2.Välja mõista T.S.’lt (isikukood x) E.L.’i (isikukood x) kasuks 6792,40 € (kuus tuhat seitsesada üheksakümmend kaks eurot ja 40 senti).
3.Menetluskulud jätta T.S. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Seaduses sätestatud alustel ja korras on menetlusosalisel õigus taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
26.07.2012 E.L. esitas Pärnu Maakohtule hagi T.S.a vastu kahju 9988,40 € hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti 08.10.2011.a eluruumi (aadress X) üürileping tähtajaga 1 aasta. Ööl vastu 14. veebruarit 2012.a toimus nimetatud eluruumis
2-12-29354 veeavarii, mille põhjuseks oli veefiltri purunemine selle külmumise tõttu. Kõnealuse eluruumi näol on tegemist ahiküttega korteriga, kus madala välistemperatuuri ja üürniku poolt pikka aega eluruumide kütmata jätmise tõttu vesi korteri torustikus ja veefiltris külmus ning see seetõttu veefilter puruneski. Kõik vahetult pärast veeavariid eluruumis viibinud isikud tajusid, et eluruum on pikema perioodi jooksul kütmata. Samuti oli näha, et purunenud veefilter oli täitunud jääga. Hagejale teadaolevalt viibis kostja pikalt Pärnust eemal seoses tööga Tallinnas ning sõitis Tallinnast veeavariist teada saades kohe Pärnusse. Kostja üürnikuna rikkus hoolsuskohustust – jättis talveperioodil tugevate miinuskraadidega ahiküttega eluruumi kütmata, mille tagajärjeks oli veefiltri purunemine ja veeavarii, mille tagajärjel tekkisid kahjustused nii üüritud eluruumis kui ka selle all asuvas korteris. Ahiküttega korteri üürnik peab ette nägema, et korteri kütmata jätmine, kui väljas valitsevad tugevad miinuskraadid, võib kaasa tuua veesüsteemi külmumise tõttu purunemisi ja veekahjusid. Tegemist on üldtuntud asjaoluga, mida iga mõistlik isik peab ette nägema. Kostja kasutuses olnud korterist nr x toimunud vee läbijooksu tõttu tekkis korteri x all asuvas korteris nr x veekahju – kahjustada sai korteri siseviimistlus. 29.05.2012.a esitas korteri nr x kindlustusandja Seesam Insurance AS tagasinõude hageja kui veekahju põhjustamise eest vastutava korteriomaniku vastu tagasinõude summas 9988,40 eurot. Kostjapoolse hoolsuskohustuse rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel esineb selge põhjuslik seos. Ilma kostja poolt eluruumi kütmata jätmiseta ei oleks külmunud ja purunenud veefilter ning tekkinud veekahju hagejale kuuluvas korteris ja selle all asuvas korteris nr x. Veekahju tekkimise tagajärjeks oli korteri nr x omaniku kahjunõude esitamine. Kostja keeldub kahju hüvitamast ja arvab ekslikult, et tegemist on süülise (deliktilise), mitte lepingulise vastutusega ning et veefilter ei purunenud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, vaid iseenesest. 17.01.2013 hageja esitas avalduse nõude vähendamiseks ja hagihinna muutmiseks, kuna IF Kindlustus hüvitas hagejale 3196 €. Hageja vähendas selle summa võrra kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet ning taotleb kostjalt välja mõista 6792,40 €. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. 27.02.2013 hageja taotles hagihinna vähendamise taotlus lahendada määrusega eelmenetluses, 19.03.2013 määrusega kohus jättis hagihinna muutmise taotluse rahuldamata.
