2-12-6918
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-6918
Tsiviilasi
T OÜ hagi HN vastu 1 597 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 597 eurot
Menetlusosalised ja nende
- hageja: T OÜ (registrikood XXX; asukoht XXX)
esindajad
- hageja esindaja: GA (e-post XXX) - kostja: HN(isikukood XXX; elukoht XXX, e-post: XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
15. aprill 2013, kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 T OÜs või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Kostja ja KG OÜ vahel 01.02.2009 sõlmitud üürileping nr 21 ning selle alusel ajavahemikus 26.02.2009 kuni 28.08.2009 esitatud arved. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses kantud riigilõiv 49,44 eurot, kohtutäituri tasu 26,76 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 292,79 eurot ja õigusabikulu 249 eurot. Hageja on esitanud õigusabikulu tõendava dokumendina BLV OÜ arve, mis on esitatud juriidilise konsultatsiooni, hagimaterjalidega tutvumise, konsultatsiooni ning hagiavalduse koostamise eest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejat menetluses esindanud vaid seaduslik esindaja juhatuse liige GA. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigikohus on 12.10.2011 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-80-11 leidnud analoogsetel asjaoludel, et viidatud õigusabikulud ei ole käsitatavad kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Kolleegiumi arvates ei ole väidetavad õigusabikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Menetlusega seotud kuludena ei saa nõuda selliste kulude hüvitamist TsMS § 174 lg 7 järgi ka eraldi hagimenetluses. Nimetatud tsiviilasjas ei nähtunud Riigikohtu hinnangul ka, et isik, kellele tasutud raha väljamõistmist hagejalt kostja taotles, oleks osalenud kohtumenetluses kostja seadusliku või lepingulise esindajana. Ka
2-12-6918 puudusid andmed, kas isik vastanuks üldse lepingulisele esindajale esitatud nõuetele TsMS § 218 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et tsiviilasjas 2-12-6918 esinevad samalaadsed ajaolud ning hageja taotlus BLV OÜ osutatud õigusabi hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata ning kostjalt õigusabikulu välja mõistmata. Tsiviilasjas kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 319,55 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 49,44 eurot ning täiendavalt riigilõivu 292,79 eurot. Hageja on seega tasunud riigilõivu ettenähtust 22,68 eurot ettenähtust enam. Hagejal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enam tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.