Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Kohtumenetluse käik 01.10.2012 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse selles esinevate puuduste tõttu käiguta. 11.10.2012 laekus kohtule täpsustatud kaebus. Avaldaja palub Viru Maakohtul tühistada Rakvere kohtutäituri Kairi Laiõuna poolt J O’i suhtes tehtud „Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus“ 19.07.2012 täies ulatuses nii täitemenetluse alustamise tasu osas 19,16 eurot kui ka kohtutäituri põhitasu 18,60 osas.

Kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõiv on tasutud 03.10.2012.

Vastavalt Politsei– ja Piirivalveameti esitatud kirjalikele seisukohtadele oli täitedokumendiks olev rahaline nõue 21 eurot muutunud täitmisavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks ega olnud ka tasutud. Riigikohtu poolt lahendis 3-1-1-119-02 märgitud täitemenetluse formaliseerituse printsiibist lähtudes oli kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse. 19.07.2012 on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus 140/2012/1094. Täitmisteate kohase kättetoimetamise üle vaidlus puudub. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 tulenevalt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning KTS § 30 kohaselt maksab menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu ja ka põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 ja 34 lg 1 tulenevalt on kohtutäituri menetluse alustamise tasu (15,97 eurot, lisandub käibemaks) muutunud sissenõutavaks täitetoimiku avamisega 19.07.2012 ning täituri põhitasu täitmisteate kättetoimetamisega 06.08.2012. Asjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et nõue rahuldati 10.08.2012. Seega, võlgnik ei ole sissenõudja ees nõuetekohaselt nõuet täitnud enne sissenõudja poolt täitmisavalduse esitamist, mistõttu nii menetluse alustamise tasu kui ka põhitasu kuuluvad KTS § 41 lg 1 tulenevalt sissenõudmisele võlgnikult. Kohtutäitur peab vajalikuks kokkuvõtvalt selgitada, et täituri otsuste tühistamist nõutakse kaebuses tuginedes asjaolule, et kaebaja ei ole saanud kätte temale Politsei - ja Piirivalveameti poolt 21.05.2012 trahviteadet ning seega ei ole lahend sundtäidetav. Tegemist on materiaalõigusliku vaidlusega, mille eesmärgiks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ning mis kuuluks lahendamisele TMS § 221 alusel hagimenetlus.

21.03.2013 AS-i Eesti Post kohtule edastatud teate kohaselt on tähtsaadetise standardkiri RR190899809EE saaja aadressil xxxx kätte toimetanud postitöötaja, AS-i Eesti koostööpartner FIE Tarvo Saar (lk 92). FIE Tarvo Saar seletuskirjade kohaselt andis ta nimetatud tähtsaadetise üle ettenähtud aadressil meeskodanikule, kelle isikut ta vastava isikut tõendava dokumendi alusel ei kontrollinud. Jaotuslehele märkis ta dokumendi numbri kliendi ütlemise järgi (lk 93, 94). Hilisemal asja uurimisel selgitati postiljonile sama küla elanike poolt, et isik, kes dokumendi vastu võttis, seal pidevalt ei elanud ning tema poolt vastu võetud dokumenti ei olevat ka õnnestunud adressaadile üle anda (seletuskiri 05.11.2012, lk 94). 19.04.2013 toimunud kohtuistungil (kohtuistungi protokoll, lk 115-118) jääb avaldaja kaebuse juurde. Avaldaja leiab, et kohtutäituril oli kohustus TMS § 19 lg 1 ja 2 tulenevalt kontrollida avaldajale täitedokumendi kättetoimetamist. Avaldaja ei ole trahviteadet tegelikult kätte saanud ning kohtutäituril puudus seega alus täitemenetluse alustamiseks. Seega ka täitemenetluse alustamise tasu ja täituritasu tasumise kohustus tal puudub. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Kohtutäitur jääb varem esitatud seisukohtade juurde, leides, et täitemenetlus on tema poolt alustanud õiguspäraselt. Kohtutäitur ei pea kontrollima täitmisavalduse saamisel võlgniku poolt trahviteate kättesaamist. Vastavate andmete õigsuse eest vastutab sissenõudja. Trahviteates märgitud hoiatustrahvi vaidlustamise tähtaeg oli möödunud ja politsei esitas täitmisavalduse. Tõendatud on ka, et võlgniku aadressile on trahviteade kätte toimetatud. Täitedokumenti ei ole vaidlustatud ning see on jätkuvalt jõus. Koos täitmisavalduse esitamisega ei pea kättetoimetamise teatist kohtutäiturile esitama. Politsei- ja Piirivalveameti esindaja kaebusega ei nõustu. Kohtuväline menetleja on järginud täitmisavalduse esitamisel kõiki nõudeid. Hoiatustrahvi määramise trahviteade on toimetatud AS Eesti Post vahendusel tähitud kirjaga avaldaja elukohajärgsele aadressile ning kohtuväline menetleja oli vastava elektroonilise kinnituse saamisel õigustatud lugema selle avaldajale ettenähtud korras kättetoimetatuks. VTMS § 54-4 lg 2 alusel esitati avaldus kohtutäiturile sundtäitmise alustamiseks.

