Juri Rakitini hagi Tarvastu valla (vallavalitsuse kaudu) vastu diskrimineerimise tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
4752,24 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. novembri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Rakitini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. aprill 2013
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Juri Rakitin (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann Vastustaja (kostja) – Tarvastu vald (vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar ja seaduslik esindaja Maive Feldmann
1.Jätta Tartu Maakohtu 9. novembri 2012 otsus muutmata, arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi.
esindajad
RESOLUTSIOON
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Vabastada Juri Rakitin riigilõivu 943 (üheksasada nelikümmend kolm) eurot 25 senti riigituludesse tasumise kohustusest. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta poolte menetluskulud (v.a riigilõiv) ringkonnakohtus Juri Rakitini kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Juri Rakitin esitas 09.09.2010 maakohtule Tarvastu valla vastu hagi, milles palus tuvastada hageja isikliku õiguse rikkumine Tarvastu Gümnaasiumis, st diskrimineerimine rahvuse alusel, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane hüvitis kahju õigusvastase tekitamise eest ja diskrimineerimisega tekitatud varaline kahju 49 400 krooni (3157,24 eurot). Hagiavalduse kohaselt võeti hageja 01.09.2006 konkursi alusel tööle Tarvastu Gümnaasiumi vene keele õpetaja täiskoormusega ametikohale ja ta töötas ilma probleemideta kolm aastat. 03.06.2009 kutsus gümnaasiumi direktor Mai Talu hageja oma kabinetti ning ütles, et tema töökoormust vähendatakse, sest õpilaste arv on koolis vähenenud. Hageja nõustus koormuse vähenemisega 12 õppe- ja kasvatustunnile nädalas, et mitte kaotada ainsat sissetulekut. Hiljem sai hageja teada, et kooli psühholoogi (Ave Rohtla-Alp, kes on erialalt vene keele õpetaja) ametikohal töökoormus vähenes ning kooli juhtkond lahendas probleemi nii, et hagejalt võeti ära 10 tundi. 2009/2010 õppeaastal jaotati vene keele tunnid koolis kolme õpetaja vahel, hagejale 12 tundi, Õie Nurgale 9 tundi ja A. Rohtla-Albile 7 tundi. Ümberkorralduse tulemusena jäi Õ. Nurga vene keele tundidega seotud töökoormus samaks, hagejal vähenes 22 tunnilt 12 tunnile ning A. Rohtla-Albil kasvas nullist 7 tunnile. Ümberkorraldus puudutas kahte õpetajat – hagejat (rahvuselt venelane) ja A. Rohtla-Alpi (rahvuselt eestlane). Hageja leidis, et ümberkorralduse käigus koheldi neid, võrdõiguslikke isikuid, erinevalt. Kooli juhtkond käitus hagejaga ebaõiglaselt ning diskrimineeris teda sellepärast, et ta on venelane, rikkudes võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 3 lg 2 ja töölepingu seaduse (TLS) § 3. Ühelgi teisel õpetajal koormust ei vähendatud. 20.04.2010 pöördus hageja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole palvega anda juhtumile hinnang. Volinik Margit Sarv andis 25.08.2010 arvamuse, et gümnaasium on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, otsustades tööd vene keele õpetamise osas ümber korraldada nõnda, et hageja töökoormus vähenes, samas kui tema kolleegil see suurenes.
Pärast pöördumist võrdõiguslikkuse voliniku poole ähvardas gümnaasiumi direktor hagejat 17.06.2010, et kui hageja nii käitub, ei leia ta edaspidi tööd õpetajana. Direktor tegi hagejale ettepaneku võtta avaldus volinikult tagasi. 30.06.2010 kirjaga tegi direktor ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel 30.08.2010. Hageja leidis, et selle põhjuseks oli voliniku poole pöördumine. Eeltoodu on VõrdKS § 3 lg 6 järgi samuti diskrimineeriv tegevus. 30.08.2010 nõudsid direktor ja õppealajuhataja (Kersti Vunder) hagejalt töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel ning õppealajuhataja ähvardas, et hageja ei saa edasi töötada, sest teda hakatakse rangelt kontrollima ja selle tulemusena ikkagi vallandatakse ning ta ei leia enam tööd teistes koolides. Hageja töölepingu lõpetamisega ei nõustunud. Samal päeval sai ta direktori käskkirja hoiatusega. Pärast hoiatuse saamist püüdis hageja igati juhtkonna nõudeid täita. Ta esitas avalduse saata ta vene keele õpetajate koolitusele. Õppealajuhataja avaldusele ei vastanud. 07.09.2010 külastas direktor koos Tarvastu valla haridus- ja kultuurinõunikuga hageja tunde. 20.09.2010 sai hageja posti teel direktori 09.09.2010 hoiatuse seoses töökohustuste rikkumisega. Hageja leidis, et kooli juhtkond ei andnud talle võimalust nende nõudmiste täitmiseks. Hageja mõistis, et edasi töötada on võimatu ning ütles 17.09.2010 töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Tööleping lõpetati 19.09.2010. Seoses diskrimineerimisega rikuti hageja isikuõigusi, kuna vähendati tema sissetulekut ja edasisi majanduslikke võimalusi. Hageja sai perioodil 01.09.2009 kuni 20.09.2010 varalist kahju 49 400 krooni (3157,24 eurot). Hageja netosissetulek kuus oli alates 31.08.2009. a 9300 krooni (594,38 eurot) ja alates 01.09.2009. a 5500 krooni (351,51 eurot). Sissetulek vähenes 9300 – 5500 = 3800 krooni kuus; 3800 x 13 kuud = 49 400 krooni (3157,24 eurot). Mittevaraline kahju seisneb eelkõige hageja hingelistes kannatustes ja isikuõiguste rikkumises. Töö ümberkorraldamisel diskrimineeriti hagejat rahvuse tõttu ning rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja elustandard langes oluliselt, kuna töötasu vähenes ca 59%. Saades teada, et 2009 septembris määrati vene keele tunnid kooli psühholoogile, sai hageja närvivapustuse ja oli sunnitud pöörduma psühhiaatriakliinikusse vastuvõtule. Pärast pöördumist võrdõiguslikkuse voliniku poole ähvardas direktor hagejat 17.06.2010. Kooli juhtkond rikkus hageja edasise elu ära, mustates teda haridusosakonnas ja haridusministeeriumis. Pidev stressisituatsioon tekitas hagejale tervisekahjustuse, depressiivse reaktsiooni. 12.