Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja põhjendused ja nõuded Hagiavalduse kohaselt 2006. aasta suvel kandideeris hageja Tarvastu Gümnaasiumi poolt väljakuulutatud konkursil vene keele õpetaja ametikohale. 1.septembril 2006 a. võeti hageja Tarvastu Gümnaasiumi täiskoormusega vene keele õpetajana tööle. Kolm aastat töötas hageja ilma probleemideta selles koolis. 2008/2009 õppeaastal hageja töötas vene keele õpetajana täiskoormusega - 22 tundi.03.juunil 2009 kutsus Tarvastu Gümnaasiumi direktor Mai Talu hageja oma kabinetti ja ütles, et tema töökoormust vähendatakse, sest õpilaste arv on koolis vähenenud. Hiljem sai hageja teada, et kooli psühholoogi (Ave Rohtla-Alp) ametikohal töökoormus vähenes ja kooli juhtkond lahendas selle probleemi nii, et hagejalt võeti ära 10 tundi. Psühholoog on ka erialalt vene keele õpetaja. 03.juunil 2009 a. nõustus hageja koormuse vähenemisega 12 õppe-ja kasvatustunnile nädalas. Antud 12 tundi oli hageja sunnitud vastu võtma, et mitte kaotada ainsat sissetulekut. 2009/2010 õppeaastal jaotati vene keele tunnid Tarvastu Gümnaasiumis ära kolme õpetaja Õie Nurga, Ave Rohtla-Alpi ja hageja Juri Rakitini vahel. Hagejale -12 tundi, Õie Nurk - 9 tundi, Ave Rohtla-Alp - 7 tundi. Hageja töötas vene keele õpetajana osalise tööajaga. Ave Rohtla-Alp töötas täistööajaga, millest osa vene keele õpetajana ja osa psühholoogina. Ümberkorralduse tulemusena jäi Õie Nurga vene keele tundidega seotud töökoormus samaks, hageja töökoormus vähenes 22-lt tunnilt 12-le õppetunnile, aga Ave RohtlaAlpil kasvas nullist 7-le tunnile. Ümberkorraldus puudutas kahte õpetajat – hagejat, Juri Rakitinit (rahvuselt venelane) ja Ave Rohtla-Alpi (rahvuselt eestlane). Seega hageja leiab, et ümberkorralduse käigus koheldi neid, võrdõiguslikke isikuid, erinevalt. Tarvastu Gümnaasium rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, otsustades tööd vene keele õpetamise osas ümber korraldada nõnda, et hageja töökoormus vähenes, samas Ave Rohtla-Alpil suurenes. Tarvastu Gümnaasiumi põhjenduste kohaselt tingis vene keele tundide ümberjaotamise kooli lapsevanemate ja õpilaste rahulolematus hageja pedagoogiliste oskustega. Lapsevanemate avaldustest oli esitatud ainult üks avaldus. Selleks osutus Suislepa Lasteaed Algkooli juhataja ja Tarvastu vallavolikogu liikme Tiiu Rõõmu avaldus. Mai Talu ütles hagejale, et 14.juunil 2010 tuleb lapsevanem, kes ei ole rahul hageja tööga. Kuigi hagejal olid tööpäevad ainult esmaspäev ja teisipäev, käis ta terve nädala koolis, aga ühtegi lapsevanemat ei tulnud. Kuna lapsevanem Tiiu Rõõm ei leidnud nelja aasta jooksul aega, et hagejaga kohtuda, siis saatis hageja talle 24.augustil 2010 e-posti teel kirja, millele proua Tiiu Rõõm ei vastanud. Hageja leiab, et kooli juhtkond käitus temaga ebaõiglaselt ja diskrimineeris teda seepärast, et ta on venelane ja sellega rikkus Eesti Vabariigi võrdse kohtlemise seadust (VõrdKS) ja Eesti Vabariigi töölepingu seadust (TLS) § 3. Kõik teised õpetajad ei kaotanud ühtegi tundi ja kellelgi ei vähendatud koormust peale hageja. 20. aprillil 2010 pöördus ta abisaamiseks võrdõigusliku voliniku poole palvega anda tema juhtumi kohta hinnang, kas hageja juhul on rikutud Eesti Vabariigi võrdse kohtlemise seadust. 27. mail 2010 sai ta vastuse Mari-Liis Sepperilt, et avaldus on võetud soolise võrdõigluslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku menetlusse ning otsus tema avalduse menetlusse võtmise kohta tehakse esimesel võimalusel. 25. augustil 2010 sai voliniku Margit Sarve

arvamuse nr 16 "Kokkuvõttes leiab, et Tarvastu Gümnaasium on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, otsustades tööd vene keele õpetamise osas ümber korraldada nõnda, et Juri Rakitini töökoormus vähenes, samas kui tema kolleegil see suurenes". Peale pöördumist võrdõigusliku voliniku poole Tarvastu Gümnaasiumi direktor Mai Talu ähvardas hagejat suulises vormis 17. juunil 2010, et Eesti on väike ja kui ta edaspidi nii käitub, ei leia ta tööd õpetajana. Ta tegi hagejale ettepaneku, et ta võtaks oma avalduse võrdõigusliku volinikult tagasi. Hiljem võttes aluseks Tarvastu Gümnaasiumi kirja 30.06.2010 nr 2.1-11/371, ei pea direktor Mai Talu võimalikuks hagejaga töösuhet jätkata ja teeb ettepaneku töölepingu lõpetada poolte kokkuleppel 30.augustil 2010. Ta leiab, et see oli tingitud asjaolust, et oma õiguste kaitse eesmärgil voliniku poole pöördus. Võrdse kohtlemise seaduse § 3 lõike, punkt 6 "Diskrimineerimiseks peetakse ka seda, kui isikut koheldakse teistest halvemini või talle kaasnevad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta". Oma töökoormuse kohta küsis hageja kirjalikult e-posti teel selgitust õppealajuhataja Kersti Vunderilt 29.juunil 2010. Õppealajuhataja ei vastanud tema e-kirjale ega ka tema 30.augustil 2010 esitatud avaldusele. Oma koormusest sai teada alles 30.augustil 2010. Sel päeval direktor Mai Talu ja õppealajuhataja Kersti Vunder nõudsid temalt töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. Hageja loobus avalduse kirjutamisest omal soovil. Direktor Mai Talu lahkus oma kabinetist ja hageja jäi koos õppealajuhatajaga tema kabinetti. Peale seda ähvardas õpealajuhataja Kersti Vunder, et nagunii ei saa ta siin koolis edasi töötada, sest teda hakatakse rangelt kontrollima ja selle tulemusena teda ikkagi vallandatakse ja ta ei leia enam tööd teistes koolides. Kersti Vunder lisas, et kui ta kirjutab avalduse töölepingu lõpetamise kohta poolte kokkuleppel, siis on tal võimalik edasi töötada ning kooli juhtkond leiab võimaluse talle mõned tunnid siiski anda. Peale seda hageja ütles, et eks siis vallandage teda ja küsis, millal ta saab oma dokumendid kätte ning lahkus direktori kabinetist. Pani klassis oma asjad kokku ja tuli õppealajuhataja kabinetti. Peale seda teatas Kersti Vunder talle, et ta võib edasi töötada, kuigi direktor Mai Talu ütles talle seda juba enne, et ta võib töötada. Samal päeval sai ta direktori käskkirja hoiatusega. Peale hoiatuse saamist hageja püüdis täita igati kooli juhtkonna nõudeid. Esitas õppealajuhatajale Kersti Vunderile avalduse sooviga saata teda vene keele õpetajate koolitusele 2010/2011 õpeaastal. Tema avaldusele Kersti Vunder ei vastanud ei suulises ega kirjalikus vormis. Koolituse soovi avaldusi tegi ta igal õppeaastal, kuid kahjuks talle öeldi ära, sest koolil ei ole raha, et kõiki õpetajaid saata täiendkoolitusele. 06.septembril 2010 külastas ta õpetaja-metoodiku Anne Mandri saksa keele tundi 6. klassis. 07.septembril 2010 külastas kooli direktor Mai Talu koos Tarvastu Vallavalitsuse Hariduse- ja kultuurinõunik Maive Feldmanniga hageja tunde. Direktor Mai Talu avaldas oma analüüsis, et tunnid ei vasta nõuetele ja õppekavale. 20.septembril 2010 sai hageja postiteel järjekordse hoiatuse seoses töökohustuste rikkumisega, mis oli välja antud Tarvastu Gümnaasiumi direktori Mai Talu poolt 09.09.2010 nr 2.1-11/28. 12.septembrist kuni 16.septembrini 2010 viibis hageja töövõimetuslehel. Hageja leiab, et kooli juhtkond ei andnud talle võimalustki nende poolt kehtestatud nõudmiste täitmiseks. Ilmselt tegi kooli juhtkond juba ammu oma otsuse. Mõistis, et töötada selles koolis on võimatu.