formaliseerituse tõttu, tuli kohtutäituril kontrollida, kas täitedokument vastab seaduses sätestatud formaalsetele seaduse nõuetele.“ Kohtu hinnangul on käesolevas asjas kohtutäitur täitemenetluse alustamisel vastavaid nõudeid ka järginud. TMS § 2 lg 1 p 9 kohaselt täitemenetluse seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, samuti kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta. Politsei– ja Piirivalveameti poolt kirjalikus hoiatamismenetluses 21.05.2012 tehtud trahviteade 223012015104 (lk 52) on vastavalt TMS § 2 lg 1 p 9 sätestatule täitedokumendiks. Avaldaja käitumine 20.05.2012 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel sõidukit juhtimisel kiiruse ületamisel on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi ning avaldajale on määratud väärteomenetluse seadustiku (VäMS) § 54`2 lg 1 ja liiklusseaduse § 262 p 1 alusel hoiatustrahv 21 eurot. Avaldaja ei ole talle määratud hoiatustrahvi seaduslikkust vaidlustanud. Avaldaja tunnistab, et ta on rikkunud liikluseeskirju ning on kohtutäituri poolt edastatud täitmisteate kättesaamise järel ka talle määratud trahvi summas 21 eurot tasunud (maksekorraldus 10.08.2012, lk 10). Avaldaja vaidlustab 19.07.2012 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, leides, et trahviteate mittekättetoimetamisest tulenevalt ei olnud täitedokument jõustunud ning täitemenetluse alustamiseks tingimuste puudumisel ei olnud kohtutäitur Kairi Laiõun õigustatud täitemenetlust alustama. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu avaldaja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses märgitud täitemenetluse alustamise tasu (19,16 eurot) ja ka kohtutäituri põhitasu tasumisega (18,60 eurot) (lk 5). Kohus leiab, et kaebuses esitatud avaldaja väited täitemenetluse alustamiseks tingimuste puudumisest ei ole põhjendatud. Täitemenetluse toimingute tegemise aluseks on TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt sissenõudja avaldus (täitmisavaldus) ja TMS § 23 lg 2 sätestatakse, mida tuleb täitmisavaldusse märkida. TMS § 23 lg 4 kohaselt lisatakse täitmisavaldusele täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja tehtud täitedokument lisatakse menetleja kinnitatud ärakirjana. Asjas on tuvastatud ning vaidlus puudub, et Politsei – ja Piirivalveameti poolt 18.07.2012 kohtutäiturile edastatud täitmisavaldus ja täitedokument on vormistatud kirjalikus hoiatusmenetluses selleks õigustatud kohtuvälise menetleja poolt (lk 52, 53-54). Avaldaja väited kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamiseks TMS § -ist 19 tulenevate aluste puudumisest põhjusel, et kohtutäitur ei kontrollinud eelnevalt täitedokumendi jõustumist, st avaldajale väljastatud trahviteate kättetoimetamist, ei ole põhjendatud. TMS § 19 sätestab täitemenetluse alguse tähtajalise või tingimusliku nõude puhul. Käesoleval juhul ei ole kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud trahviteate puhul tegemist TMS § 19 lõikes 1 kirjeldatud olukorraga, mil täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest. Seega puudus ka vajadus tõendada täitemenetluse alustamiseks tingimuse saabumist kohtutäiturile kirjalike dokumentidega (TMS § 19 lg 2). Väärteomenetluses tehtud otsus jõustub, kui seda ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustata (VTMS § 199). VTMS § 54-4 lg 1 sätestab trahviteate tasumise korra: hoiatustrahv tuleb tasuda panka kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates. VTMS § 54-4 lg 2 kohaselt, kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ole trahviteadet vaidlustanud, kuid on samas jätnud hoiatustrahvi tähtaegselt tasumata, esitab kohtuväline menetleja trahviteate koheseks

sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. VTMS § 54-5 lg 1 tulenevalt on määratud hoiatustrahviga mittenõustumisel õigus seda vaidlustada kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. Kohus on tuvastanud, et täitedokumendiks olev hoiatustrahvi teade 223012015104 oli AS-i Eesti Post tähitud standardkirjaga RR190899809EE toimetatud avaldaja registrijärgsele elukoha aadressile – xxxx nng 23.05.2012 allkirja vastu üle antud. Nimetatud asjaolud nähtuvad AS-i Eesti Post kanderaamatu staatuse koopiast ja programmi EPLIS väljavõttest (lk 43, 45; 57, 58). Sissenõudjale oli elektroonselt edastatud AS-i Eesti Post kinnitus trahviteate avaldajale kättetoimetamise kohta (lk 58) ning 30 päeva möödumisel trahviteadet vaidlustatud ei olnud. Seega oli hoiatustrahv muutunud sundtäidetavaks ning VTMS § 54-4 lg 2 tulenevalt oli sissenõudja (Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusmenetlusetalitus) õigustatud 18.07.2012 esitama kohtutäiturile täitmisavalduse (lk 5354). TMS § 7 lg 1 tulenevalt võib kohtutäitur täitetoimingu tegemisest keelduda ainult seaduses sätestatud põhjusel. Kohus leiab, et kohtutäituril oli õigus eeldada täitmisavalduses toodud andmete õigsust ning tal puudus kohustus kontrollida trahvi sissenõutavaks muutumise jõustumiseks täitedokumendi eelnevat kättetoimetamist avaldajale. Täitemenetluse seadustikust vastavat kohustust väärteomenetluse otsuste täitmise osas kohtutäiturile ei tulene ning täitmisdokumendis toodud andmete õigsuse eest vastutab sissenõudja. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 tehtud lahendi punktis 10: „Analoogselt ebaõige dokumendi täitmisele esitamisega võib asuda seisukohale, et ka jõustumata täitedokumendi sundtäitmise käigus tekkinud kahju eest vastutab sissenõudja.“ Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi AS–i Eesti koostööpartner FIE Tarvo Saar poolt esitatud selgituste kohaselt võis tema poolt avaldaja aadressile toimetatud tähtkiri adressaadini tegelikult mitte jõuda, puudus sissenõudjal AS-ilt Eesti Post kinnituse olemasolul vajadus vastavate tegelike asjaolude tuvastamiseks. Samuti on koostööpartner FIE Tarvo Saar postitöötajana oma seletuskirjas 05.11.2012 avaldanud, et ta on nõus kahjude hüvitamisega (lk 94). Vastavalt TMS § 12 lg 1 kohaselt täitmisele võetakse jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. Tähtaegselt tasumata trahviteate puhul on tegemist koheselt täitmisele kuuluva täitedokumendiga. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. TMS § 10 lg 1 sätestab kohtutäituri kohustuse võlgnikule täitmisteate kätte toimetamiseks. TMS § 24 lg 1 tulenevalt on kohtutäitur toimetanud võlgnikule 06.08.2012 kätte täitmisteate ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega ka täitemenetlus alanuks. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks ka kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Vastavalt Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõuna 04.09.2012 koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktile on kohtutäituri nõude suuruseks 30,24 eurot, milles sisalduvad täite7

kulud (täitemenetluse läbiviimise kulu summas 1,78 eurot (TMS § 37 alusel) ja kohtutäituri tasu summas 28,46 eurot (kohtutäituri seaduse § 28 alusel)) (lk 19-20). Tegemist on TMS § 37 lg 1 ja KTS § 29-35 sätestatud alustel määratud täitekuludega. Arestimisaktis märgitud täituri tasu ja kulude suurust avaldaja ei ole vaidlustanud ja nende analüüsimiseks puudub kohtul seega vajadus (lk 19-20). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäituri tegevus täitemenetluse alustamisel täiteasjas 140/2012/1094 oli õiguspärane ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse 19.07.2012 tühistamiseks puudub alus.

Menetluskulude jaotusest TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see oli asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt TsMS § 172 lg 10 sätestatule kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Seega, tulenevalt TsMS § 172 lg 1 ja 10 sätestatust, jäävad kaebuse rahuldamata jätmisel menetluskulud asjas avaldaja kanda. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 661 lg 2 sätestatust.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Irma Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.