–16.09.2010 viibis ta töövõimetuslehel. Haigestumisega tekkisid lisakulutused. Hageja ei suutnud keskenduda, tekkisid raskused otsuste langetamisel, mõtlemine oli ähmane, uni häiritud, söögiisu alanenud, ta tundis end kasutuna, suhtus tulevikku pessimistlikult ja trööstitult, tekkis mõte, et oleks parem, kui teda olemas ei oleks. 18.10.2011 esitas hageja kohtule arvamuse, kus väitis täiendavalt, et kooli juhtkond tegi igati hageja töö koolis raskemaks, ei toetanud hagejat, vaid ainult kritiseeris, tuues välja kooli juhtkonna tegevuse seoses õpilaste K. T., K. R. ja H. V. käitumise ning õpilase poolt hagejale lumepalliga näkku viskamisega. Samuti märkis hageja, et koolis kehtisid juhtkonna poolt erinevate õpetajate suhtes erinevad nõudmised.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagejat ei ole diskrimineeritud ei rahvuse ega muu tunnuse alusel. Hagejal oli Tarvastu Gümnaasiumis tööle asudes ajaloo ja saksa keele õpetaja kvalifikatsioon ning nende ainete õpetamise kogemus. Vene keelt oli ta varem õpetanud ühe aasta Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis. Juba esimesel tööaastal tekkis hagejal probleeme nii korra tagamisega klassis kui ka õpetamise metoodikaga. 2007 kevadel läbi viidud vene keele tasemetöö 7. klassi õpilastele tulemus oli mitterahuldav. Probleemid jätkusid 2007/2008 ja 2008/2009 õppeaastal. Võttes arvesse, et õpilased ja lapsevanemad olid rahulolematud hageja vene keele õpetamise tulemustega, et direktori, õppealajuhataja, sotsiaalpedagoogi ega teiste kolleegide abi ja nõuanded ei olnud hageja vene keele õpetamise taset tõstnud ega tundide korda parandanud, otsustati teha ettepanek, et hagejale jääksid tunnid vanemates klassides,
kus distsipliiniprobleemid ei ole nii suured. Hageja nõustus 03.06.2009 töötama 2009 sügisest koormusega 12 tundi õppe- ja kasvatustööd nädalas. Selle juures oli vaja leida õpetajad, kelle kanda jääks tunnid põhikooliastmes. Gümnaasiumis on kaks vene keele õpetaja kvalifikatsiooniga töötajat. Õpetaja Õ. Nurk õpetab lisaks vene keelele nooremas astmes inglise keelt ning A. Rohtla-Alp töötas täistööajaga psühholoogina, kuid oli varem töötanud vene keele õpetajana. A. Rohtla-Alp oli nõus kooli huvides loobuma osaliselt psühholoogi tööst ja õpetama põhikooliastmes vene keelt. Tarvastu Vallavolikogu ei vähendanud gümnaasiumi koosseisus psühholoogi ametikohta, mis on ette nähtud täiskohana. Varem põhikooliastmes ilmnenud probleemid jätkusid 2009/2010 õppeaastal ka vanemates klassides. Tundides polnud töömeeleolu ega õppimiseks vajalikku korda, õpilastel ja hagejal oli raske üksteisest aru saada, õpilaste teadmised vene keelest olid kesised ning õpilaste ja vanemate rahulolematus suur. 25.05.2010 paluti hagejal kirjutada seletuskiri. Varsti pärast seletuskirja kirjutamist tõi hageja direktorile avalduse, milles palus lõpetada tema kui venelase diskrimineerimine. 30.06.2010 saadeti hagejale direktori vastus, kus on toodud välja, et hageja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse ja kohanematuse tõttu, olles nii põhjustanud õpilaste ja lapsevanemate usalduse vähenemise kooli suhtes. Kirjas märgiti ka, et Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul (18.06.2010 kiri) ei vasta hageja vene keele õpetaja kvalifikatsiooni nõuetele. Eeltoodust tulenevalt tegi direktor ettepaneku tööleping poolte kokkuleppel lõpetada. Hageja ettepanekule ei vastanud. 30.08.2010 tutvustasid direktor ja õppealajuhataja hagejale vene keele sisekontrolli 2006–2010 tulemuste aruannet. Kuna suulised hoiatused ei olnud tulemusi andnud, siis tehti hagejale pikaajalise tööga toimetulematuse tõttu 30.08.2010 käskkirjaga hoiatus. Kuna rahulolematus hageja tööga oli olnud kevadel suur, siis külastasid direktor ja valla haridusnõunik 07.09.2010 hageja tunde. Tuvastati, et 11. klassi tunnis ei vastanud õpetaja korduvalt õpilaste küsimustele, ei saanud küsimusest aru, andis valevastuseid, 9.a klassi tunnis olid õpetaja korraldused ebaselged, üks õpilane sai oma küsimusele täiesti ebaadekvaatse vastuse, suulist tööd oli vähe. Kooli hoolekogu tegi 10.09.2010 direktorile ettepaneku hagejaga töösuhe lõpetada. 09.09.2010 tegi direktor hagejale uue hoiatuse seoses töökohustuste rikkumisega, mille hageja sai kätte 20.09.2010. Eeltoodust tulenevalt ei vähendatud hageja töökoormust 2009/2010 õppeaastal põhjusel, et hageja on venelane, vaid 2008/2009 õppeaasta lõpuks oli tekkinud olukord, kus töösuhet ei saanud hageja tööülesannetega mittetoimetulemise tõttu endiselt jätkata. Ebavõrdsuse kindlaks tegemisel ei moodusta hageja ja A. Rohtla-Alp võrreldavat gruppi. Kuna hagejaga muudeti kokkuleppeliselt töölepingut, oli vaja õpetajat, kes õpetaks vene keelt põhikooliastmes. Isegi kui meelevaldselt jõuda järeldusele, et hagejat ja A. Rohtla-Alpi koheldi ebavõrdselt, siis oli selleks mõjuv põhjus, milleks oli hageja tööga mittetoimetulek. Hagejat ei ole diskrimineeritud ka seoses pöördumisega võrdõiguslikkuse voliniku poole. 30.06.2010 kirjas võttis direktor kokku töösuhtest tulenevad probleemid. Hagejal puudub võimalus kohaldada deliktivastutuse sätteid, sest hageja on samadel alustel esitanud kostja vastu nõude töölepingulisest suhtest lähtuvalt ja hagejale on makstud hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kuna kostja ei ole hageja suhtes toime pannud õigusvastast tegu ega talle kahju põhjustanud, puudub ka deliktilise vastustuse üldkoosseis. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et õigusvastane tegu esineb, palus kostja jätta varalise kahju nõue rahuldamata aegumise tõttu (nõue saada hüvitist 2009/2010 juhtumi eest on VõrdKS §-st 25 tulenevalt aegunud, kuna hageja pidi oma õiguste rikkumisest teada saama 03.06.2009) või vähendada seda, võttes arvesse, et hageja on saanud hüvitist 20 154 krooni. Mittevaralise kahju suuruse osas palus kostja arvestada, et tööandja tegevuse põhjuseks oli hageja tööga mittetoimetulek ja eesmärgiks tagada õpilastele hea vene keel õpe.