Mittevaraline kahju seisneb eelkõige hageja hingelistes kannatustes ja tema isikuõiguste rikkumises so diskrimineerimine rahvuse tõttu. 2009.aasta septembris määrati vene keele tunnid kooli psühholoogile Ave Rohtla-Alpile. Seda teada saades sai ta närvivapustuse, kuna talle väideti, et õpilaste arv on koolis vähenenud. Töö ümberkorraldusel diskrimineeriti teda rahvuse tõttu, kuna koormus (tunnid) jagati ümber tema kahjuks, rahvuselt eestlase kasuks, kellele määrati vene keele tunnid. Kõik teised õpetajad ei kaotanud ühtegi tundi ja kellelgi ei vähendatud koormust peale tema. Sellega rikuti võrdse kohtlemise põhimõtteid. Peale pöördumist võrdõigusliku voliniku poole Tarvastu Gümnaasiumi direktor Mai Talu ähvardas hagejat suulises vormis 17. juunil 2010, et Eesti on väike ja kui ta edaspidi nii käitub, ei leia ta tööd õpetajana. Diskrimineerimiseks peetakse ka seda, kui isikut koheldakse teistest halvemini või talle kaasnevad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta. Kooli juhtkond rikkus lihtsalt hageja edaspidise elu ära - mustates teda haridusosakonnas ja haridusministeeriumis. Enda õigustamiseks nad andsid tema kohta valet informatsiooni. Diskrimineerimise tõttu langes tema elustandard oluliselt, kuna tema töötasu vähenes ca 59% Seoses töötasu vähenemisega jäid tegemata paljud tarvilikud planeeritud ostud ja kulutused enda ja perekonna tarvis. Elas hingeliselt tema suhtes tehtud ülekohut sedavõrd raskelt üle, et oli sunnitud abi saamiseks pöörduma SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse vastuvõtule. Tema haigestumisega tekkisid lisakulutused ja ta pidi nüüd hakkama kulutama niigi piskut raha meditsiinile. Pidev stressisituatsioon tekitas talle tervisekahjustuse, s.o depressiivse reaktsiooni. Pöördus augustis ja septembris korduvalt abi saamiseks perearsti Anneli Poola ja psühhiaatri dr. Kaili poole. Diskrimineerimisvaidluse tõttu oli sunnitud viibima 12.septembrist kuni 16.septembrini 2010 töövõimetuslehel. Ta ei suutnud millelegi keskenduda ning tekkisid raskused otsuste langetamisel. Tema mõtlemine oli ähmane. Tema uni oli häiritud ning söögiisu alanenud. Oli päevi, mil ma magas ainult paar tundi. Suhtus tulevikku pessimistlikult ja trööstitult. Sagedasti tekkis mõte, et oleks parem kui tea üldse olemas ei oleks. Tundis end kasutu inimesena. Kõik lähevad tööle ja teenivad raha, aga teda pole kellelgi vaja. Hageja palub tuvastada isikliku õiguse rikkumine Tarvastu Gümnaasiumis, s.t. diskrimineerimine rahvuse alusel (VõrdKS § 3 lõige 2). Mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane hüvitis kahju õigusvastase tekitamise eest. 2006/2007 õppeaastal korduvalt solvas ja ähvardas 7. klassi õpilane Kristjan Ristisaar vene keele tunnis Juri Rakitinit. Juri Rakitin kirjutas selle kohta direktor Mai Talule avalduse - palvega karistada õpilast ebaväärika käitumise pärast. Mai Talu kutsus Juri Rakitini oma kabinetti ja hakkas hoopis süüdistama õpetajat, et Juri Rakitin pole selle õpilase suhtes väärikalt käitunud ning nõudnud õpilaselt võimatut. Õpilane Kristjan Ristisaar jätkas õpetaja ähvardamist ja solvamist. Kokkuvõttes 7. klassi õpilased, kelle klassijuhataja oli Oliver Tobro, mõistsid, et vene keele õpetajat Juri Rakitinit võib karistamata solvata - seda nad ka rõõmuga tegid. Nad kirjutasid tahvlile „vene-russ kapsauss", sinatasid õpetajat, solvasid, kirjutasid pinkidele ebatsensuurseid sõnu, mitu korda oli rikutud Juri Rakitini nimi klassiruumi uksetahvlil. Juri Rakitin pöördus uuesti abi saamiseks direktori ja õppealajuhataja poole, aga kahjuks asjatult. Kooli juhtkond ei teinud midagi, ei kõnelenud klassijuhataja Oliver Tobroga, ei kutsunud korrale Kristjanit ega teisi ka teisi õpilasi. Veebruarikuus 2007. aastal Juri Raktin tunni algul soovis võtta oma vaba tunni ajal vene keele vihikud, et neid kontrollida. Samal ajal tema klassis toimus eesti keele tund. Koridoris kuulis, et klassis toimub kisa ja lärm. Ta koputas uksele ja palus luba võtta oma vihikud. Klassis oli õpetaja Merilin Ir. Õpilased ei teinud väljagi õpetaja Merilin Ir keeldudest, nad jooksid klassis ringi ja karjusid. Õpetaja lubas võtta Juri Rakitinil vihikud. Juri Rakitin võttis oma vihikud ja hakkas ära minema, kui järsku üks poiss viskas talle näkku lumepalli. Juri Rakitin lahkus klassist ning läks otsima sotsiaalpedagoogi Viive Talurit, kuid kahjuks ta teda ei leidnud. Ta kohtus koridoris direktori Mai Taluga, kes küsis temalt milles on asi. Juri Rakitin näitas Mai Talule õpilast, kes viskas talle lumepalli näkku. Direktor ei reageerinud tema käitumisele mitte kuidagi.

