KÜ Ridaküla 16 hagi Dmitri Mantšenko vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. detsembri 2012.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Dmitri Mantšenko määruskaebus
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Dmitri Mantšenko (IK:XXX), lepinguline esindaja Paul Paas
esindajad
Vastustaja (hageja): KÜ Ridala 16 (RK: 80008010), esindaja advokaat Margus Kiir
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 31. detsembri 2012 määrus tühistada.
2.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Dmitri Mantšenko avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista KÜ-lt Ridaküla 16 Dmitri Mantšenko kasuks menetluskuluna välja 576,00 eurot (viissada seitsekümmend kuus eurot ja 0 senti).
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.KÜ Ridaküla 16 (hageja) esitas kohtusse hagi Dmitri Mantšenko (kostja) vastu korteri endise omaniku poolt tasumata kommunaalteenuste eest 1140,58 euro väljamõistmiseks. Viru Maakohus jättis 15. veebruari 2011 otsusega hagi rahuldamata. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. oktoobri 2011 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus KÜ Ridaküla 16 kanda. Kohtuotsus jõustus 2. detsembril 2011. Kostja esindaja esitas 27. detsembril 2011 Viru Maakohtule avalduse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta tsiviilasjas 2-10-42617 ja kohtu nõudel täiendas avaldust
23.jaanuaril 2012. Avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud kokku summas 864 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekiri sisaldub menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täienduses. Käesolevas asjas oli tegemist kokkuleppehindadega, st oli kokku lepitud, et büroos tehtavate tööde hinnaks on 80 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kliendi ja esindaja vahel oli kokkulepe, et esindaja esitab tehtud tööde eest arve ja arvestuse kliendile menetluse lõppedes. Arvetel on hinnad toodud eurodes, kuna oli juba teada, et alates 1. jaanuarist 2011 hakkab Eestis maksevahendina kehtima euro. Käesolevas asjas oli hagi nõudeks 17 846,19 krooni ehk 1140,58 eurot. TsMS § 405 kohaselt, kui hagi hind on alla 2000 euro, võib kohus tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. Seepärast kohtud ei nõudnudki kostja esindajalt mingit muud dokumenti. Mõlemad kohtuastmed tunnustasid Paul Paasi kui kostja lepingulist esindajat ja hageja ei vaielnud sellele vastu. Kostja seisukohalt on tähtis, et menetlusdokumendis oleks kõik vajalik väljendatud võimalikult lühidalt, kuid see ei tähenda, et lühemalt kokkukirjutatud menetlusdokumendi koostamiseks peaks kuluma vähem aega kui pikema samasisulise dokumendi koostamiseks. Menetlusdokumendi koostamiseks kirjalikus menetluses peab ära kuulama poole, tutvuma tema käsutuses olevate tõenditega, analüüsima kohtupraktikat, uurima õiguskirjandust, jne ja alles siis koostama menetlusdokumendi. Käesolevas asjas ei olnud tegemist lihtsa võlgnevuse nõudega.
2.Hageja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja vastuväidete kohaselt esitati menetluse käigus ainult kostja esindaja volikiri, mis annab esindajale õiguse olla kostja volitatud esindaja. Kuid tõendatud ei ole, et kostja esindaja on lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Seega peab esindajat käsitlema nõustajana, kelle kulud ei kuulu hüvitamisele. Arve-saatelehest nr 137 ei nähtu, millise konkreetse töö eest oli selline summa esitatud, kui palju tunde oli kulutatud teenuse osutamiseks, tunni hind. Ei ole selge, millisest ajast kehtib tariif, mille alusel arve on esitatud. Näiteks, kostja vastus hagiavaldusele oli koostatud ja esitatud oktoobris 2010. Kostja poolt ei ole esitatud tõendit selle kohta, et tol ajal (s.o kroonides) oli TÜH SOTER poolt osutatud teenuste hind sama kui detsembris 2011. Kostja poolt nõutud summa on tõendamata ja põhjendamata. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-16-11 märkinud, et õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Kostja ei ole esitanud eraldi dokumenti õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Teave õigusabi osutamiseks kulunud aja, selle hinna ning tehtud toimingute kohta tuleneb ainult kostja avaldusest, kuid kostja poolt esitatud avaldus ei või olla tõendiks TsMS § 229 mõistes. Esitatud tõendid ei ole piisavad õigusabikulude summa põhjendamiseks. Riigikohus on