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 9. novembri 2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja hagi alusena esitanud muu hulgas kahju hüvitamise nõude diskrimineerimisest tulenevalt, seega ei saa hagi alust samastada töövaidluskomisjonis uuritud faktiliste asjaoludega, kus lahendati töövaidlust töösuhtest tulenevalt. Aegumise kohaldamiseks puudub alus, sest asjas pole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja sai väidetava kahju tekkimisest teada või pidi teada saama hagi esitamisest üle aasta tagasi. Hageja avaldus töölepingu muutmiseks 03.06.2009 ei ole otseselt seostatav hageja õiguste väidetava rikkumisega. Kohus leidis, et hagejat ei ole Tarvastu Gümnaasiumis diskrimineeritud rahvuse tunnuse alusel ja VõrdKS § 3 lg-s 1 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole hageja suhtes rikutud. Hagejat ei ole rahvuse tunnuse ega muul alusel koheldud halvemini, kui koheldi või võidi kohelda teist isikut samalaadses olukorras. Kostja on tõendanud, et hageja suhtes ei rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest hagejale osaks saanud kohtlemine oli põhjendatud. Hageja ja A. Rohtla-Alp ei ole võrreldavad võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kindlakstegemiseks, sest isikud ei olnud asjaoludest tulenevalt võrreldavas olukorras nii võrdlusgrupi mõttes kui ka hageja töö kvaliteediga puutumuses. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et vene keele tundide jagamise põhjus tulenes sellest, et hagejaga muudeti kokkuleppeliselt töölepingut ning seetõttu oli vaja õpetajat, kes õpetaks vene keelt põhikooliastmes. Kuna kooli psühholoogina töötaval A. Rohtla-Albil on vene keele õpetaja kvalifikatsioon, ta oli seda varem õpetanud ja ta oli tugev aineõpetaja, siis palus tööandja tal loobuda osaliselt psühholoogi koormusest, mille arvel õpetada vene keelt. A. Rohtla-Alp ise ei avaldanud soovi vene keelt õpetama hakata, sest tema töö psühholoogina oli lihtsam kui põhiastmes vene keelt õpetada, kuid arvestades kooli huve, ta nõustus. A. Rohtla-Alp kinnitas tunnistajana märgitut. Kuivõrd hageja ja A. Rohtla-Alp ei ole võrreldavateks isikuteks, sest hagejal ei olnud nõutavat vene keele õpetaja kvalifikatsiooni (I kd tl 181-182), siis ei saa hageja kohtlemist võrdse kohtlemise seaduse mõttes diskrimineerivaks pidada. Samas, kui eeldada, et hageja ja A. Rohtla-Alp on võrreldavad isikud, siis ei diskrimineeritud hagejat rahvusest tulenevalt, sest hageja töös ilmnesid korduvad sisulised vajakajäämised, mis tingisid hageja erineva kohtlemise. Tarvastu Vallavolikogu ei vähendanud gümnaasiumi eelarves psühholoogi ametikohta, mis oli kooli ametikohtade koosseisus ette nähtud täiskohana (I kd tl 166). Kuna koolil oli võimalik psühholoog tööle rakendada täistööajaga, ei saa hageja väidetava diskrimineerimise põhjuseks olla vajadus kindlustada A. Rohtla-Alp tööga. Töölepingu kokkuleppel muutmise tingis vajadus töö paremini korraldada, võimaldamaks hagejal töösuhet jätkata ja tagada õppeprotsessi läbiviimine nõutaval tasemel. Kostja etteheited hagejale seoses õppetöö läbiviimise kvaliteediga (korra tagamine klassis, õpetamise metoodika, suhtlemisprobleemid) on põhjendatud. Hageja asus gümnaasiumis tööle vene keele õpetajana 2006 sügisel. Hageja töös ilmnesid puudused. Hiljem selgus, et hageja kvalifikatsioon ei vasta vene keele õpetamiseks vajalikule tasemele (I kd tl 181-182). Töös ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks esitati hagejale soovitused (I kd tl 148-153). Tundide vaatluste märkustest nähtuvad hageja korduvad suhtlemisprobleemid õpilastega, õpetamise probleemid: „õpetaja ei pane tähele õpilaste märkust; mitmekordne sama küsimuse esitamine; 4 poissi teevad järeltööd, õpetaja ei vaata, kas kirjutavad; poisid ei tööta ja õpetaja ei tee märkust; eelmine tund e-kooli kandmata“ (I kd tl 154-158). Lapsevanemad avaldasid rahuolematust vene keele õpetamise tasemega (I kd tl 159-160). Kolme õpilase kirjaliku seisukoha kohaselt ei oska nad vene keeles lugeda ega suhelda, sest hageja keeleoskus
õpetamiseks ei olnud piisav (I kd tl 161-162). Õppenõukogu hindas 7.a klassi vene keele tasemetöö tulemused mitterahuldavaks (I kd tl 164). Tunnivaatluskaartidest nähtuvad K. Vunderi märkused hageja minetustest vene keele õpetamisel (I kd 168-172). Õpilaste hinnangu saamiseks toimunud küsitluse kohaselt on hinnangud hageja tööga seoses keskmisest madalamad (I kd tl 176-178); õpilaste arvamustest hageja töö suhtes nähtuvad kommunikatsioonitõrked (I kd tl 193-194). Gümnaasiumi hoolekogu kiri (I kd tl 195) käsitleb vajakajäämisi hageja töös. Tunnistajate (M. T., K. Vunder, A. Rohtla-Alp, V. T., H. S., M. K.) ütlustest ja eelpool osundatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt esines hageja töös mitmeid vajakajäämisi. Ettevõetud tegevused hageja poolt vene keele õpetamise kvaliteedi parandamiseks ei andnud piisavaid tulemusi. Samuti ei koheldud hagejat teistest halvemini ja talle ei kaasnenud negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta oli esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta. Direktorile saadeti voliniku arvamus 21.09.2010 (I kd tl 190). Tõendid, et kooli töötajad suhtlesid hagejaga pärast volinikult kirja saamist ja enne 30.08.2010 puuduvad. Direktori 30.06.2010 kirjas (I kd tl 88-91) esitatud asjaolud ja ettepanekud ei ole käsitletavad hageja diskrimineerimisena VõrdKS § 3 lg 6 mõttes. Asjaolu, et hageja tööalased probleemid jätkusid 2009/2010 õppeaastal, on tõendatud muu hulgas tunnistajate ütlustega. Seetõttu on usutav, et 30.06.2010 kirjaga lahendati töölepingust tulenevaid probleeme. Hageja korduv ähvardamine ning sundimine direktori ja õppealajuhataja poolt ei ole tõendamist leidnud. Kuivõrd varasemad etteheited ei olnud tulemusi andnud, siis tehti hagejale 30.08.2010 käskkirjaga hoiatus (I kd tl 79). Osundatud tõendite ja asjaolude pinnalt puudub alus järeldada, et hoiatus on käsitletav diskrimineerimisena VõrdKS § 3 lg 6 tähenduses. Hoiatusena pealkirjastatud seisukoha esitamine hagejale (I kd tl 76) on käsitletav kirjalikus vormis etteheidete kirjeldusena. Hageja poolt asjaoludena esitatud õpilaste poolt hageja suhtes laimu levitamine, ähvardamine, lumepalliga viskamine ning samuti kostja sisesuhtest tuleneva kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus (I kd tl 191, 192, 197) ei ole antud tsiviilasja tõendamisesemega otseses puutumuses. Ka hageja kirjad K. Vunderile (I kd tl 77-78, 85) ja T. R. (I kd tl 84) ei tõenda tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude olemasolu või puudumist. Tunnus- ja tänukirjade ning tunnistuste (I kd tl 111-122) olemasolu ei too kaasa kostja tõendatud asjaolude mittearvestamist.