Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kulusid tõendavad dokumendid.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigilõivuseaduse alusel tuleb tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.

ASJAOLUD

Hageja S P ja kostja M r sõlmisid 2008.a. oktoobrikuus suusõnalise üürilepingu. Sõlmitud lepingu alusel hageja andis temale omandiõiguse alusel kuuluva kahetoalise 54,5 m2 suuruse korteriomandi asukohaga XXX alates 01.11.2008.a. kostjale (üürnikule) kasutamiseks ja kostja kohustus vastavalt kokkuleppele maksma hagejale üürileandjana korteri kasutamise eest üüri 1000 krooni (63,91 eurot) igas kuus, kandes märgitud summa igakuuliselt sama kuu eest 15-ks kuupäevaks hageja pangakontole. Pooled leppisid kokku ka, et kostja tasub kommunaalmaksed: haldus-, hooldus- ja muud kulud vastavalt XXX poolt esitatud arvetele korteriühistu pangakontole arvel näidatud tähtpäevaks. Pooled leppisid ka kokku, et kostja tasub tarbitud elektri eest vastavalt arvetele ja TV kasutamise eest operaatorfirmale. Ülalnimetatud suulise üürilepingu olemasolu on kostja tunnistanud.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagi kohaselt kuna VÕS sätted ei näe ette kirjalikku vormi üürilepingu sõlmimisel, pooled juhindudes VÕS § 274, mille kohaselt muuhulgas kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult, sõlmisid suusõnalise tähtajatu üürilepingu. Seega rakenduvad hageja väidetel poolte vahel suusõnaliselt sõlmitud üürilepingule tähtajatult sõlmitud üürilepingu sätted. Kostja tasus üüri hageja pangakontole alates 15.11.2008. tehes seda ise igakuuliselt 1000.- krooni kuus või kuna kostjal oli meestuttav T S, siis märgitud isiku kaudu nõuetekohaselt kuni 15.08.2009.a kokku 11 korral (tõend lisas 1). Alates 15.09.2009.a. kostja kokkulepitud üüri kuni 06.05.2011.a. ei tasunud (tõend lisas 1) väites, et tal on ajutised makseraskused ja lubades üürivõlgnevuse tagantjärgi esimesel võimalusel kogu ulatuses tasuda ja esmaselt likvideerida eelkõige võlgnevused makstes korteriühistule, mida tegi kuni novembrini 2009.a. (tõend lisas 2). Alates 2009.a. detsembrist tekkisid kostjal alalised võlgnevused tarbitud kommunaalteenustes hageja kohustustes korteriühistu ees olles seda igakuuliselt kuni poolte vahel üürisuhte lõppemiseni 15.02.2012.a. (tõend Iisas2). Ilmnes kostja suutmatus tasuda üürivõlgnevusi kogu ulatuses ja kuna hageja lubas kostjale üürilepingu võlgade tõttu ja võlgade tõttu korteriühistule üles öelda, tasus kostja üürivõlga osaliste maksetena - seda aga ainult 5 korral 06.05.2011.a. -11.09.2011.a.(tõend lisas 1). Kostja tasus kas ise või oma meestuttava T S kaudu KÜ-le arvete alusel nõuetekohaselt makseid alates 2008.a. novembrikuu eest kuni 2009. aasta maikuuni (tõend lisas 2), siis tekkisid kostjal ajutised makseraskused ja kostja jäi võlgu ka korteriühistu poolt kostjale osutatud

