Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Krediidikassa esitas 28.12.2012.a kohtule hagiavalduse Sxxx Sxxx vastu võlgnevuse kogusummas 638,14 euro nõudes, millest põhisumma moodustab 319,10 eurot, intress 46,57 eurot ja viivised 272,47 eurot. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt määruses märgitud tähtajaks. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada tema postiaadressil ega eposti teel. Kohus edastas TsMS 315 alusel menetlusdokumendid kostja tööandjale, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx üleandmiseks kostjale. Kostja on menetlusdokumendid 15.02.2013.a vastu võtnud tööandjalt. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja ja kostja sõlmisid 31.03.2008.a laenulepingu, mille punkti 2.1 kohaselt laenuandja andis laenusaajale laenu summas 639,12 eurot, mille laenusaaja kohustus laenuandjale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ning nende mitte tasumise korral leppetrahvi ja viiviseid. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise seisuga oma kohustusi täitnud.

2 (4)

Poolte vahel on laenulepingust tulenev õigussuhe, mida reguleeritakse VÕS § 396 lg 1 sätete järgi. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled leppisid laenulepingu punktis 1.3.1 kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 4,00 % kuus tagasi maksmata laenu summalt. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja hageja on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,13% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kostja on arvestanud viiviseid kogusummas 272,47 eurot. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, mis ajast alates, sh millise ajavahemiku eest on antud viivisesumma arvestatud ja seda ei ole märgitud üheski kohtule esitatud dokumendis. Samuti puuduvad andmed selle kohta, milline on põhivõlgnevuse summa, mille pealt vastav viivisesumma on välja arvutatud. Olgu märgitud, et asjas puuduvad andmed ka selle kohta, millal tekkis kostja põhivõlg hageja ees ja kuidas kujunes selle suurus. Seetõttu ei ole viivisenõue ei õiguslikult ega faktiliselt põhjendatud ja ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine hageja taotletud määras- summas 272,47 eurot ja algandmete puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik viivisenõuet endal määratleda. Kohus jätab viivise nõude rahuldamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulud 210,91 eurot. Riigilõiv vastab seaduses ettenähtud määrale ja tuleb summas 100 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel teiselt poolelt tuleb arvestada TsMS § 175 sätestatut. Käesolevalt jääb menetluskulu küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse, kuid seda ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks, kuna käesoleval juhul on tegemist standardse ja sageliesineva õigusvaidlusega, mida valmistatakse kohtule esitamiseks ette ja käsitletakse hulgaliselt, paljusid materjale ühetaoliselt, kindlakskujunenud õiguslike põhjendustega, sõnastustega. Seetõttu ei vaja kohtumenetluse ettevalmistamine ja läbimine uusi õigusteadmisi ega lisanduvat töömahtu. Hagile lisatud tõendid kujutavad endast hagejal juba olemas olnud lepingumaterjale, tõendeid ei ole olnud vaja kusagilt täiendavalt koguda ega taotleda. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik õigusabi maht ja kulu ei saa ületada 25% põhivõlast ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 79,78 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

3 (4)

tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ü.Raag

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.