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.J. Rakitin esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 9. novembri 2012 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tema hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei arvestanud kohus hageja esitatud dokumentaalselt tõendatud fakte, vaid ainult kostja suusõnalisi argumente. Dokumendid, mis kostja esitas, võis ta koolis igal ajal valmis teha. Tunnistajad jagasid hinnanguid, kuid ei esitanud faktilisi asjaolusid. Kostja ei ole tõendanud vastavalt VõrdKS § 8 lg-le 2, et vene keele tundide ümberjaotamise tingisid hageja kehvad pedagoogilised oskused, samuti ei ole kostja esitanud muid põhjendusi hageja töökoormuse vähendamiseks ja A. Rohtla-Albi töökoormuse suurendamiseks, mis välistaksid ebavõrdse kohtlemise tegeliku alusena rahvuse; 2) teostas sisekontrolle õppealajuhataja. 2006–2010 tunnivaatluste dokumente K. Vunder hagejale ei näidanud ja tagasisidet ei andnud. Tunnivaatluste dokumentidel puuduvad hageja allkirjad. Allkirjastamata dokument ei ole tõendusmaterjal. Hageja tegi direktorile ettepaneku kutsuda Viljandi Maavalitsusest välishindaja, kuid direktor ei pidanud seda vajalikuks;
3) planeerib tasemetööde valiku ja aja haridusministeerium. Tööd viib läbi ja kontrollib aineõpetaja, kes saadab need hiljem haridusministeeriumisse. Tarvastu Gümnaasiumis viiakse vene keele koolisisene tasemetöö läbi igal õppeaastal. Õpetaja Õ. Nurga sõnul hakati nii sagedasi tasemetöid tegema seoses hageja tööletulekuga. 2009 kevadel toimus 7. klassi vene keele tasemetöö kooli spordipäeval. Lapsed ei teadnud, et toimub tasemetöö ja ei olnud tööks valmis. Hageja oli kaks eelmist päeva riigieksami komisjonis, seega ei saanud ta õpilastega ülesandeid korrata. Töö läbiviimise juures viibis õppealajuhataja, tööd koostas ja kontrollis psühholoog A. Rohtla-Alp. 2009 mais toimunud vene keele tasemetööst 10. klassis luges hageja esmakordselt 30.06.2010 kirjast. Arvatavasti otsustas kooli juhtkond teha tasemetöö pärast hageja 25.05.2010 avaldust direktorile. 30.08.2010 palus hageja neid töid näha. Õppealajuhataja näitas töid, kuid hageja ei saanud neid analüüsida. Kuna kostja väitel koostati 10. klassi vene keele tasemetöö 7. ja 8. klassi üleminekueksami materjalide alusel, siis oleksid õpilased pidanud sooritama töö edukalt, sest neid õpilasi õpetasid 7. ja 8. klassis õpetaja Õ. Nurk ning Kärstna kooli õpetaja. Hageja tegi 06.09.2010 tasemetöö 9. klassi õpilastega (keda õpetas eelmisel õppeaastal A. Rohtla-Alp), võttes aluseks 7. klassi õpiku. Tööde keskmine hinne oli 3,2. Kõik hageja õpilased sooritasid vene keele eksamid edukalt. Ükski õpilane ei jäänud suvetööle. Hageja parimad õpilased olid T. P. (2011. a hõbemedaliga lõpetaja), R. K. (2010/2011 osales vene keele olümpiaadil, 2007/2008 vene keele olümpiaadil IV koht), L. L. (2008/2009 vene keele olümpiaadil III koht) ja R. R. (2007/2008 vene keele olümpiaadil I koht). Nähtuvalt ajalehe „Sakala“ 30.06.2010 artiklist „Matemaatikaeksam tõi põrumisi“ kukkus Tarvastu Gümnaasiumis põhikooli matemaatika lõpueksamil läbi kümme õpilast ja korduskatsel kolm õpilast. Võttes aluseks ajalehe „Sakala“ 22.09.2010 artikli „Tarvastu gümnaasium ootab uut juhti“ teeb vallavanem M. Talule ettepaneku lahkuda omal soovil. Ühelgi matemaatikaõpetajal koormust ei vähendatud, kuigi riigieksami tulemused olid halvad; 4) on hageja lõpetanud 1989. a Pihkva Pedagoogilise Instituudi ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja eriala. 1997. a lõpetas hageja Tartu Ülikooli täiendkoolituse saksa keele õpetamiseks koolis. Lisaks on hageja läbinud erinevaid täiendkoolitusi. Ministeeriumi 18.08.2010 kirjas on märgitud, et „pedagoogil on võimalus omandada nõutav kvalifikatsioon lisaeriala omandamise näol“. Hageja esitas igal õppeaastal koolituse sooviavaldusi, kuid talle öeldi ära. Kui hageja kvalifikatsioon ei vastanud nõuetele, siis jääb arusaamatuks, miks ei sõlmitud temaga üheaastast lepingut ja ei kuulutatud 2006–2010 välja konkurssi vene keele õpetaja koha täitmiseks. Koolis töötavad mitmed õpetajad, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele. Kooli juhtkond otsustas, millised tunnid kellele anda ning kvalifikatsiooninõudeid ei järgitud. Hageja töötab alates 15.08.2011 Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis vene keele õpetajana. Direktori 09.06.2010 pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi poole hageja kvalifikatsiooni määratlemiseks oli tingitud hageja voliniku poole pöördumisest; 5) leidis Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon 16.11.2010 otsuses, et gümnaasium on survestanud poolte vahelist töösuhet, mis tingis töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel oli kostjal võimalus pöörduda töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Seda kostja ei teinud. Töövaidluskomisjoni istungil 16.11.2010 direktor ja õppealajuhataja tunnistasid, et nad ähvardasid, käitusid ebaväärikalt ja diskrimineerisid hagejat, kuna ta on venelane; 6) jättis kohus kohtuotsusest välja osa hageja 14.10.2011 kirjalikus seletuses toodust, 2006 oktoobris 7. klassi õpilase K. T. poolt hageja kohta koolis levitatud laimuga seoses;