KOSTJA VASTUS
16.10.2012 kirjalikus vastuses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna üürileping oli reaalselt lõppenud sündmuse toimumise ajaks 14. veebruar 2012.a. Hageja ja kostja vaheline üürileping lõppes 31.12.2011 a. Vastavalt üürilepingu punktile 6.4 kostja oktoobri lõpus-novembri alguses 2011 ütles lepingu üles, teatades üürileandjale et ei soovi uuest aastast X eluruumi enam üürida, kuna reaalselt elab ja töötab Tallinnas. Kirjalik märge selle kohta puudub, kuna leping ei nõua kirjalikku vormi. Ülesütlemisavalduse edastas kostaja suusõnaliselt, telefonikõnes hageja elukaaslase K.L.-ga, eeldades, et hageja on volitanud teda neid asju ajama. Hageja on lepingu lõppemist aktsepteerinud, 2012 jaanuarist alates üürimaksmist toimunud ei ole. Märtsis 2012.a kostja poolt tehtud ülekanne puudutab auto rendilepingut, mitte üüri. Leping oli suusõnaline ja lepingu olemasolu tõestavad pangaväljavõtted liikluskindlustusmaksete ja trahvide kohta. Juurdepääs ja valduse võimalus oli hagejal olemas, tal on võti, samuti hageja vanaemal. Kui ka üürileping oleks kehtiv, siis vastavalt üürilepingu punktile 5.10 erinevalt punktist 5.12 on kokku lepitud muu kui üürile andja vara osas süüline vastutus. Kostja ei põhjustanud veeavariid tahtlikult ja on igati järginud vajalikku hoolt, jättes korterit vabastades vannituba kütma
2-12-29354 elektriradiaatori. Hagejale kuuluva elektriradiaatori rike ei kuulu kostja vastutusse. Kostja ei eita fakti veeavarii toimumise kohta eluruumis asukohaga X. Ööl vastu 14. veebruari helistas kostjale korteriühistu esinaine H, et korterisse x lekib ülevalt vesi. Kostja kiirustas koheselt Tallinnast Pärnusse veeleket likvideerima, tehes seda heast tahtest üürileandja suhtes, kuna hageja näol on tegemist kostja pikaajalise perekonnatuttavaga. Kostja teavitas hagejat kohe hommikul juhtunust. 30.11.2012 täiendavas vastuses kostja ei nõustu hageja väidetega, et kostja rikkus üürilepingu punkt 5.2., 5.4. ja 5.12. Hageja ei ole tõendanud, et kostja jättis korteri kütmata, millega rikkus hoolsuskohustust. Hooldatud ja eluruumiks sobivas korteris korteri kütmata jätmine ei too üldjuhul kaasa sellist temperatuuri langust, mille tagajärjel võiksid torud lõhkeda. Hagis ei ole kirjeldatud, millised on need tunnused, mille järgi on võimalik keset veeavariid kohe hinnata, et korter on pikka aega kütmata ning et korteri temperatuur on tõesti veetoru lõhkemise põhjustajaks. Kui korter oli tõesti nii külm, nagu väidetakse, ning torud olid tõesti lõhki külmunud, siis oleks jää filtris ja torudes toiminud korgina ja torude lõhkedes veeavariid ei oleks tekkinud. Kostja suudab tõendada, et hoolsuskohustuse miinimum oli täidetud. Elektriarved tõendavad, et korterit küttis elektriline kütteelement. Pooled ei ole kokku leppinud, millise temperatuurini ja kui tihti peab üürnik korterit kütma. Elektriga ruumides temperatuuri hoidmine ei lähe vastuollu üürnikult oodatava hoolsuskohustusega. Korterile oli ligipääs peale hageja ja kostja veel kolmandal isikul, kelle aadressile saadeti paberkandjal elektriarveid ning kes korduvalt juhtis kostja tähelepanu sellele, et elektriarved on liiga suured. See isik ei teavitanud kostjat korteri külastustest ega selle eesmärkidest. Sellega on hageja tekitanud olukorra, kus kostjal puudus kontroll üüripinnal toimuva üle sel ajal, kui kostjat seal ei olnud. Hageja kui korteriomaniku võimuses oli mõjutada korteris olevate tehnorajatiste seisukorda, veetoru lõhkemisel ilma kolmanda isiku poolsete ilmsete väärkasutuse mõjudeta on kaasnevate kahjude eest vastutav korteriomanik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, arutanud asja pooltega kohtuistungil, kuulanud ära tunnistajad ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - hagejale kuulub korter asukohaga x linnas; - hageja ja kostja sõlmisid x korteri kasutamiseks 08.10.2011 kirjaliku üürilepingu tähtajaga üks aasta; - ööl vastu 14.veebruari 2012 toimus hageja korteris veeavarii, mille tõttu sai kostjale kuuluva eluruumi all asuv korter nr x veekahjustusi. - Seesam Insurance AS maksis korteri nr x omanikule välja kindlustushüvitise 9988,40 €; - 29.05.2012 Seesam Insurance AS esitas hagejale tagasinõude summas 9988,40 € (tl 11-12); - pärast hagi esitamist hüvitas If P & C Insurance AS hagejale 3196 €, mille tõttu hageja vähendas kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet.
