-13-10274 vastuväiteid tasu ja kulutuste suurusele ei esitanud. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, leiab, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1920 eurot. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub sellele käibemaks 384 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.