7) sai probleem alguse sellest, et hageja pöördus 20.04.2010 võrdõiguslikkuse voliniku poole palvega anda juhtumile hinnang ja esitas 25.05.2010 direktorile avalduse diskrimineerimise kohta, kuna ühelgi teisel õpetajal polnud töökoormust vähendatud. 30.06.2010 kirjas tegi direktor hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel. Kirja lisades oli: - ühe lapsevanema, Suislepa Lasteaed-Algkooli juhataja ja Tarvastu Vallavolikogu liikme T. Rõõmu 05.06.2010 avaldus. Direktor ütles hagejale, et 14.06.2010 tuleb lapsevanem, kes ei ole rahul hageja tööga. Ühtegi lapsevanemat ei tulnud terve nädala jooksul. Mitte ühtegi lapsevanema avaldust varesemast ajast pole kostja esitanud; - 7. klassi lapsevanema 21.06.2010 arvamus vene keele õpetamise kohta möödunud õppeaastal. Hageja õpetas neid õpilasi 2008/2009 õppeaastal 6. klassis. Probleem tekkis sellest, et üks õpilane jäi 2009/2010 õppeaastal 7. klassis suvetööle. Ta ei jäänud suvetööle
6.klassis. Terve õppeaasta jooksul ei pöördunud klassijuhataja hageja poole, et kellelgi on raskusi vene keele õppimisel. Teine sama klassi õpilane, R. K., sai aineolümpiaadil IV koha. Mõned õpilased on andekamad, teised nõrgemad. Hageja rühmas oli palju õpilasi, kes olid varem õppinud teiste õpetajate käe all. Näiteks 10. klassi tuli Kärstnast T. M., kes ei osanud oma nimegi vene keeles kirjutada. 2006/2007 õppeaastal õppis 12. klassis J. S., kes ei osanud vene keeles ei kirjutada ega lugeda; - 10. klassi õpilaste arvamused, millel puuduvad kuupäevad, nimed ja pole isegi teada, millise vene keele õpetaja kohta need on kirjutatud; 8) viis direktsioon küsitluse õpilaste hinnangu saamiseks vene keele õpetusele läbi mais 2010. See ei ole dokument, küsitlus oli anonüümne ja selle võis koostada ka õppealajuhataja; 9) võeti õpilastelt seletused õppealajuhatajale 20.04.2011, enne viimast koolikella. Abituriendid kirjutavad seda, mida õpetaja ütleb, et kool hästi lõpetada. Selline manipuleerimine õpilastega on ebapedagoogiline; 10) koostati 30.08.2010 käskkiri hoiatuse tegemise kohta arvatavasti selle mõttega, et kui hageja kirjutab lahkumisavalduse omal soovil, siis hoiatust ei määrata, kui ei, siis saab hageja hoiatuse. Sekretär ei teadnud sellest käskkirjast midagi, seega oli käskkirja koostanud direktor. Hageja on töötanud pedagoogina 24 aastat ja see on tema esimene hoiatus. Gümnaasiumi 09.09.2010 kiri „J. Rakitinile hoiatuse tegemine seoses töökohustuste rikkumisega“ saadeti hagejale postiga koju, sest ta viibis haiguslehel; 11) koostati gümnaasiumi hoolekogu 10.09.2010 pöördumine pärast seda, kui gümnaasiumi direktor ning valla haridus- ja kultuurinõunik külastasid hageja vene keele tundi 07.09.2010. See oli hageja teine tund sellel õppeaastal selles klassis; 12) ei jäänud psühholoogi koormus samaks, vaid vähenes 2009/2010 õppeaastal 0,75-le. Vene keele tundide ümberjaotamine toimus 2009 sügisel, Tarvastu Vallavolikogu 12.02.2009 määrus, kus on märgitud, et gümnaasiumis on psühholoogi ametikoht 1,0, pärineb oluliselt varasemast ajast. Hilisemaid dokumente vallavalitsuse ning hallatavate asutuste ametikohtade ja koosseisude kinnitamise kohta kostja ei esitanud; 13) ei töötanud A. Rohtla-Alp 10 aastat vene keele õpetajana, seega oma vene keele kvalifikatsiooni ta ei täiendanud; 14) soovib hageja, et kohus tuvastaks hageja otsese diskrimineerimise rahvuse alusel ja mõistaks hagejale VõrdKS § 24 lg 1, 2 alusel kahju õigusvastase tekitamise eest välja hüvitise. Hageja sai perioodil 01.09.2009–20.09.2010 varalist kahju vastavalt hagiavalduses esitatud arvestusele 3157,24 eurot. Mittevaralise kahju osas kordab apellant hagiavalduses toodud väiteid, lisades, et septembris hakkas hageja tundma, et ta ei kuule hästi. Kõrva-nina-
kurguarst tuvastas hagejal kahepoolse kuulmislanguse 40%. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 11.10.2010 otsuse nr 667302 järgi on hageja osaliselt (40%) töövõimetu üldhaigestumise tõttu. Seega peale töö kaotas hageja ka tervise.
5.Tarvastu vald vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jõudis kohus õigele järeldusele, et hagejat ei ole diskrimineeritud tema rahvuse pärast. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-135-11), et diskrimineerimise tuvastamine eeldab esmalt ebavõrdse kohtlemise (eristamise) tuvastamist, misjärel tuleb hinnata erineva kohtlemise õigustatust (seda, kas erinevaks kohtlemiseks on mõistlik põhjus). Kostja on tõendanud, et hageja suhtes ei rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest hagejale osaks saanud kohtlemine oli põhjendatud. Kohus on õigesti märkinud, et hageja ja A. Rohtla-Alp ei ole võrreldavad võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kindlakstegemiseks, sest isikud ei olnud asjaoludest tulenevalt võrreldavas olukorras nii võrdlusgrupi mõttes kui ka hageja töö kvaliteediga puutumuses. Kuivõrd hageja ja A. Rohtla-Alp ei ole võrreldavateks isikuteks, sest hagejal ei olnud nõutavat vene keele õpetaja kvalifikatsiooni, siis ei saa hageja kohtlemist võrdse kohtlemise seaduse mõttes diskrimineerivaks pidada. Alles pärast seda, kui tööandja ja hageja saavutasid 03.06.2009 kokkuleppe hageja töölepingu muutmiseks, vajas kool täiendavat vene keele õpetajat. Tarvastu Vallavolikogu 12.02.2009 määrusega kinnitati valla 2009. a eelarve, mille järgi on 2009. a Tarvastu Gümnaasiumis ette nähtud psühholoogile täiskoht. See tähendab, et vene keele õpetamist ei jagatud ümber psühholoogi koormuse vähenemise tõttu; 2) jõudis kohus õigele järeldusele, et hagejat ei koheldud teistest halvemini ja talle ei kaasnenud negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta oli esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta. 2010 kevadel õpilaste seas anonüümselt läbi viidud küsitlust ning 2010. a tunnivaatlusi ja tasemetööd ei saa pidada diskrimineerivaks, kuid need tõendid kinnitavad, et hageja ei tulnud tööga toime ka 2009/2010 õppeaastal. Kohus on teinud õige järelduse, et poolte vahel lahendati jätkuvalt töölepingust tulenevaid probleeme (30.06.2010 kiri). Ka 30.08.2010 hoiatus tehti tööalaselt, kuivõrd varasemad etteheited ei olnud tulemusi andnud. Õppealajuhataja ja koolidirektor suhtlesid hagejaga korrektselt. Kostja talus pikka aega hageja tööalaseid minetusi. Algul töötajat toetati (õppealajuhataja ja sotsiaalpedagoogi nõuanded), 2009. a anti hagejale õpetada pedagoogilises mõttes „kergemad“ klassid. Hageja tööd jälgiti nii tunnivaatlusi korraldades kui tasemetööde tegemisega. Ka 2010/2011 õppeaasta alguses probleemid jätkusid. 