Selle asemel hakkas ta poissi kaitsma ning Juri Rakitinile selgitama, et see juhtus kogemata ning õpilane ei tahtnud üldse tema pihta visata. See võis ka nii olla, aga õpilane oleks pidanud vähemalt õpetaja ees sellise teo eest vabandama. Kui õpilane ei tulnud selle peale, et viisakas oleks õpetaja ees vabandada, siis seda oleks võinud kooli direktor õpilasele vähemalt ütelda, et ole hea poiss ja vabanda õpetaja ees. Kahjuks seda ei tehtud. Peale seda juhtumit terve kool teadis ja naeris, et Juri Rakitinit visati lumepalliga ning direktor kaitses õpilast. 2006/2007 õppeaastal õppis Juri Rakitini vene keele rühmas õppealajuhataja Kersti Vunderi tütar Helen Vunder. Õpilane Helen Vunder ei käitunud tunnis nii nagu peaks üks korralik õpilane käituma. Ta ajas juttu pinginaabriga, ei töötanud kaasa, magas tunnis, tihti ilma Juri Rakitini loata lahkus vene keele tunnist. Pruukis vaid teha Helenile märkus või saada vene keeles halb hinne, oli lapsevanem - õppealajuhataja Kersti Vunder järgmisel päeval Juri Rakitini vene keele tunnis. Õppealajuhataja Kersti Vunder kontrollis vene keele õpetamise tunnitööd ning tegi märkusi, et ei ole rahul õpetaja tööga. Juri Rakitinit süüdistatakse pidevalt tunnitegevuse vale planeerimise ja õppetundide varem lõpetamise pärast. Bioloogiaõpetaja Oliver Tobro lõpetas pidevalt enne kellahelinat tundi. Tema õpilased tulid mööda koridori ja koputasid Juri Rakitini klassiuksele ning hõikasid, et tund on läbi. Nii oli ka Juri Rakitini tund häiritud. Inglise keele õpetaja Marika Kovru, kes elab Viljandis ning omab isiklikku autot hilineb esimestesse tundidesse iga päev 10 minutit. Marika Kovru kabinet asub otse direktori kabineti vastas. Iga päev on näha kuidas õpilased istuvad klassis ilma õpetajata ning tundi ei toimu. Õppetund algab küll 10 minutilise hilinemisega, aga tund lõpetatakse õigeaegselt, seega tund kestis 10 minutit vähem. Tuleb välja, et erinevatele õpetajatele on ka erinevad nõudmised. Mida pole ühele lubatud, seda on teisele lubatud. Kooli juhtkond püüdis igati Juri Rakitin tööd koolis raskemaks muuta, mitte aga toetada ja aidata. Iga kord kritiseeriti teda ning tehti talle suulisi märkusi, kui ta abisaamiseks kooli juhtkonna poole pöördus. Võrdse kohtlemise seaduse § 3 lõike, punkt 3 „Otsene diskrimineerimine on ka ahistamine, isikule soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine". Tarvastu Gümnaasiumi direktor Mai Talu ei rakendanud vajalikke meetmeid, et kaitsta Juri Rakitinit diskrimineerimise eest. Võrdse kohtlemise seaduse § 12 lõike, punkt 1 „Tööandja peab võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel rakendama vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat diskrimineerimise eest". 2008/2009 õppeaastal töötas Juri Rakitin vene keele õpetajana täiskoormusega - 22 tundi. 3. juunil 2009.a kutsus Tarvastu Gümnaasiumi direktor Mai Talu Juri Rakitini oma kabinetti ja ütles, et tema töökoormust vähendatakse, sest õpilaste arv on koolis vähenenud. Hiljem sai Juri Rakitin teada, et kooli psühholoogi Ave Rohtla- Albi ametikohal koormus ka vähenes ja kooli juhtkond lahendas selle probleemi nii, et J. Rakitinilt võeti ära 10 tundi. Kuna psühholoog on erialalt vene keele õpetaja, lisati temale endise koormuse säilitamiseks 10 tundi juurde. Juri Rakitin nõustus 3. juunil 2009.a koormuse vähenemisega 12 õppe- ja kasvatustunnile nädalas. Antud 12 tundi oli ta sunnitud vastu võtma, et mitte kaotada oma ainsat sissetulekut. 2009/2010 õppeaastal jaotati vene keele tunnid Tarvastu Gümnaasiumis ära kolme õpetaja Õie Nurga, Ave Rohtla-Albi ja minu Juri Rakitini vahel. Juri Rakitinile -12 tundi, Õie Nurgale - 9 tundi, Ave Rohtla-Albile - 7 tundi. Juri Rakitin töötas vene keele õpetajana osalise tööajaga. Ave Rohtla-Alp töötas täistööajaga, millest osa vene keele õpetajana ja osa psühholoogina. Ümberkorralduse tulemusena jäi Õie Nurga vene keele tundidega seotud töökoormus samaks, Juri Rakitini töökoormus vähenes 22-lt tunnilt 12-le õppetunnile, aga Ave Rohtla-Albil kasvas nullist 7-le tunnile. Ümberkorraldus puudutas kahte õpetajat - Juri Rakitinit (rahvuselt venelane)