lahendi 3-2-1-154-09 p-s 12 öelnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus alati analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei saa lähtuda ainult asjaolust, et taotletavad menetluskulud jäävad kehtestatud piirmäärade raamesse. Käesoleval juhul ei viita asjaolud tsiviilasja tavalisest suuremale keerukusele: nõue ei olnud keskmisest keerukama olemusega (korteriühistu hagi võlgniku vastu). Tsiviilasja menetlemine maakohtus ja ringkonnakohtus toimus kirjalikus menetluses, kohtuistungeid ei toiminud. Vastus on koostatud 3-l lehel, seejuures vastuse põhjenduslik osa on ca 1-l lehel, lisaks on 4 lisa (sh ka volikiri). Hageja leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg 4 tundi, ei ole põhjendatud. Hageja arvamusel on põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund. Seisukoha koostamiseks ajakulu 2 tundi ei olnud põhjendatud ega vajalik. Viru Maakohus määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja võimalike avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 31. jaanuaril 2011. Kostja esitas seisukohad 4. veebruaril 2011, st pärast kohtu määratud tähtaega. Antud seisukohti ei ole kohus hagejale saatnud ning hageja ei ole selle seisukohaga tutvunud. Vastuse apellatsioonkaebusele koostamise ajakulu 3 tundi ei ole samuti põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele on koostatud 6-l lehel, seejuures vastuse põhjenduslik osa on ca 2-l lehel, ülejäänud vastuse osa on tsiviilasjaga seotud asjaolud. Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on mitte rohkem kui 2 tundi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 31.12.2012.a määrusega Dmitri Mantšenko avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses rahuldamata. Määruse põhjendustes märkis kohtunikuabi, et ei nõustu kostja esindaja seisukohaga, et teda saab käesolevas asjas käsitleda lepingulise esindajana, kuna tegemist oli TsMS § 405 järgi lihtmenetluse asjaga. Maakohus on asja lahendanud kirjalikus menetluses TsMS § 404 alusel, mitte lihtmenetluses TsMS § 405 järgi. Kirjaliku menetluse määramisest on maakohus pooltele ka teatanud. Nii kirjalik menetlus, kui ka lihtmenetlus on mõlemad lihtsustatud menetlused (TsMS 43. peatükk), kuid neid ei saa samastada. Lihtmenetluse asjas võib kohus TsMS § 405 lg 1 p 4 alusel tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. Kirjaliku menetluse regulatsioon TsMS-is seda aga ei võimalda. Järelikult ei ole kostja esindaja näol tegemist lepingulise esindajaga TsMS § 218 lg 1 tähenduses, vaid nõustajaga. Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud TsMS § 144 p 1 ja TsMS § 175 lg 1 järgi tuli hüvitada kohtuväliste kuludena muu hulgas ka menetlusosaliste nõustajate kulud. Alates 1. jaanuarist 2009 nõustajate kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2). Toimiku materjalide juures puudub dokument, mis tõendaks Paul Paasil TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutava hariduse olemasolu. Hagi on esitatud 2. septembril 2010 ning seega ei kuulu kostja nõustaja kulud hüvitamisele ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ja teha uus kohtumäärus, millega rahuldada kostja taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks ja hagejalt välja mõista menetluskulud summas 864 eurot. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei nõustu ta kohtunikuabi tõlgendusega, mille kohaselt P. Paas oli nõustaja, mitte lepinguline esidnaja. Kohtumenetluses osalevate isikute staatuse otsustab kohtumenetlust läbi viiv kohtukoosseis. Mõlemas hagimenetluse kohtuastmes esindas kostjat üks ja sama isik. Seejuures ei vaidlustanud ka hageja
hagimenetluses kostja esindaja staatust. Järelikult esindas kostjat hagimenetluse mõlemas kohtuastmes esindaja, mitte nõustaja.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
5.Hageja KÜ Ridaküla 16 vaidles määruskaebusele vastu. Hageja vastuväidete kohaselt: 1) hüvitatakse TsMS § 175 lg 1 ja 2 tulenevalt kohtuväliste kuludena ainult lepinguliste esindajate kulud. TsMS § 218 lg 1 sätestab, millised isikud võivad olla lepinguliseks esindajaks kohtus. Menetluse käigus (käesoleva ajani) ei ole kostja esindaja tõendanud, et ta vastab seaduses sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Kuna ei ole tõendatud, et kostja esindaja on lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 mõttes, siis peab esindajat käsitlema nõustajana, kelle kulud ei kuulu hüvitamisele; 2) peaks lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks vastama TsMS § 218 lg 1 sätestatud nõuetele ja asjaolu, et kohus aktsepteeris Paul Paasi kostja