07.09.2010 tunnivaatluste tulemusel tuvastati, et endised vead kordusid. Kuigi direktor tegi ka nende rikkumiste eest hagejale hoiatuse, siis jõudis see hagejani 20.09.2010, mil töösuhe oli juba lõppenud, mistõttu see hoiatus ei oma vaidluses tähtsust; 3) on kohus arvestanud nii kirjalikke tõendeid kui ka tunnistajate ütlusi kogumis. Tõendid kinnitavad, et hageja ei tulnud toime vene keele õpetamisega. Suur osa sellekohaseid tõendeid on esitatud hageja poolt (lapsevanemate avaldused, 10. klassi õpilaste arvamused). Kõik tunnistajad tõid välja, et hageja töös olid probleemid ja kuigi neile osundati, need ei kadunud. Vene keele sisekontrolli tulemuste aruande koostas K. Vunder, kes oli sisekontrolli eest vastutav isik. K. Vunder on dokumendi allkirjastanud ja see on dokumentaalne tõend TsMS 272 lg 1 järgi. Tunnistaja K. Vunder selgitas, et tunnivaatluste dokumenteerimine ei olnud kohustuslik, kuid ta on seda teinud ning tulemusi hagejale tutvustanud. Hageja õpilaste tasemetööde tulemused olid nõrgad ja seda korduvalt. Hageja pani õpilasele kõrgema hinde, kui olid õpilase teadmised. Lapsevanem T. R. 08.06.2010 kirja kohaselt on arusaamatu, kuidas „viieline õpilane“ suutis tasemetöös täita vaevalt pooled ülesanded. T. P. on kirjutanud 20.04.2011, et hageja tunnis ei õppinud midagi juurde, mistõttu „ei oska me
vene keeles lugeda ega suhelda.“ Oli ka õpilasi, kes oskasid vene keelt nagu L. L. ja R. R., kuid oma osa on nende puhul selles, et nende kodus räägiti vene keelt. Riigieksamite nõrkade tulemuste eest peeti vastutavaks kooli direktorit M. Talu, kes selle tulemusel ka 2010 sügisel direktori ametikohalt lahkus; 4) loeti hageja kvalifikatsioon 2006 sügisel tööle võtmisel vastavaks haridusministri 26.08.2002 määruse nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” § 37 lg 4 alusel, mille järgi
1.septembrini 2007 loeti põhikooli ühe või mitme aine õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks õpetaja, kes määruse jõustumisel töötas põhikooli ühe või mitme aine õpetajana ning kellel on pedagoogiline kõrg- või keskharidus mistahes ainevaldkonnas. 2006. a oli kvalifikatsiooninõuete osas üleminekuaeg. Haridus- ja Teadusministeeriumi 18.06.2010 vastusest tulenevalt ei vasta hageja kvalifikatsioon vene keele õpetamiseks nii põhikoolis kui gümnaasiumiastmes haridusministri 26.08.2002 määruse nr 65 § 21 p-dele 1, 2 ja §-le 22. Vastavaks saab lugeda hageja kvalifikatsiooni kas ajaloo või/ja saksa keele õpetajana; 5) toetas tööandja hageja enesetäiendamist. Hageja eelistas vene keele didaktika kursustele täiendamist ajaloo ja ühiskonnaga seotud teemadel. Hageja on käinud järgmistel koolitustel: 05.10.2006 Arvuti ja interneti kasutamine keele kui võõrkeele õpetamisel Eesti koolis; 31.10.2007 Hariduslike erivajadustega õpilane vene keele tunnis; 05.01.2007 Õpilase isiksuse arendamine; 24.01.2007 Tänapäeva Venemaa kultuur: keel, kirjandus, ühiskond; 12.03.2007 Meediatekstide kasutamine ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides; 24.08.2007 Õpetajate suvekool. Eesti riigi arengud ja perspektiivid; 28.08.2007 Liikumapanev jõud: motivatsiooni äratamine ja säilitamine; 17.–18.04.2007 Vabariiklik vene keele õpetajate konverents; 10.04.2008 Aktiivsus- ja tähelepanuprobleemidega laps/nooruk koolis; 21.–23.08.2008 õpetajate suvekool. Eesti riigi toimimine: ühiskond, haridus, integratsioon; 24.08.2009 Kui tähtis on lähiajalugu ja ühiskonnakorraldus; 04.–06.01.2010 Rahvusvaheliste organisatsioonide mõju ja olulisus Eesti jaoks; 6) on A. Rohtla-Albil vene keele õpetaja kvalifikatsioon, sest ta on lõpetanud Tartu Ülikooli vene keele õpetaja kvalifikatsiooniga; 7) ei tuvastanud töövaidluskomisjon oma otsusega hageja diskrimineerimist. Komisjoni otsuse kohaselt on poolte vahel tegemist töövaidlusega. Täiesti vale on apellandi väide, et M. Talu ja K. Vunder olevat tunnistanud hageja ähvardamist ja diskrimineerimist. Töövaidluskomisjoni otsus jäi kostja poolt edasikaebamata, kuna kooli direktor lahkus töölt; 8) on arusaamatu apellandi väide, et 10. klassi õpilaste arvamus ei ole arvestatav, sest hageja ise esitas need arvamused kohtule. Kuna andmeid küsiti kõikide õpetajate kohta, siis on õpilaste arvamuste kokkuvõte oluline näitaja õpetaja töö hindamiseks; 9) on kohus apellatsioonkaebuses kirjeldatud juhtumite osas õpilase K. T. seisukoha võtnud ja märkinud, et see ei ole tõendamisesemega otseses puutumuses; 10) juhul, kui kohus asub seisukohale, et õigusvastane tegu esineb, siis nõue saada hüvitist 2009/2010 juhtumi eest on VõrdKS §-st 25 tulenevalt aegunud ja vastustaja palub kohaldada aegumist. Hageja kirjutas avalduse töölepingu muutmiseks 03.06.2009 ning pidi sellest kuupäevast alates oma väidetavate õiguste rikkumisest teada saama; 11) juhul, kui kohus kaalub nõude rahuldamist, palub vastustaja hüvitise suurust vähendada. Hageja esitas 17.09.2010 töölepingu ülesütlemise avalduse samadel alustel, mille järgi on esitatud hagi, ja kostja maksis hagejale TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses, 20 154 krooni. Seega on hageja hüvitist saanud. Mittevaralise kahju suuruse osas tuleb arvestada, et tööandja tegevuse põhjuseks oli hageja tööga mittetoimetulek ning eesmärgiks tagada õpilastele hea vene keele õpe. Hageja ei öelnud koolis, et tal on kuulmishäire. Samas on tunnistajad M. T., K. Vendre, A. Rohtla-Alp ja M. K. seletanud, et
hageja ei kuulnud, mis talle öeldi, sageli ei pannud ta õpilaste küsimusi tähele. Juhul, kui hagejal oli kuulmisega probleem, pidanuks ta võtma tarvitusele vajalikud abinõud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
9.novembri 2012 otsus muutmata käesolevas otsuses esitatud põhjendustel.