ja Ave Rohtla-Alpi (rahvuselt eestlane). Seega ümberkorralduse käigus koheldi neid, võrdõiguslikke isikuid, erinevalt. Tarvastu Gümnaasium rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, otsustades tööd vene keele õpetamise osas ümber korraldada nõnda, et Juri Rakitini töökoormus vähenes, samas Ave Rohtla-Albil suurenes. Kooli juhtkond käitus ebaõiglaselt ja diskrimineeris seetõttu, et Juri Rakitin on rahvuselt venelane ja sellega rikkus Eesti Vabariigi võrdse kohtlemise seadust ja Eesti Vabariigi töölepingu seadust § 3. Kõik teised õpetajad ei kaotanud ühtegi tundi ja kellelgi ei vähendatud koormust peale tema. Tarvastu Gümnaasiumi kirja väide, et 2009/2010 õppeaasta viimane päev koolis oli Juri Rakitinil 15. juuni 2010.a,on vale. Direktor Mai Talu ütles Juri Rakitinile, et 14. juunil 2010.a tuleb lapsevanem, kes ei ole rahul tema tööga. Kuigi Juri Rakitini olid tööpäevad ainult esmaspäev ja teisipäev, käis ta terve nädala koolis, aga ühtegi lapsevanemat ei tulnud, see tähendab, et Juri Rakitin käis Tarvastu Gümnaasiumis 14. juunist kuni 18. juunini 2010.a. 18. juunil 2010.a toimus õppenõukogu, millel osales ka Juri Rakitin. Oma töökoormuse kohta küsis Juri Rakitin kirjalikult e-posti teel õppealajuhatajalt Kersti Vunderilt 29. juunil 2010.a. Õppealajuhataja ei vastanud tema e-kirjale. Peale pöördumist võrdõigusliku voliniku poole Tarvastu Gümnaasiumi direktor Mai Talu ähvardas suulises vormis 17. juunil 2010.a, et Eesti on väike ja kui Juri Rakitin edaspidi nii käitub, ei leia ta tööd õpetajana. Ta tegi ettepaneku võrdõigusliku volinikult avaldus tagasi võtta. Hiljem võttes aluseks Tarvastu Gümnaasiumi 30. juuni 2010.a kirja - ei pea direktor Mai Talu võimalikuks töösuhet Juri Rakitiniga jätkata ja teeb ettepaneku töölepingu lõpetada poolte kokkuleppel 30. augustil 2010.a. See oli tingitud asjaolust, et Juri Rakitin oma õiguste kaitse eesmärgil voliniku poole pöördus. Võrdse kohtlemise seaduse § 3 lõike, punkt 6 "Diskrimineerimiseks peetakse ka seda, kui isikut koheldakse teistest halvemini või talle kaasnevad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta". 30.augustil 2010

keele tunnid kooli vanemates klassides, kus õpilased on juba teadlikumad ja kus distsipliiniprobleemid ei ole enam nii suured. Nendel kaalutlustel saavutati õpetaja Rakitiniga kokkulepe vene keele õpetamise muudatustes alates 2009. aasta sügisest. Eeldades, et vanemate õpilastega on Juri Rakitinil võimalik arusaadavalt suhelda ja tundides ei teki korraprobleeme, pakuti talle vene keele tunde 9.klassis ja gümnaasiumiastmes. Kooli juhtkond lootis, et Juri Rakitin saab hakkama vanemate õpilaste õpetamisega, kellega ei tohiks nii suuri suhtlemisraskusi olla. Kõike seda selgitas kooli direktor Mai Talu isiklikult vestluses 2009 a 3.juunil Juri Rakitinile. Vestlus toimus arutelu vormis, direktor esitas Juri Rakitinile nägemuse, kuidas võiks selles olukorras edasi minna, seda ei sunnitud õpetajale peal, ei pandud n-ö fakti ette. Juri Rakitin, saades aru nendest selgitustest, oli nõus töötama alates 2009. aasta sügisest koormusega 12 tundi õppe- ja kasvatustööd nädalas ning kirjutas selle kohta 03. juunil 2009 avalduse, mis laekus kooli 4.juunil 2009. Omapoolse hea tahte avaldusena vähendas tööandja alates sellest kuupäevast Juri Rakitini koormusnormi 20 nädalatunnilt 18 nädalatunnile. Nii vähenes tema töötasu proportsionaalselt vähem kui töökoormus. Töötaja avalduse põhjal vormistas direktor 08.06.09 käskkirja, mille tegi Juri Rakitinile allkirja vastu teatavaks. Selle juures oli vaja leida õpetajad, kelle kanda jääks tundide andmine põhikooliastmes. Tarvastu Gümnaasiumis oli on) kaks vene keele õpetaja kvalifikatsiooniga töötajat. Õpetaja Õie Nurk õpetab lisaks vene keelele nooremas astmes inglise keelt, Ave Rohtla-Alp töötas pärast koolipsühholoogi kvalifikatsiooni omandamist täistööajaga psühholoogina, kuid oli varem töötanud vene keele õpetajana. Kuigi Ave Rohtla-Alp töötas täiskohaga psühholoogina ega soovinud enda tööülesannetes muudatusi, oli ta direktori ja õppealajuhataja selgituste järel nõus kooli huvides loobuma osaliselt psühholoogi tööst ja õpetama põhikooliastmes vene keelt. Põhikooliastmes vene keele tundide ettevalmistamine, läbiviimine, tööde koostamine ja parandamine nõuab inimeselt oluliselt suuremat pingutust kui sama mahuga psühholoogitöö. Ettepanek tehti A.Rohtla-Albile, sest ta sai aineõpetajana hästi hakkama, ta oli töötanud vene keel õpetajana ning tal oli kogemusi psühholoogina keerukamate olukordade lahendamisel. Õpetaja Õie Nurk pidi loobuma oma 9. klassi õpetamisest ning ta sai vene keele tunnid ainult põhikooli astmes. Sealjuures oli tööandja esindajatele teada, et õpetaja Õie Nurk on vene rahvusest, sest see oli kirjas tema isiklikus toimikus. Nii ei olnud põhjus, et Ave Rohtla-Alp hakkas õpetama põhikooliastmes vene keelt, mitte selles, et tema seda soovis, vaid vajadus oli tekkinud olukorrast, kus õpetaja Rakitin ei olnud vene keele õpetamisega toime tulnud. Tundide uus jaotus õpetajate vahel ei lähtunud ei Ave Rohtla-Albi ega ka Õie Nurga huvidest, vaid see oli tehtud kooliõpilaste huvides eesmärgiga nende vene keele oskuse taset tõsta. Kusjuures Tarvastu Vallavolikogu ei vähendanud Tarvastu Gümnaasiumi eelarves psühholoogi ametikohta, mis oli kooli ametikoha koosseisus ette nähtud täiskohana. Koolil oli ja on võimalik psühholoog tööle rakendada täistööajaga, kuid Ave Rohtla-Albi töökoormust vähendati psühholoogi töö osas kokkuleppel õpetajaga 0,75 %-le. Õpetaja töö lihtsustamiseks jagati tunniplaanis tunnid kahele nädalapäevale, et õpetaja Rakitinile jääks võimalus vabadel päevadel teha lisatööd Kaare koolis. Juri Rakitin ei avaldanud ei suulises ega ka kirjalikus vormis vene keele tundide koormuse muutusele mingeid pretensioone. Alates 2009/2010 õppeaasta algusest jätkas ta tööd vene keele õpetamiseks 9 klassile ja gümnaasiumiosa klassidele. Varem põhikooliastmes ilmnenud probleemid jätkusid kahjuks 2009/2010. õppeaastal ka vanemates klassides. Kostja hagi ei tunnista, sest Juri Rakitinit ei ole seoses rahvusega ebavõrdselt koheldud. Hagi on põhjendamatu ja ebaõige.

