Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Kohtutäituri avalduse alusel on kinnistusraamatusse 18.10.2011 sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks sissenõudja BIGBANK AS kasuks. 28.11.2012 esitas kohtutäitur A. Böckler avalduse kinnisasja suhtes toimuva sundtäitmisega ühinemiseks TMS § 149 alusel. Kohtutäitur A. Böckler palus lugeda kinnisasjale sissenõude pööramisega ühinenuks nõue täiteasjas nr 182/2009/4055, mis koosneb sissenõudja AS SEB Pank (kohtutäitur A. Böckleri kaudu) nõudest ja kohtutäitur A. Böckleri täitekulude nõudest. 30.11.2012 otsuses leidis kohtutäitur O. Kutšmei, et AS-l SEB Pank ja kohtutäitur A. Böckleril puudub õigus ühineda kohtutäitur O. Kutšmei poolt nimetatud kinnisasja suhtes läbiviidava täitemenetlusega, kuna sissenõudja avaldus on esitatud enne kinnisasja arestimist. 12.12.2012 esitas kohtutäitur A. Böckler kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei tegevuse peale. Kohtutäitur O. Kutšmei jättis 07.01.2013 otsusega kohtutäitur A. Böckleri kaebuse rahuldamata põhjusel, et kaebuse esitajal puudub kaebeõigus TMS § 217 kohaselt; 2) oli maakohtu viidatud Riigikohtu asjas nr 3-2-1-138-05 vaidlus ühe täitemenetluse raames, käesoleval juhul on tegemist kahe erineva täitemenetlusega, milles mõlemal kohtutäituril on seadusest tulenevad kohustused oma täitemenetluses täitetoimingute tegemiseks ja õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sh teiselt kohtutäiturilt, teatud kohustuste täitmist; 3) peab kohtutäitur TMS § 7 lg 2 järgi otsuses selgitama otsuse peale kaebamise korda. Kohtutäitur O. Kutšmei viitas kaebamisele TMS § 217 alusel. TMS § 218 lg 1 kohaselt on kohtutäituri tegevuse/tegevusetuse peale kaebamise üks põhiprintsiipe, et kohtutäituri tegevuse peale ei saa kohtule kaebust esitada ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata; 4) saab paralleeli tuua teise sarnase täitetoiminguga, s.o kinnistusosakonnale avalduse esitamine kinnistusraamatusse keelumärke kandmiseks – keelumärge kantakse kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse alusel ja sissenõudja kasuks. Sarnane täitetoiming on ka teisele kohtutäiturile avalduse esitamine kinnisasjale sissenõude pööramise menetlusega ühinemiseks, kuna TMS § 149 kohaselt teist keelumärget ei seata ja teist arestimise akti ei koostata, vaid esitatakse teisele täiturile ühinemise avaldus, kusjuures ühinenud sissenõudjal on samad õigused, mis esialgsel sissenõudjal. Seega ei saa olla olukorda, mil ühel juhul on kohtutäituril õigus kaevata avalduse suhtes tehtud keelduva otsuse peale, teisel juhul aga kaebeõigus puudub. Kohus peaks kohaldama analoogiat ja andma kohtutäiturile kaebeõiguse ka juhul, mil ühe täitetoimingu tegemine on seadusega asendatud teise täitetoiminguga. Kohus peaks lähtuma õigusselguse põhimõttest ning selgitama, mille poolest erineb ühe täitetoimingu tegemisest keeldumise peale esitatud kaebuse menetlemine teise täitetoimingu tegemisest keeldumise peale esitatud kaebuse menetlemata jätmisest maakohtus; 5) on sundtäitmisega ühinemine TMS § 149 järgi täitemenetluse toiming. Kohtutäitur O. Kutšmei on arestinud võlgniku kinnistu. Kuna võlgnikul muu arestitav vara puudub ja kinnistut kaks kord arestida ei ole võimalik, otsustas kohtutäitur A. Böckler teha kohtutäitur O. Kutšmeile ühinemise avalduse TMS § 149 alusel. Probleemiks on see, mis saab siis, kui kinnistu arestinud kohtutäitur keeldub ühinemist lubamast. Kui ühinenud menetleja ei saa teise kohtutäituri tegevuse peale kaevata, siis