7.Varaline kahju. Vastavalt VõrdKS § 24 lg-le 1 kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. J. Rakitin taotles apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist ka osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue seoses diskrimineerimisega varalise kahju väljamõistmiseks ning varalise kahju väljamõistmist. Vastuses apellatsioonkaebusele on Tarvastu vald jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue varalise kahju väljamõistmiseks on aegunud. Ringkonnakohus leiab, et Tarvastu valla aegumise vastuväide on põhjendatud ning J. Rakitini nõue varalise kahju väljamõistmiseks tuleb jätta seoses aegumisega rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt nõustus hageja 03.06.2009 avalduses (I kd, t.l 110), et tema töökoormust vähendatakse alates 01.09.2009 12 tunnini nädalas ning seoses sellega sai ta varalist kahju (vähenes sissetulek) alates 01.09.2009. Hagiavalduses nõuab hageja varalise kahju väljamõistmist ajavahemiku 01.09.2009 kuni 20.09.2010 eest. VõrdKS § 25 kohaselt käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud nõue aegub ühe aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama. Ringkonnakohus leiab, et VõrdKS §-s 25 sätestatust tulenevalt tuleb õiguste rikkumisest teadasaamiseks lugeda isikuõiguse rikkumisest tuleneva varalise kahju tekkimisest teadasaamise päeva. Kuna hageja sissetulek vähenes alates 01.09.2009 ning selliselt on varalise kahju algusaega käsitlenud ka hageja hagiavalduses, siis algas aegumistähtaja kulgemine 01.09.2009. Kuna hageja esitas hagiavalduse kahju väljamõistmiseks maakohtule 09.09.2010 (I kd, t.l 1), siis on hageja nõue varalise kahju väljamõistmiseks aegunud. Ringkonnakohus märgib, et kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Tegemist on nn kahju ühtsuse printsiibiga, st niipea kui kahjuhüvitise mingit osa saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue. Kuna kostja taotles aegumise kohaldamist, siis tuleb hageja nõue varalise kahju väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Maakohtu põhjendused kostja aegumise vastuväite rahuldamata jätmise kohta ei ole õiged ning selles osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida veel järgmist. Isegi juhul, kui J. Rakitini nõue varalise kahju väljamõistmiseks ei oleks aegunud, tuleks jätta tema apellatsioonkaebus rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt põhjendas J. Rakitin varalise kahju väljamõistmist seoses isikuõiguse rikkumisega (diskrimineerimine rahvuse alusel) töökoormuse vähendamisel alates 01.09.2009. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (II kd, t.l 36-37), et Tarvastu Gümnaasiumis jagati vene keele õpetajate töökoormus alates 01.09.2009 ümber mitte J. Rakitini rahvuse, vaid tema pedagoogiliste oskuste tõttu, st J. Rakitini töökoormuse vähendamine oli põhjendatud.
8.Mittevaraline kahju. Hagiavaldusest nähtuvalt põhjustas hagejale mittevaralist kahju (hingelist valu) kostja tegevus seoses tema pöördumisega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Isikuõiguse rikkumisena on hageja tuginenud järgmistele faktilistele asjaoludele: alates 01.09.2009 vähendati tema töökoormust; 17.06.2010 ähvardas gümnaasiumi direktor teda suuliselt seoses voliniku poole pöördumisega; gümnaasiumi direktor ja õppealajuhataja nõudsid korduvalt, et ta lahkuks töölt poolte kokkuleppel; gümnaasiumi direktor tegi talle kaks kirjalikku hoiatust ning kõige selle tulemusena oli ta sunnitud 17.09.2010 ütlema töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt VõrdKS § 3 lg-le 6 diskrimineerivaks peetakse ka sellist tegevust, kui isikut koheldakse teistest halvemini või talle kaasnevad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta või toetanud isikut, kes on esitanud sellise kaebuse. Nimetatud sättest tulenevalt on diskrimineerimisega tegemist ka juhul, kui isikule kaasnevad negatiivsed tagajärjed seoses tema poolt kaebuse esitamisega diskrimineerimise kohta. VõrdKS § 8 kehtestab jagatud tõendamiskohustuse põhimõtte. Viidatud sätte lg-te 1 ja 2 järgi peab isik, kes tunneb, et teda on diskrimineeritud, esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et on toimunud diskrimineerimine, misjärel isik, kelle vastu on sellekohane avaldus esitatud, peab tõendama, et ta ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud. Selline tõendamiskohustuse jagunemine tagab vajaliku kaitse diskrimineerimist kahtlustavale isikule, kes on diskrimineerimisjuhtude tõendamisel nõrgemaks pooleks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 20.04.2010 avalduse volinikule seoses diskrimineerimisega rahvuse alusel ning volinik esitas 11.06.2010 kostjale teabenõude. Maakohtu otsusest tulenevalt on kostja tõendanud, et hagejale kaasnenud negatiivsed tagajärjed pärast voliniku poole pöördumist ei ole tingitud hageja 20.04.2010 avaldusest volinikule, vaid on seotud töölepingust tulenevate probleemide lahendamisega. Ringkonnakohus maakohtu sellise põhjendusega ei nõustu. Hageja seisukohtadest nähtuvalt oli ta kostjapoolse tegevuse tulemusena, mis oli tingitud avalduse esitamisest volinikule, sunnitud esitama avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. 17.09.2010 avaldusest (töövaidluskomisjoni toimik lk 8) nähtuvalt ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel ning avalduses on muuhulgas kostja ebaväärika käitumisena märgitud seda, et gümnaasiumi direktor ja õppealajuhataja nõudsid temalt 30.08.2010 töölepingu lõpetamist omal soovil. Ülesütlemisavalduse alusel on kostja maksnud hagejale TLS § 100 lg 4 järgi hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks on töövaidluskomisjon jätnud 16.11.2010 otsusega rahuldamata ning lugenud, et pooltevaheline tööleping on lõppenud 19.09.2010 TLS § 91 lg 2 p 1 alusel (I kd, t.l 61-65). Töövaidluskomisjon on otsuses muuhulgas tuvastanud, et kostjas on oma tegevusega survestanud pooltevahelist töösuhet, mis tingis töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise. Kostja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. Seega on töövaidluskomisjoni otsusega tuvastatud, et kostja kohtles hagejat ebaväärikalt ja rikkus hageja isikuõigusi ning see oli tingitud hageja poolt avalduse esitamisest volinikule. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses töölepingu erakorralise ülesütlemise asjaolusid käsitlenud ning on rikkunud sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. 25.05.2010 esitas hageja gümnaasiumi direktorile avalduse diskrimineerimise lõpetamiseks (I kd, t.l 180). Nimetatud avaldusele on direktor vastanud 30.06.2010 (I kd, t.l 88-91). Vastuses on direktor heitnud kostjale ette puudusi tema töös alates 2006/2007 õppeaastast ning teinud hagejale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel 30.08.2010. Asja materjalidest nähtub veel see, et 29.06.2010 on õppealajuhataja koostanud vene keele