Hageja koormust ei vähendatud 2009/2010 õppeaastal vene keele tundide osas põhjusel, et hageja on venelane.

2008/2009 õppeaasta lõpuks oli tekkinud olukord, kus töösuhet ei saanud õpetaja tööülesannetega mittetoimetulemise tõttu endiselt jätkata. Direktsioonil oli tekkinud sisuline kohustus rakendada meetmeid, et tagada koolis õppekava täitmine, vene keele õpetamine heal tasemel. Õpetaja töö puudusteks olid tema poolt 2007/2008 kui ka 2008/2009 õppeaastal kooli kodukorra eiramine; tundide metoodiliselt halb korraldus, millega kaasnes tunnidistsipliini puudumine; vene keele õpetamise nõrgad tulemused, mida kinnitas tasemetöö 2009; õpilaste ja lapsevanemate pretensioonid; vene keele õpetaja kvalifikatsiooninõuete mittetäitmine. Seda kõike arvestades oleks olnud võimalus töötajaga tööleping lõpetada tööandja algatusel (TLS § 86 p 4 (kvalifikatsiooni puudumine) või 6 alusel) . Tööandja soovis asjas leida aga mõlemaid pooli rahuldavat lahendust. Tööandja arvestas kolleegi soovi töötada koolis ning arvas, et õpetamine vanemates klassides, kus distsipliiniprobleemid on väiksemad, annab paremaid tulemusi. Direktor Mai Talu tegi Juri Rakitinile ettepaneku töölepingu muutmiseks poolte kokkuleppel. Mai Talu põhjendas omi seisukohti ning selgitas ka kuidas vene keele õpetamine tulevikus toimuks. Õpetaja Rakitinile pakuti õpetamise võimalust vanemates klassides koormusega 12 tundi nädalas, ja need võimaldati tal anda kahele nädalapäevale koondatuna. Õpetaja Rakitini nõustus ettepanekuga muuta töölepingut kokkuleppel, mida kinnitas kirjaliku avaldusega. Alates 2009/1210 õppeaastast töötas õpetaja Rakitin pooltevahel saavutatud kokkuleppe järgi. Ta ei avaldanud selle kohta mingeid pretensioone kuni 25.maini 2010 aastal. Kuna vene keele tunnid jagati ümber seoses sellega, et hageja nõustus töölepingu tingimusi muutma, ei ole tegemist diskrimineerimisega VõrdKS seaduse alusel. VõrdKS § 2 lg 1 p 2 keelab isikute diskrimineerimise nende rahvuse tõttu töötingimuste kehtestamisel. VõrdKS § 3 lg 2 järgi diskrimineerimine on otsene kui käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras Kostja arvates ei olnud 2009 a 3.juunil 2009 sellist olukorda, mida saaks käsitleda samalaadse olukorrana teise isikuga võrreldes. 2009 a õppeaasta lõpus otsustas tööandja õpetaja Rakitini töötulemuste analüüsimise järel teha temale ettepaneku muuta töölepingut, et Tarvastu Gümnaasiumi õpilastele vene keele õpetamise taset parandada. Töölepingu muutmine poolte kokkuleppel oli kooskõlas sel ajal kehtinud TLS § 59 lõikega 5. Juri Rakitin oli nõus töölepingut muutma ning kostja arvates see olukord sellega ka lahenes. Kostja ei nõustu ka sellega, et võrdluses Ave Rohtla-Albiga oleks saanud tekkida ebavõrdset kohtlemist. Ebavõrdsuse kindlaks tegemisel ei moodusta Juri Rakitin ja Ave Rohtla-Alp võrreldavat gruppi. Juri Rakitin ja Ave Rohtla-Alp ei ole asjaoludest tulenevalt analoogilises olukorras. Vene keele tundide jagamise põhjus ei olnud see, kas anda tunnid Juri Rakitinile või Ave RohtlaAlbile. Vene keele tundide jagamise põhjus tulenes sellest, et Juri Rakitiniga muudeti kokkuleppeliselt töölepingut, mille põhjused on juba eelnevalt esitatud. Töölepingu muutmise tõttu oli vaja õpetajat, kes õpetaks vene keelt põhikooliastmes. Kuna kooli psühholoogina töötaval Ave Rohtla-Albil oli olemas vene keele õpetaja kvalifikatsioon, ta oli seda varem õpetanud ning ta oli tugev aineõpetaja, siis palus tööandja esindaja temal loobuda osaliselt psühholoogi koormusest, mille arvel õpetada vene keelt. Ave Rohtla- Alp ise ei avaldanud soovi vene keelt õpetama hakata, sest tema töö psühholoogina oli hinnanguliselt lihtsam, kui põhiastmes vene keelt õpetada. Kuid arvestades kooli huve, ta nõustus sellise muudatusega. Õpetaja Juri Rakitini vene keel tundide koormuse vähendamisel puudutati ka õpetaja Õie Nurga huve, kes on rahvuselt venelane. Õie Nurk oleks pidanud õpetama vene keelt 2009/2010 õppeaastal ka 9.klasssi, kuid kuna need

tunnid anti Juri Rakitinile, siis sai õpetaja 6,klassi, mida loetakse pedagoogide seas oluliselt raskemaks klassiks. Tööandja ei pööranud lepingu lõpetamisel, kui ka uue tunniplaani koostamisel vene keele osas muidugi mingit tähelepanu kellegi rahvusele, kuid võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisel oleks võrreldavaks isikuks ka Õie Nurk, kes on rahvuselt venelane. Kostja juhib tähelepanu veel sellele, et isegi kui meelevaldselt jõuda järeldusele, et Juri Raktinit ja Ave Rohtla- Alpi koheldi ebavõrdselt, siis oli selleks igal juhul mõjuv põhjus, milleks oli Juri Rakitini tööga mitte toimetulek. Et õpetaja Rakitin on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, täpsustamata, millist perioodi see hõlmab, siis kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud temale mittevaralise kahju aluseks olevate asjaolude olemasolu 2009/ 2010 käsitletava juhtumi alusel. Kostja esitab hageja nõudele vastuväite veel aegumise motiivil. Kostja nõue saada hüvitist 2009/ 2010 juhtumi eest on aegunud. VõrdKS § 24 lg 1 kohaselt isikul on õigus kahju hüvisele, kuid VõrdKS § 25 järgi see nõue aegub ühe aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama. Juri Rakitin kirjutas avalduse töölepingu muutmiseks 03.06. 2009, sellest kuupäevast alates pidi ta tema väidetavate õiguste rikkumisest teada saama. Seega on hageja nõue varalise kahju hüvitamise saamiseks aegunud. Samuti on aegunud hageja nõue sama juhtumi eest mittevaralist kahju saada. Eeltoodu alusel on kostja käsitlenud hagi rahuldamata jätmist deliktivastutuse põhimõtete kohaselt. Kostja leiab, et tegelikult hagejal puudub võimalus kohaldada deliktivastutuse sätteid, sest hageja on samas asjas esitanud kostja vastu juba nõude töölepingulisest suhtest lähtuvalt. Kostja esitas