esindajana, ei anna kostjale õigust lepingulise esindajaga seonduvate kulude hüvitamiseks, kuna selle eeldused ei ole täidetud; 3) on ka määruskaebus ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud isiku poolt, kes ei saa olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks ega ole jätkuvalt tõendanud oma vastavust lepingulise esindajale seatud tingimustele. Seega on olemas alus jätta määruskaebus läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et Dmitri Mantšenko määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu 31. detsembri 2012.a määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel ise asjas uue määruse, millega rahuldab Dmitri Mantšenko avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab KÜ-lt Ridaküla 16 menetluskuluna Dmitri Mantšenko kasuks välja 576 eurot.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis alusetult rahuldamata Dmitri Mantšenko avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kolleegium ei pea võimalikuks nõustuda maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul oli tegemist kirjaliku menetluse, mitte lihtmenetluse asjaga. Riigikohtu lahendist 3-2-1-44-11 p 37 tulenevalt ei pea maakohus otsust tähistama eriliselt lihtmenetluses lahendatava asjana. Kuna asja hind on alla 2000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Seda ei mõjuta asjaolu, et maakohus asja menetlemisel lihtsustusi ei teinud. Oma 10. jaanuari 2011.a teates kirjaliku menetluse määramise kohta on maakohus muuhulgas viidanud, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses TsMS § 405 lg 1 ja § 404 lg 1 alusel, seega on kohus otseselt viidanud ka lihtmenetluse kohaldamise sätetele.
9.Ringkonnakohus leiab, et Paul Paas esines tsiviilasjas nr 2-10-42617 kostja esindajana ja mitte nõustajana TsMS § 228 tähenduses. TsMS § 228 lg-te 2 ja 3 kohaselt saab nõustaja osaleda kohtumenetluses üksnes koos menetlusosalisega ning seda põhimõtteliselt vaid suulises menetluses (kohtuistungil). Nõustajal ei ole pädevust teha asjas iseseisvalt menetlustoiminguid ega esitada taotlusi.
TsMS § 218 lg 1 p 6 kohaselt võib tsiviilasjas lepinguliseks esindajaks olla ka muu (s.o p-des 1-5 nimetamata) isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. TsMS § 405 lg 1 p 4 võimaldabki tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. Ringkonnakohtu arvates on see lähenemine kooskõlas lihtmenetluse olemusega, kuna võimaldab väikese hagihinnaga asjades piirduda ka väiksemate kulutustega õigusabile.
10.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse teiselt menetlusosaliselt välja põhjendatud ja vajalikud kulud. Käesoleval juhul on kostja esitanud kohtule dokumendid, mille kohaselt osutas lepinguline esindaja talle tsiviilasjas õigusabi kogumahus 9 tundi, tunnihinnaga 80 eurot. Teenuse sisuks olid: vestlus kliendiga asjaolude selgitamiseks, hagiavaldusega tutvumine ja kostja vastuse koostamine (4 tundi), hageja vastusega tutvumine, läbirääkimised kostjaga ja kostja seisukohtade koostamine (2 tundi) ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (3 tundi). Kokku moodustas kostja õigusabikulu 864 eurot, mis sisaldab käibemaksu (kostja ei ole käibemaksukohuslane).
11.Iseenesest on põhjendatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ja selle hilisemates täiendustes esitatud õigusabitoimingute koosseis, kuid mõnevõrra ülepaisutatud on õigusabi osutamisele kulunud aeg. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu tuleb lugeda põhjendatuks kostjale õigusabi osutamist 6 tunni ulatuses. Seejuures lähtub kohus asjaolust, et maakohus pidas algusest peale võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses, seega lihtsustatud korras. Vajalik ei olnud asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil ega muude keerukate ja aeganõudvate menetlustoimingute läbiviimine. Samas läbis tsiviilasi menetluse kahes kohtuastmes. Õigusabiteenuse hinda 80 eurot tunnis saab pidada mõistlikuks ja tavapärastesse piiridesse jäävaks. Õigusabiteenuse osutamise raames tehtud toimingute kohta esitatud andmed ja tõendid on ringkonnakohtu hinnangul piisavad ning vastavad üldlevinud praktikale. Eeltoodut arvestades kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele õigusabikulu summas 6 × 80 = 480 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 96 eurot. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks õigusabikuluna välja mõista 576 eurot.
12.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.