Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, tõendid ja kohaldatav seadus 31.12.2012.a esitas AS K kohtule hagi ET vastu võlgnevuse 1 066,29 euro, intressi 275,68 euro ja viivise 790,58 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis 04.02.2013.a määrusega hageja hagi kostja vastu lihtmenetlusse. Pooltele on selgitatud õigus olla ärakuulatud. 20.02.2013.a esitas kostja hagile vastamiseks tähtaja pikendamise taotluse kuni 06.03.2013.a, kuna soovib sõlmida hagejaga kompromissi. Kostja esitas kompromissi ettepaneku, milles kostja tunnistas võlgnevust summas 1066,29 eurot ja intressi summas 275,68 eurot. Kostja palus vähendada viivist, jätta riigilõiv hageja kanda ja mitte välja mõista õigusabikulu selle ebamõistliku suuruse tõttu. 06.03.2013.a esitas hageja kohtule oma kompromissettepaneku. Hageja on nõus vähendama viivist ja õigusabikulusid 1/3 võrra, riigilõivu 1⁄2 võrra, seega võlgnevus oleks 2 385,57 eurot. Käesoleva ajani kohtule ei ole esitatud hageja ja kostja poolt allkirjastatud kompromissi lepingut. Kohus teeb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 ning § 444 lihtmenetluses otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus tugineb otsuse tegemisel järgmistele tõenditele: • AS K ja ET vahel 12.09.2008.a sõlmitud laenulepingust (asjaolu üle vaidlus puudub); • ET ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusumma laenulepingus märgitud tingimustel (asjaolu üle vaidlus puudub); • Hageja poolt kostjale esitatud võlateatis. Otsuse tegemise aluseks on võlaõigusseaduse §-d 76, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 113 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367. Kohus määrab TsMS § 405 lg 1 p-i 3 alusel kindlaks ka menetluskulude suuruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldusest nähtub, et hageja on kandnud kulusid riigilõivu tasumise näol, kuulub kostjalt väljamõistmisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Lisaks selgitab kohus, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 30 euro ulatuses, mistõttu tuleb kostjalt lisaks välja mõista hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, seega summas 30 eurot. Käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.