17.09.2010 kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse samadel alustel, mille järgi on esitatud haginõue. See on hageja õigus valida, millisel alusel oma väidetavate õiguste rikkumist kaitsta Hagejale on makstud hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses ( TLS ~100 lg 4) Hagejal puudub õigus nõuda uuesti hüvitist samal alusel. Hagejat ei ole diskrimineeritud seoses tema pöördumisega soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole.

On ebaõige, et tööandja on diskrimineerinud töötajat tema pöördumise tõttu soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole. Soolise võrdõiguslikkuse voliniku teabenõue jõudis koolidirektorini 15.juuni 2010 pealelõunal. Pärast kirja kättesaamist ei kohtunud kooli direktor Juri Rakitiniga isiklikult mitte enne 30.augustit 2010.a Seega on täiesti vale hageja väide, mille kohaselt kooli direktor on hagejat 17.juunil 2010 suuliselt ähvardanud. Kostjale on arusaamatu, miks hageja selliseid väiteid esitab. Kooli direktori 30.juunil 2010 Juri Rakitinile saadetud kirjas esitatud asjaolud ja ettepanekud ei ole käsitletavad Juri Rakitini diskrimineerimisena VõrdKS § 3 lõike 6 järgi. Juri Rakitinile ei saadetud sellist kirja põhjusel, et ta pöördus voliniku poole. Juri Rakitini suhtes jätkusid tööalased probleemid vene keele õpetamisel kahjuks ka 2009/ 2010 õppeaastal. Tundides polnud töömeeleolu ega õppimiseks vajalikku korda, sotsiaalpedagoog pidi korduvalt selles abistama. Tunnikülastustel õppealajuhataja poolt tuvastati, et eelmiste aastate tunnikülastusel ilmnenud vajakajäämistega võrreldes on probleemid süvenenud. Vene keele tasemetöö tulemused olid jälle mitterahuldavad. Õpilased olid vene keele õpetamisega õpetaja Rakitini klassides selgelt rahulolematud. Lapsevanemad avaldasid kevadistel arenguvestlustel jätkuvalt pretensioone. Mõnel õpilasel ei olnud tähestikki selge. 30.juuni 2010 kirjas võttis direktor kokku pooltevahelisest töösuhtest tulenevad probleemid. Kirjas oli tehtud kokkuvõte hagejapoolsetest puudustest vene keele õpetamisel Tarvastu Gümnaasiumis. Õpetaja Rakitinilt oodati uuel 2009/2010 õppeaastal muudatusi ja paremaid tulemusi vene keele õpetamisel. Kool lootis ja ootas, et õpetaja suudab õpetamise taset tõsta, kuid asi ei olnud aastaga muutunud, vaid halvenenud. Vene keele õpetamise tulemustega ei olnud rahul ei õpilased ega lapsevanemad. Vastuses on üksikasjalikult analüüsitud Juri Rakitini töös jätkuvalt esinevaid puudujääke, tunnikorra ja distsipliinini puudumist, õpetamise metoodika vajakajäämisi jmt. Selle põhjaliku asjaolude esitamise, analüüsi ja selgituste põhjal on lõpptulemusena toodud välja järeldus, et Tarvastu Gümnaasiumi direktsiooni hinnangul ei ole Juri Rakitin õpetajana pikka

aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse ja kohanematuse tõttu, olles nii põhjustanud õpilaste ja lastevanemate usalduse vähenemise Tarvastu Gümnaasiumi suhtes. Kirjas on välja toodud ka see asjaolu, et Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul ei vasta Juri Rakitini vene keele õpetaja kvalifikatsiooni nõuetele (HTM kiri nr 3.1-12/3638, 18.06.2010). Kuna eelnevad abinõud, õpetajat toetav tegevus, temale suuliste hoiatuste tegemine ega ka töö ümberkorraldamine ei olnud loodetud tulemusi andnud, tuli kooli direktoril langetada otsus vene keele õpetamise tuleviku osas koolis. Kooli direktor pidas õigeks, et võiks toimuda õpetaja vahetus. Iseenesest olid ka seekord olemas kõik asjaolud, et lõpetada Juri Rakitiniga tööleping tööandja algatusel tema poolt tööga mittetoimetuleku tõttu või kvalifikatsiooni puudumise tõttu, kuid ka seekord ei kasutatud õpetaja Rakitini suhtes äärmuslikku vahendit- tööandja algatusel lepingu ülesütlemist. Võttes arvesse seda, et kolleegidena oldi koos töötatud neli aastat, siis väljendas direktor küll seisukoha, et tööleping tuleks mõjuvate põhjuste tõttu lõpetada, kuid tegi ettepaneku Juri Rakitinile teha seda poolte kokkuleppel. Kuna sel ajal oli direktorini jõudnud juba soolise võrdõiguslikkuse voliniku päring, siis tuli arvestada ka võimalusega, et tööandja algatusel töölepingu lõpetamist võidakse tõlgendada vääralt. Eeltoodust tulenevalt lahendati 30.06. 2010 kirjaga pooltevahelisest töölepingust tulenevaid probleeme. J. Rakitini poole ei pöördutud põhjusel, et tema oli teinud avalduse volinikule. Eeltoodu alusel ei ole õpetaja Juri Rakitinit diskrimineeritud tema rahvuse tõttu ega ka selle tõttu, et ta on pöördunud võrdõiguslikkuse voliniku poole. Kuna kostja poolt ei ole hageja suhtes toime pandud õigusvastast tegu ega ei ole talle kahju põhjustatud, puudub ka deliktilise vastustuse üldkoosseis ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et õigusvastane tegu esineb, siis palume jätta varaline nõue rahuldamata aegumise tõttu või alternatiivina vähendada seda, arvesse võttes, et kostja on saanud hüvitise 20154 krooni. Mittevaralise nõude suuruse osas palume arvestada selle vaidluse asjaolusid, mis kinnitavad, et tööandja poolse tegevuse põhjuseks on olnud töötaja tööga mittetoimetulek ning eesmärgiks tagada kooliõpilastele hea vene keel õpe. Kostja on ka selle nõude osas, mis on seotud hageja väidetava diskrimineerimisega soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole pöördumisega, seisukohal, et hageja hüvitisnõue on juba rahuldatud tema taotlusel töölepingust tuleneval alusel. Kostja leiab, et ka selles osas hagejal puudub võimalus kohaldada deliktivastutuse sätteid, sest hageja on samas asjas esitanud kostja vastu juba nõude töölepingulisest suhtest lähtuvalt. Kostja on esitanud 17.09.2010 kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse samadel alustel, mille järgi on esitatud haginõue. Hageja õigus oli valida, millisel alusel oma väidetavate õiguste rikkumist kaitsta Hagejale on makstud hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Hagejal puudub õigus nõuda uuesti hüvitist samal alusel. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt VõrdKS § 1 lg-le 1 on võrdse kohtlemise seaduse eesmärk tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Vastavalt VõrdKS § 2 lg 1 p-le 2 isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu on keelatud töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel.