3.Pooled vaidlevad üürilepingu kehtivuse üle ning selle üle, kas kostja rikkus üürniku kohustusi ja kas ta vastutab kahju tekkimise eest, samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja kui üürnik vastutab üksnes süü olemasolul. Kostja on seisukohal, et üürileping oli kahjujuhtumi ajaks ülesütlemisega lõppenud, ka lepingu kehtivuse korral kostja ei ole kahju tekkimises süüdi, sest ei
2-12-29354 ole üürniku hoolsuskohustust rikkunud. Hageja on seisukohal, et üürilepingu ülesütlemist ei ole toimunud, kostja rikkus üürniku hoolsuskohustust ning vastutab kahju tekkimise eest süüst sõltumata. Alternatiivselt hageja 26.03.2013 kohtuistungil leidis, et ka kostja süü on tõendatud ja kahju on põhjustatud vähemalt hooletusest.
4.Esmalt kohus analüüsib pooltevahelise üürilepingu kehtivust. Kohus leiab, et kostja väidetud üürilepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning 14.02.2012 kahjujuhtumi tekkimise ajal oli poolte vahel üürilepingust tulenev õigussuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 1 järgi toimub lepingu ülesütlemine ülesütlemisavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 1 ja § 313 lg 1 kohaselt võib tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles öelda mõjuva põhjuse olemasolul. Eeltoodust tulenevalt peab üürilepingu ülesütlemise kehtivuseks olema täidetud kaks eeldust: 1) ülesütlemise teade on üürileandjale kätte toimetatud (ülesütlemise kehtivuse formaalne eeldus) ja 2) ülesütlemiseks on mõjuv põhjus (ülesütlemise materiaalne alus).
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2). Kostja väidetel teatas ta hageja elukaaslasele telefoni teel, et ei soovi alates 2012.a jaanuarist üüritud eluruumi enam kasutada. Hageja eitab ülesütlemisteate saamist. Kostja ei ole tõendanud ülesütlemisavalduse tegemist hageja elukaaslasele ega ülesütlemisteate jõudmist hagejani. Suuliselt teise isiku kaudu ülesütlemisteate esitamist ei saa kohtu hinnangul lugeda eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättetoimetamiseks selle saajale. Kostja ei ole põhistanud ka oma väidet, et ta eeldas, et hageja elukaaslasel on volitused hageja kui üürileandja esindamiseks üürisuhetes. Hageja eitab elukaaslasel selliste volituste olemasolu. Eeltoodust tulenevalt ei ole ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud ning ülesütlemine ei ole kehtiv. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kas kostjal oli üürilepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus.
6.Kohtu ette toodud asjaolud ei kinnita ka kostja väiteid, et hageja aktsepteeris kostja poolt üürilepingu ülesütlemist ning et üürileping oli tegelikult alates 2012.a jaanuarist lõppenud. Üürilepingu lõppemist ei tõenda asjaolu, et kostja ei tasunud alates 01.01.2012 üüri. Kostja 12.01.2012 sms-iga hagejale (lk 88) teatas, et siiani ei ole katus veel läbi tulnud ning lubab raha hagejale tuua nädala lõpuks. Hageja konto väljavõttest (lk 66) nähtuvalt 06.12.2011 tasus kostja hagejale üüri 50 €, järgmine makse on toimunud 23.03.2012 samas summas selgitusega „järgmisel nädalal saad veel“. Kostja väidetel tasus ta märtsis 2012 hagejale sõiduauto renditasu, kuid kostja ei ole tõendanud hagejaga sõiduauto rendilepingu olemasolu. Iizi Kindlustusmaaklerid OÜ-le ega Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid OÜ-le tehtud maksetest (lk 63 – 64), samuti 05.12.2010 ja 11.07.2011 Rahandusministeeriumile (lk 71) tehtud ülekannetest ei nähtu, et kostja tasus hagejale kuuluva sõiduki kindlustusmaksu ja hageja sõiduki kasutamisel kostjale määratud trahve, mistõttu need tõendid ei tõenda sõiduauto rendilepingu olemasolu. Kostja kohtuistungil ise selgitas, et pärast 01.01.2012 (ja ka pärast 14.02.2012 kahjujuhtumit) olid korteris tema asjad, tal oli olemas korteri võti ning korteri üleandmist hagejale ei toimunud. Hageja ja kostja e-kirjavahetuse väljatrükist (lk 86-87) nähtub, 13.03.2012 hageja teatas avarii tagajärgi likvideerinud töömehele, et töö võtab vastu korteris elav x; 17.03.2012 kostja kinnitab, et võttis tööd vastu ning märgib, et vahetas ära vannitoa segisti survevooliku esialgu, tõenäoliselt ostab sinna uue, lisaks ostab uue duši koo segistiga, kuna praegune „andis otsad“. Puudub mõistlik seletus, miks kostja pidanuks neid kulusid kandma, kui üürisuhe hagejaga oli lõppenud. Samuti puudunuks kostjal vajadus üürisuhte lõppemise järel sõita öösel Tallinnast Pärnusse veeavariid likvideerima. Kostja väited, et ta tegi seda heast tahtest ja varasemate heade suhete
2-12-29354 pinnalt vastutulekuna hagejale, ei ole eluliselt veenvad. Eelnimetatud asjaolude ja tõendite põhjal kohus järeldab, et tegelikult üürisuhe hageja ja kostja vahel jätkus vähemalt 17.märtsini 2013.