teenustes. 2009.a. mais ja juunis tekkinud võlgnevused likvideeris kostja korteriühistu ees lõplikult 2009.a. novembris. Alates 2009.a. detsembrist tekkisid kostjal alalised võlgnevused korteriühistu poolt osutatud teenustes ja seda igakuuliselt kuni poolte vahel üürisuhte lõppemiseni 15.02.2012.a. Kostja ei tasunud makseid korteriühistule alates juunist 2011.a. kuni novembrini 2011.a. (tõend lisas2). Kuna hageja esitas pidevalt kostjale nõudeid nii üürimaksetes, kui ka kohustades kostjat likvideerima võlgnevused korteriühistu ees, milles korteriühistu esitas nõudeid hagejale kui korteriomandi omanikule, teatas hageja 29.01.2012.a. kostjale, et kui ta võlgnevusi ei likvideeri, lõpetab hageja poolte vahelise üürisuhte ja nõuab võlgnevused välja kohtu korras. Kostja, soovides jätkata üürisuhet hagejale kuuluvas korteris ja paludes väga hagejat mitte üürisuhteid lõpetada, kirjutas omakäeliselt 29.01.2012.a.:"Mina, M r tahan elada XXX". Kostja kinnitas samas kirjalikult võla suurust korteriühistu ees 390.46 eurot (vastavuses tõendiga lisas 2 ja lisas 2a) lubades tasuda üürivõlga igakuu 200.- eurot kuus (tõend- kostja omakäeliselt avaldatu 29.01.2012.a. lisas 3). Kostja 29.01.2012.a. antud lubadusi ei täitnud ja ei tasunud 2012.a. jaanuaris, veebruaris ega märtsis üüri ega võlga korteriühistu ees, ega 2011.a.detsembris, jaanuaris, veebruaris märtsis elektrimakseid (tõend lisas4), samuti tarbis ta tasuta kommunaalteenuseid. Märtsis 2012.a. kolis kostja korterist välja ilma hagejat eelnevalt informeerimata, märtsikuu keskel sai hageja kostjalt korterivõtmed kätte ja korterivalduse. Vastavalt hagile on kostja võlgnevused hageja ees on kokku 2474.74 eurot põhivõlana:

 Tunnistada õigust tasuda hagejale 685,26 eurot.  Kohtukulud jätta hageja kanda

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus hinnates kohtule esitatud tõendeid, leiab, et esitatud hagi kuulub Võlaõigusseaduse (VÕS) sätete alusel rahuldamisele. Hageja tugineb oma nõuetes VÕS §-dele 274, 94 lg1 ja 113 lg1. Üürilepingust tulenevaid suhteid reguleerivad VÕS § -ides 271-338 sätestatu. VÕS § 271 alusel üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Tegemist on tasulise kasutuslepinguga. VÕS § 274 alusel, kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult, kuid sellist lepingut ei või üles öelda selliselt, et leping lõpeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürile andmisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel sõlmiti 2008.a. oktoobrikuus suuline üürileping hagejale kuuluva Lääne maakonnas Ridala vallas Uuemõisa alevikus Haudejaama tee 24-23 korteri kohta. Korteri andis hageja kostja kasutusse 01.11.2008.a. ja vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma korteri kasutuse eest üüri 1000 Eesti krooni ehk 63,91 eurot kuus ning lisaks kohus kostja tasuma kommunaalkulude ja kasutatud elektri eest neid teenuseid pakkunud asutuste (ettevõtete) arvete alusel. Üür tuli maksta hageja pangaarvele, muud kommunaalkulud ja elektri eest tuli tasuda arved väljastanud asutustele. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et üürileping lõppes poolte vahel 15. veebruarist 2012.a., so. päevast, mil kostja andis hagejale korterivõtmed üle. Kostja on hagi võtnud osaliselt õigeks, so. summas 685, 26 eurot, ehk kommunaalvõlgnevuse osas summas 598.83 eurot ja elektrivõlgnevuse osas summas 86.43 eurot. Kuna kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud korteriühistule tasumisele kuulunud kommunaalmaksete ja tarbitud elektri eest võlgnevuse kokku 685,26 euro nõudes, siis kohus selles osas TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldab hagi ilma pikemalt rahuldamist põhjendamata. Samas loeb kohus hageja põhjendused nimetatud kulude nõudes põhjendatuks. Kostja vaidleb aga vastu hageja nõudele üürivõla (summa mis tuli tasuda hagejale endale üürina) nõudes, väites, et üürivõlgnevus on temal vastavalt hagejaga sõlmitud suulistele kokkulepetele tasutud ja seetõttu tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata. VÕS § 292 alusel lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seostud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Nagu juba eelnevalt märgitud poolte vahel ei ole vaidlust kõrvalkulude tasumise osas, küll aga üüri tasumise osas. Hagi kohaselt on kostjal tasumata üüri ajavahemiku 01.09.009.a. kuni 15.03.2012.a. eest, so. 28 kuu eest (sh. 2009.a. 4 kuud; 2010.a. 12 kuud; 2011.a. 12 kuud; 2012.a. 2,5 kuud), millest kostja on tasunud ositi 2,5 kuu üürivõla) summas 1789.48 eurot (28x63.91). Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 1789,48 eurot üürina + kõrvalnõuetena kokku 685,26 eurot = 2474,74 eurot. Vastavalt hagile on hageja näidanud kostja suhtes üles head tahet ning vähendanud põhinõude summat 2474,74 eurolt 1917.34 –le eurole. Hageja jäi ka kohtulikus menetluses põhinõude 1917.34 euro juurde, millisest summas 685,26 eurot (kõrvalnõuded) on kostja hagi õigeks võtnud. Seega vaidlus on üüri summas 1232.08 euro üle. Kostja vastuväited üüri nõudele seisnevad järgmises: 1) 2009.a. septembris sõlmis kostja hageja uue suusõnalise kokkuleppe, et makseraskuste tõttu maksab sealt alates hagejale üüri väiksemas summas, so. 500 eurot kuus. 2009.a. tekkisid kostjal alalised makseraskused ning kostja soovis üürilepingut lõpetada ja välja kolida. Kui uuel suusõnalisel kokkuleppel hagejaga ei pidanud kostja enam üüri maksma vaid tasuda tuli kommunaalteenuste ja elektri eest, ning osaliste maksetena tasutakse enne 2009.a. detsembrit tekkinud üürivõlgnevust. Kostja tasuski üürivõlgnevuse 2011.a. jooksul, tehes viimase makse september 2011.a. ( tõendina viitab kostja hagiavalduse lisale nr 1, so. hageja pangakonto väljavõttele (tl.19-21). 2) 29.01.2012.a. kohtusid hageja ja kostja taas, et arutada tekkinud kommunaalvõlgnevuste tasumist. Kostja kirjutas hageja kohalolekul vabas vormis dokumendi (hagiavalduse lisa