Vastavalt VõrdKS § 3 lg-le 1 võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel. Vastavalt VõrdKS § 3 lg-le 2 diskrimineerimine on otsene, kui VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras. Vastavalt VõrdKS § 3 lg-le 6 diskrimineerivaks peetakse ka sellist tegevust, kui isikut koheldakse teistest halvemini või talle kaasnevad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta või toetanud isikut, kes on esitanud sellise kaebuse. Vastavalt VõrdKS § 8 lg-le 1 kohtu, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on diskrimineerimine. Vastavalt VõrdKS § 8 lg-le 2 isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga. Vastavalt VõrdKS § 24 lg-le 1 kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VõrdKS § 24 lg-le 2 isik, kelle õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib nõuda, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule makstaks talle rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Vastavalt VõrdKS § 24 lg-le 3 hüvitise suurust kindlaks määrates arvestab kohus või töövaidluskomisjon muu hulgas diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi. Vastavalt VõrdKS §-le 25 VõrdKS §-s 24 sätestatud nõue aegub ühe aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja töötas vene keele õpetajana Tarvastu Gümnaasiumis. Kostja poolt taotletud menetluse lõpetamiseks alus puudub, sest hageja on hagi alusena esitanud muu hulgas kahju hüvitamise nõude väidetavast diskrimineerimisest tulenevalt, seega ei saa käesolevat hagi alust samastada töövaidluskomisjonis pooltevahelises vaidluses (Tarvastu Gümnaasiumi direktori kohusetäitja pöördumine töövaidluskomisjoni I kd tl 69, 70, töövaidluskomisjoni otsus I kd tl 61-65, hageja seisukoht I kd tl 66-68, hageja avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks I kd tl 75, maksed seoses hüvitise maksmisega hagejale I kd tl 198199) uuritud faktiliste asjaoludega, kus lahendati töövaidlust töösuhtest (I kd tl 71-74) tulenevalt. Hageja ei nõua käesolevas asjas töölepinguseaduses sätestatud hüvitist. Kostja poolt taotletud aegumise kohaldamiseks alus puudub, sest VõrdKS §-s 25 märgituga puutumuses pole asjas esitatud väidetava aegumise asjaolusid kinnitavaid tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja sai väidetava kahju tekkimisest teada või pidi teada saama hagi esitamisest üle aasta tagasi. Hageja avaldus töölepingu muutmiseks 03.06. 2009 ei ole otseselt seostatav hageja õiguste väidetava rikkumisega. Kohus leiab, et hagejat ei ole Tarvastu Gümnaasiumis diskrimineeritud rahvuse tunnuse alusel, VõrdKS § 3 lg-s 1 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole hageja suhtes rikutud.

Hagejat ei ole tema rahvuse tunnuse ega muul alusel koheldud halvemini, kui koheldi või võidi kohelda teist isikut samalaadses olukorras. Samuti ei koheldud hagejat teistest halvemini ja talle ei kaasnenud väidetavad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta oli esitanud kaebuse väidetava diskrimineerimise kohta. Hageja esitas võrdse kohtlemise volinikule asjaolud (põhistades neid), mille alusel võis eeldada, et toimunud on diskrimineerimine. Võrdse kohtlemise volinik nõudis teavet (I kd tl 86-87). Tarvastu Gümnaasiumi direktor vastas võrdse kohtlemise volinikule (I kd tl 183-189). Võrdse kohtlemise volinik leidis arvamuses nr 16 (I kd tl 80-83), et Tarvastu Gümnaasium rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet otsustades tööd vene keele õpetamise osas ümber korraldada nõnda, et J Rakitini töökoormus vähenes, samas kui tema kolleegil see suurenes. Nähtuvalt voliniku arvamusest puuduvad tõendid, et vene keele tundide ümberjaotamise tingisid hageja kehvad pedagoogilised oskused. Kostja on tõendanud, et hageja suhtes ei rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest hagejale osaks saanud kohtlemine on põhjendatud. Hageja ja Ave Rohtla-Alp ei ole võrreldavad võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kindlakstegemiseks, sest nimetatud isikud ei olnud asjaoludest tulenevalt võrreldavas olukorras nii võrdlusgrupi mõttes kui ka hageja töö kvaliteediga puutumuses. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohtadega, mille kohaselt vene keele tundide jagamise põhjus ei olnud see, kas anda tunnid Juri Rakitinile või Ave Rohtla-Albile. Vene keele tundide jagamise põhjus tulenes sellest, et Juri Rakitiniga muudeti kokkuleppeliselt töölepingut, .... Töölepingu muutmise tõttu oli vaja õpetajat, kes õpetaks vene keelt põhikooliastmes. Kuna kooli psühholoogina töötaval Ave Rohtla-Albil oli olemas vene keele õpetaja kvalifikatsioon, ta oli seda varem õpetanud ning ta oli tugev aineõpetaja, siis palus tööandja esindaja temal loobuda osaliselt psühholoogi koormusest, mille arvel õpetada vene keelt. Ave Rohtla-Alp ise ei avaldanud soovi vene keelt õpetama hakata, sest tema töö psühholoogina oli hinnanguliselt lihtsam, kui põhiastmes vene keelt õpetada. Kuid arvestades kooli huve, ta nõustus sellise muudatusega. Tunnistajana ülekuulatud Ave Rohtla-Alp kinnitas märgitut. Kuivõrd hageja ja Ave Rohtla-Alp ei ole võrreldavateks isikuteks võrdse kohtlemise seaduse mõttes, sest hagejal ei olnud nõutavat vene keele õpetaja kvalifikatsiooni (I kd tl 181-182), siis ei saa hageja kohtlemist võrdse kohtlemise seaduse mõttes diskrimineerivaks pidada. Samas, kui eeldada, et hageja ja Ave Rohtla-Alp on võrreldavad isikud, siis ei diskrimineeritud hagejat tema rahvusest tulenevalt, sest hageja töös ilmnesid korduvad ja sisulised vajakajäämised, mis tingisid hageja erineva kohtlemise. Seega ei koheldud hagejat Ave-Rohtla Alpiga võrreldes ebavõrdselt. Tarvastu Vallavolikogu ei vähendanud Tarvastu Gümnaasiumi eelarves psühholoogi ametikohta, mis oli kooli ametikoha koosseisus ette nähtud täiskohana (I kd tl 166). Koolil oli võimalik psühholoog tööle rakendada täistööajaga, seega ei saa hageja väidetava diskrimineerimise põhjuseks olla vajadus kindlustada Ave Rohtla-Alp tööga. Töölepingu kokkuleppel (hageja avaldus I kd tl 110, käskkiri tl 109) muutmise tingis vajadus ja võimalus hagejaga töösuhet mitte lõpetada tööandja algatusel seoses töö ebapiisaval tasemel