tekib olukord, kus üks kohtutäitur halvab kõigi teiste kohtutäiturite täitemenetlused. Ühtlasi ei ole võimalik kaevata kohtutäitur A. Böckleri sissenõudjal, kuna ka tema ei ole kohtutäitur O. Kutšmei täitemenetluse osaline. Tallinna Ringkonnakohus jõudis otsuses nr 2-09-25110 järeldusele, et kohtutäituri poolt TMS § 149 alusel sundtäitmisega ühinemine sissenõudja nimel on täitemenetluse osa. Olukorras, kus ühinemise avalduse saanud kohtutäitur lükkab edasi ühinemisavalduse lahendamise, on ebaseaduslik ning kahjustab sissenõudja huve. Kinnisasja enampakkumisel müües võib selline keeldumine välja viia enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseni ning seetõttu ka enampakkumise kehtetuks tunnistamiseni TMS § 223 alusel;

6) selgitas Riigikohus määruses nr 3-3-3-4-02, et kohtutäitur on KTS § 2 lg 1 järgi avalikõiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Tema tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on olemuselt avalik-õiguslik vaidlus, sõltumata sellest, kas tegemist on täitemenetlusega tsiviil-, haldus-, haldusõiguserikkumise või kriminaalasjas. Kuigi täitemenetluse seadustik kehtestab täituri tegevuse vaidlustamiseks spetsiifilise menetluse, mis erineb halduskohtumenetluse seadustikuga kehtestatud teiste avalik-õiguslike vaidluste lahendamise korrast, ei tohiks erandlik kohtualluvus võtta ära isiku (avalduse esitaja) õigust kaevata teise kohtutäituri võimaliku ebaseadusliku tegevuse peale, mis takistab kohtutäituril tema menetluses oleva täitemenetluse läbiviimist. Kui kohtutäitur O. Kutšmei teeb otsuse A. Böckleri avalduses, siis on kohtutäitur A. Böckleril avalduse esitajana õigus oma täitemenetluse huvides esitada kaebus kohtutäituri väära otsuse peale. Vastasel juhul võivadki kohtutäiturid eirata teiste kohtutäiturite seadusest tulenevaid avaldusi. Kohtutäituri otsusele ei saa anda lõpliku instantsi õigust. Lähtuda tuleb õiguse üldistest põhimõtetest, mille kohaselt on avaldajal õigus kaevata tema enda avalduse kohta tehtud võimaliku ebaseadusliku otsuse peale; 7) annab kohtutäiturile kaebeõiguse ka kohtutäituri enda täitekulude nõue samas täiteasjas. Ühinemisavaldus on esitatud tervikuna ühes täitemenetluses olevates nõuetes, sh sissenõudja nõue, kohtutäituri tasu, täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulud. Seega on ühinemisavalduses märgitud nõuded, mille sissenõudjaks on avalduse esitanud kohtutäitur ise.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. TMS § 217 lg 1 annab võimaluse täitemenetluse osalisel kui üksikisikul kaitsta ennast avaliku võimu tegevuse vastu. Kohtutäituri ja kaebuse esitaja vahel puudub nn vertikaalsuhe. Nii kohtutäitur O. Kutšmei kui ka kohtutäitur A. Böckler tegutsevad kaebuses käsitletud olukorras avaliku võimu kandjatena (kohtutäituritena). Kohtutäitur A. Böckler on asunud teostama järelevalvet kohtutäitur O. Kutšmei tegevuse üle. KTS § 54 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet kohtutäituri tegevuse üle Justiitsministeerium. Järelevalvet koja põhikirja, organite otsuste ja koja kehtestatud hea ametitava täitmise üle teostab koja aukohus. Kohtutäituril puudub õigus esitada teise kohtutäituri menetluses olevas täitemenetluses kaebusi teise kohtutäituri tegevuse peale ka juhul, kui tema arvates on teise kohtutäituri tegevus ebaseaduslik. Kohtutäitur O. Kutšmei poolt täiteasjas nr 084/2011/3611 läbiviidav täitemenetlus ei puuduta A. Böckleri kui üksikisiku subjektiivseid õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.