3, tl3 ), kus avaldab soovi 3elada edasi hagejale kuuluvas korteris. Samas dokumendis märgitakse üles kostja kogu võlgnevus hagejale summas 390,46 eurot seisuga 29.01.2012.a.Summa 390,42 eurot on tarbitud kommunaalkulude võlgnevus, mis on märgitud Lisas 2a ( tl. 25). Hageja S P eitas kohtus igasuguseid täiendavaid kokkuleppeid kostjaga igakuise üürihinna 1000 Eesti krooni (63, 91 eurot) alandamise osas. Kohtuistungil ülekuulatud hageja poolt taotletud tunnistaja T S , kinnitas, et kuu üüriks sai poolte vahel kokkulepitud 1000 Eesti krooni, lisaks tuli kostjal tasuda kommunaalkulud ja elektri eest. Kuu üüri vähendamisest tunnistaja ei teadnud midagi. Tunnistaja aitas kostjal tasuda korteri üürisummasid nii kostja enda pangaarvele edasikandmiseks võlanõudjatele, otse hagejale kui ka kommunaalteenuste eest arvete esitajatele. Ülekandeid tegi ta läbi oma pangakonto. Kohtus esitas tunnistaja oma pangakonto väljavõtted enda poolt antud ütluste tõestuseks (tl.65-68,72-74). Tunnistaja oli kostja M. R poisssõber. Tunnistaja vaidlusaluses korteris ei elanud, kuid käis tihti selles korteris. Suhe kostjaga lõppes 2011.a. kevadel, umbes aprilli- maikuus. Kuna tunnistaja teadis, et üür oli 1000 krooni kuus, siis on ta selle summa järgi aidanud kostjal ka veel 2010.a. ja 2011.a. üüri tasuda. TsMS § 230 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja on tõendanud suulise üürilepingu olemasolu kostjaga ja seda, et kokkulepitud üürisummaks kuus oli 1000 Eesti krooni ehk 63,91 eurot. Kostja on eeltoodut ka ise kinnitanud. Üürilepingu olemasolu ja üüri suurust 1000 krooni kuus on kinnitanud tunnistaja T Sning üürilepingu ja üüri 1000 krooni suurust kinnitavad ka hageja pangakontoväljavõttel olevad kanded üüriraha maksete kohta kostja või tema tuttava T S poolt (tl.19-21). 29.01.2012.a. koostatud dokumendis, millel on märgitud , et „Mina M r tahan elada Haudejaama tee 24-23 korteris Uuemõisas on märgitud, et võlg on 390.46 eurot. Luban, et maksan võla iga kuu 200 eurot. I makse veebruar

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.