tegemisega, vaid töö paremini korraldada, võimaldamaks hagejal töösuhet jätkata ja tagades õppeprotsessi läbiviimise nõutaval tasemel. Kostjapoolsed etteheited hagejale seoses õppetöö läbiviimise kvaliteediga (korra tagamine klassis, õpetamise metoodika, suhtlemisprobleemid) on põhjendatud. Hageja asus tööle Tarvastu Gümnaasiumis vene keele õpetajana 2006. aasta sügisel. Konkursikomisjon eelistas Juri Rakitinit kui pidevalt pedagoogina töötanud õpetajat, kellelt eeldati metoodiliste oskuste olemasolu võõrkeele õpetamiseks. Hageja töös ilmnesid puudused. Hiljem selgus, et hageja kvalifikatsioon ei vasta vene keele õpetamiseks vajalikule tasemele (I kd tl 181-182). Hageja töös ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks esitati talle soovitused (I kd tl 148153). Tundide vaatluste märkustel (I kd tl 154-158) nähtuvad hageja korduvad suhtlemisprobleemid õpilastega, õpetamise probleemid: õpetaja ei pane tähele õpilaste märkust (tl 154), mitmekordne sama küsimuse esitamine (tl 155), 4 poissi teevad järeltööd, õpetaja ei vaata kas kirjutavad (tl 156), poisid ei tööta ja õpetaja ei tee märkust ( tl 157), eelmine tund ekooli kandmata (tl 158); lapsevanemad avaldasid rahuolematust vene keele õpetamise tasemega (I kd tl 159-160); kolme õpilase kirjalikud seisukohad, mille kohaselt nad ei oska vene keeles lugeda ega suhelda, sest hageja keeleoskus õpetamiseks ei olnud piisav (I kd tl 161-162); õppenõukogu hindas 7a klassi vene keele tasemetöö tulemused mitterahuldavaks (I kd tl 164), tunnivaatluskaardid (I kd 168-172), millest nähtuvad vaatleja Kersti Vunderi märkused minetuste kohta hageja poolt vene keele õpetamisel; õpilaste hinnangu saamiseks küsitlus (I kd tl 176-178), mille kohaselt hinnangud hageja tööga seoses on keskmisest madalamad; õpilaste arvamused hageja töö suhtes (I kd tl 193-194), millest nähtuvad kommunikatsioonitõrked; Tarvastu Gümnaasiumi Hoolekogu kiri (I kd tl 195) käsitleb vajakajäämisi hageja töös. Tunnistajate (Mai Talu, Kersti Vunder, Viive Talur, Ave Rohtla-Alp, Helle Soots, Marika Kovru) ütlustest ja eelosundatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt esines hageja töös mitmeid vajakajäämisi. Ettevõetud tegevused hageja poolt vene keele õpetamise kvaliteedi parandamiseks ei andnud piisavaid tulemusi. Hagejat ei koheldud teistest halvemini ja talle ei kaasnenud väidetavad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta oli esitanud kaebuse väidetava diskrimineerimise kohta. Tarvastu Gümnaasiumi direktorile saadeti võrdse kohtlemise voliniku arvamus nr 16 21.09.2010 (I kd tl 190). Tõendid, et kooli töötajad suhtlesid hagejaga pärast võrdse kohtlemise volinikult kirja (teabenõude) saamist ja enne 30.08.2010 puuduvad. Tarvastu Gümnaasiumi direktori poolt 30.06. 2010 hagejale saadetud kirjas (I kd tl 88-91) esitatud asjaolud ja ettepanekud ei ole käsitletavad hageja diskrimineerimisena VõrdKS § 3 lõike 6 mõttes. Asjaolu, et hagejast tulenevad tööalased probleemid ilmnesid ja jätkusid 2009/2010 õppeaastal on tõendatud muu hulgas tunnistajate ütlustega. Seetõttu on usutav, et 30.06. 2010 kirjaga lahendati just töölepingust tulenevaid probleeme. Hageja korduv ähvardamine ja sundimine kooli direktori ja õppealajuhataja poolt ei ole tõendamist leidnud. Kuivõrd hageja suhtes ei olnud varasemad etteheited tulemusi andnud, siis tehti talle 30.augustil 2010 käskkirjaga hoiatus ( I kd tl 79). Eelosundatud tõendite ja asjaolude pinnalt puudub alus

järeldada, et nimetatud hoiatus on käsitletav hageja diskrimineerimisena VõrdKS § 3 lõike 6 tähenduses. Hoiatusena pealkirjastatud seisukoha esitamine kostjale (I kd tl 76) on käsitletav kirjalikus vormis etteheidete kirjeldusena. Hageja poolt asjaoludena esitatud õpilaste poolt hageja suhtes laimu levitamine, hageja ähvardamine, hageja lumepalliga viskamine ei ole käesoleva tsiviilasja tõendamisesemega otseses puutumuses. Hageja poolt kirja saatmine Kersti Vunderile (I kd tl 77-78), hageja pöördumine Tiiu Rõõmu poole (I kd tl 84), hageja kiri Kersti Vunderile (I kd tl 85) ei ole hagi rahuldamist kaasa toovad, sest need ei tõenda tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude olemasolu või puudumist. Kostja sisesuhtest tuleva kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus (I kd tl 191, 192, 197) ei oma otsest puutumust tõendamisesemega. Tunnus- ja tänukirjade, tunnistuste (I kd tl 111-122) olemasolu ei too kaasa kostja poolt tõendatud asjaolude kõrvalejätmist ja mittearvestamist. Kuivõrd kostja tõendas, et hageja suhtes ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, siis puudub alus hagi rahuldamiseks, hageja isiklike õiguste rikkumise tuvastamiseks ning hageja nõuded kostjapoolse väidetava rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Asjas on hagi hinnaks väidetava rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas 3157,24 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas hagi esitamise ajal sätestatud 1595 eurot, kokku 4752, 24 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.