sisekontrolli tulemuste aruande 2006-2010 (I kd, t.l 148-153) ning direktor on nimetatud aruande kinnitanud 22.06.2010 käskkirjaga (I kd, t.l 79). Pooltel puudub vaidlus selles, et 30.08.2010 tutvustasid direktor ja õppealajuhataja hagejale sisekontrolli tulemuste aruannet ning tegid uuesti ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, millega hageja ei nõustunud. Hageja seisukohast tulenevalt tegi direktor talle kirjaliku hoiatuse (I kd, t.l 79) pärast seda, kui ta keeldus töölepingu lõpetamisest. Kostja on kinnitanud (I kd, t.l 142 pöördel), et kuna hageja ei nõustunud töölepingu lõpetamisega, oli ta nõus töölepingu jätkumisega endistel tingimustel ja tegi hagejale kirjaliku hoiatuse sisekontrolli tulemuste aruande alusel. 09.09.2010 tegi direktor hagejale teise hoiatuse (I kd, t.l 76) seoses kooli kodukorra rikkumisega ning hoiatusest nähtuvalt on hagejale ette heidetud ka 2007-2009 toimunud rikkumisi. Hageja töötas Tarvastu gümnaasiumis alates 2006. a sügisest ning kuni 30.08.2010 ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud ega kirjalikult hoiatatud. Sisekontrolli tulemuste aruandele lisatud tunnivaatluse protokollides 2008. a oktoobri ja 2010. a 2010. a mai kohta (I kd, t.l 154158; 168-172) on alapealkiri „Vaatleja tähelepanekud, ettepanekud õpetajale, õpilistele“, milledes on küll märgitud vaatleja tähelepanekud, kuid puuduvad ettepanekud või märkused õpetajale. 07.09.2010 tunnikülastuskaardi alusel tehti hagejale 09.09.2010 kirjalik hoiatus. Eeltoodust järeldub, et kuigi vene keele sisekontrolli tulemuste aruandes kirjeldatakse puudusi hageja töös alates 2006/2007 õppeaastast, ei ole hagejale tehtud ühtegi kirjalikku hoiatust puuduste kohta tema töös. Sisekontrolli tulemuste aruande kohaselt rikkus hageja pikka aega ja oluliselt tööülesandeid, kuid samal ajal ei ole kostja esitanud usutavat põhjendust, miks ta ei lõpetatud sel juhul pooltevahelist töölepingut tööandja algatusel ning alates hageja 25.05.2010 avaldusele vastamisest tegi hagejale korduvalt ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Samuti ei ole kostja esitanud mõistlikku põhjendust hagejale 09.09.2010 kirjaliku hoiatuse tegemiseks vahetult pärast 30.08.2010 hoiatust. Seega ei ole kostja ümber lükanud hageja esitatud faktilisi asjaolusid, mille kohaselt kostja korduvad ettepanekud töölepingu lõpetamiseks ja kirjalike hoiatuste tegemised kogumis olid tingitud avalduse esitamisest volinikule ning mille tulemusena oli ta sunnitud ütlema töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Tunnistajate M. T. ja K. Vunderi ütlused, mille kohaselt hagejale tehtud ettepanekud töölepingu lõpetamiseks ja kirjalikud hoiatused olid seotud ainult tema tööülesannete täitmisega, on vastuolus eelkäsitletud kirjalike tõenditega ja ei ole seetõttu usaldusväärsed. Kostja selline tegevus rikkus hageja isikuõigusi, mis on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi. Ringkonnakohus möönab, et hageja töös esines puudusi, kuid ülalkirjeldatud hagejale kaasnenud negatiivsed tagajärjed (VõrdKS § 3 lg 6) ei olnud sellest põhjustatud. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige. Ringkonnakohus märgib, et kuna kahju hüvitamise nõue aegub ühe aasta jooksul alates kahju tekkimisest teadasaamisest (vt käesoleva otsuse p 7), siis ei saa hageja mittevaralise nõude osas tugineda teole või sündmusele, mis toimus enne 09.09.2009. a. Seetõttu ei saa hageja tugineda töökoormuse vähendamisele kui talle väidetavalt hingelist valu põhjustanud kostja teole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendatud ei ole hageja ähvardamine gümnaasiumi direktori poolt seose voliniku poole pöördumisega (vt tunnistajate M. T. ja K. Vunderi ütlused).
9.Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguse rikkumise tõttu ning palub jätta hüvitise suuruse kohtu otsustada. VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja TsMS § 366 järgi määrab hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi.
VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja poolt isikuõiguse rikkumine põhjustas talle hingelist valu. VÕS § 134 lg 2 (enne 31.12.2010 kehtinud sõnastuses) järgi tuleb isikuõiguse rikkumise korral kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. VÕS § 134 lg-st 2 tuleneb, et reeglina tuleb isikuõiguse rikkumise korral hüvitada mittevaraline kahju muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega ning rahalise hüvitise väljamõistmist õigustavad üksnes erilised asjaolud. Seejuures on viidatud sättes märgitud rikkumise raskuse tõendamine kahjustatud isiku kohustuseks. OÜ Peremeedik 29.11.2010 tõendist (I kd, t.l 60) nähtuvalt on hageja pöördunud 2010. a augustis ja septembris korduvalt perearsti ja psühhiaatri vastuvõtule seoses tervisega, mis on seotud probleemidega töökohal ning ta on saanud ravi. Ringkonnakohus leiab, et perearsti ja psühhiaatri poole pöördumised seoses probleemidega töökohal ei tõenda iseenesest kostjapoolset isikuõiguse rikkumise raskust. Lisaks on hageja kinnitanud, et ajavahemikul 12.-16.09.2010 viibis ta töövõimetuslehel seoses diskrimineerimisvaidlusega, kuid ta ei ole tõendanud, kas see on seotud kostja poolt tema isikuõiguse rikkumisega. Väidetavat depressiivse reaktsiooni tekitamist ei ole hageja tõendanud. 17.02.2011 meditsiiniline otsus (I kd, t.l 59) on esitatud seoses kohtuistungil osalemisega ning sellest ei nähtu seos kostja poolt hageja isikuõiguse rikkumisega. 11.10.2010 püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusest (II kd, t.l 20) nähtub, et hageja on osaliselt töövõimetu (40%) üldhaigestumise tõttu kestusega kolm aastat ning töövõimetus tekkis 30.09.2010. 26.09.2012 kohtuistungi protokollist ja apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt üldhaigestumise põhjuseks kuulmishäire, kuid hageja ei ole tõendanud kuulmishäire seost kostja poolt tema isikuõiguse rikkumisega. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt hageja isikuõiguse rikkumine (vt käesoleva otsuse p 8) ei põhjustanud hagejale sellise raskusega hingelist valu, mis õigustaks selle eest rahalise hüvituse väljamõistmist. Ringkonnakohus arvestab siinjuures ka sellega, et töölepingu erakorralise ülesütlemisega seoses on kostja maksnud hagejale hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (netosumma 17 834,75 krooni).
10.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt anti Tartu Maakohtu 22.11.2010 määrusega J. Rakitinile riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud menetlust lõpetava lahendi jõustumisest alates 3 kuu jooksul. Kuivõrd riigi õigusabi lõplik suurus ei ole selge ning kohtuotsus ei ole jõustunud, peab maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist lahendama J. Rakitinilt riigi õigusabi väljamõistmise TsMS § 190 järgi.
12.Tartu Maakohtu 22.03.2011 määrusega anti J. Rakitinile menetlusabi ja ta vabastati hagiavalduselt riigilõivu tasumisest. Menetlusabi jätkuvusega seoses ei tasunud J. Rakitin riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel. Käesolevas asjas on hagihind 4752,24 eurot (varalise nõude hagihind 3157,24 + mittevaralise nõude hagihind 1595). Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tuli hagilt hinnaga 4752,24 eurot tasuda riigilõivu 543,25 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt 400 eurot, kokku 943,25 eurot. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleks J. Rakitinil tasuda riigituludesse riigilõiv 943,25 eurot.
TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et J. Rakitini majanduslik seisund ei ole paranenud võrreldes ajaga, kui maakohus vabastas ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. J. Rakitin on osaliselt töövõimetu (töövõime kaotuse protsent 40%). Seega esineb TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud mõjuv põhjus ning ringkonnakohus vabastab J. Rakitini riigilõivu 943,25 euro riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.