7.Vaidlust ei ole, et hageja korteris veeavarii tekkimise põhjuseks oli veefiltri purunemine. Tunnistajate M.R.i ja H.K.i ütlustega on tõendatud, et veefiltri purunemise põhjustas vee külmumine filtris. Nii andis H.K. ütlusi, et tema oli juures, kui pärast veeavariid santehnik hakkas uurima läbijooksu põhjust ning leidis, et veefiltril on pikkupidi pragu sees. Tunnistaja M.R.i ütluste kohaselt tema veefiltrit ei näinud, kuid santehnik olevat tunnistajale öelnud, et veeavarii põhjuseks oli külmumise tagajärjel veetoru lõhkemine, toru võis olla külmunud juba varem ning vee läbijooks tekkis siis, kui jää sulama hakkas. Tunnistaja M.R. veefiltrit ei näinud ning H.K. ise ei näinud või ei osanud tähele panna veefiltris jääd, kuid mõlemad tunnistajad kinnitasid, et nägid jääd samas ruumis WC-posti loputuskastis. Mõlemad tunnistaja ütlustest nähtub samuti, et hageja korterisse sisenedes oli tunda, et korter on väga külm ning on pikka aega kütmata olnud. Peale veefiltri ka veetoru lõhkikülmumise kohta asjas tõendeid ei ole. Tunnistaja K. andis samuti ütlusi, et pärast veeavariid santehnik uut filtrit ei paigaldanud, vaid asendas selle koha torujupiga. Hageja esitas veefiltri külmumise tõendamiseks Hansik LP OÜ juhataja H.L. nimel koostatud, kuid allkirjastamata vastused hageja küsimustele (lk 133 – 134) veesüsteemi külmumisel veefiltri ja veetorude purunemise tõenäosuse kohta, kuid 26.03.2013 istungil hageja esindaja nõustus, et tegemist ei ole asjatundja ega eksperdi arvamusega. Kohus jätab selle dokumendi tõendina arvestamata. Samas on ka ilma santehniliste eriteadmisteta mõistetav, et veevarustussüsteemis vee jäätumisel puruneb esimeses järjekorras plastikust valmistatud veefilter, mitte metalltoru. Samuti on filtris vee külmumise oht suurem seisva vee puhul, s.t kui vett ei tarbita ning veevoolu torustikus pikemat aega ei toimu. Kohus leiab, et olemasolevate tõenditega on tõendatud, et hageja korteris purunes veefilter just madala temperatuuri tõttu vee külmumise tagajärjel.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et veeavarii tõttu toimunud vee läbijooks kahjustas ulatuslikult alumist korterit ja põhjustas selle omanikule kahju, mille katteks kindlustusandja maksis korteri omanikule M.R.ile esialgses hagis näidatud summa 9988,40 €. Samas summas esitas M. R.i kindlustusandja Seesam Insurance AS tagasinõude hagejale. Menetluse käigus hüvitas hageja kindlustusandja If P&C Insurance omakorda hagejale tekkinud kahju 3196 € ulatuses, mille võrra hageja vähendas nõuet. Seega on hageja tegelikuks kahjuks 6792,40 €. Hageja ilmselgelt esitas hagi kiirustades, ootamata ära kahju tegeliku suuruse väljaselgitamiseks vajalikku kindlustusandja seisukohta, mistõttu hageja kannab nõude esitamisel kantud menetluskulude võimaliku põhjendamatuse riski (suurem riigilõiv). Kohus arvestab nõude menetluse kestel vähenemise asjaolusid menetluskulude jaotamisel. Kindlustusandja kui kolmanda isiku poolt pärast hagi esitamist hagejale tekkinud kahju osaline hüvitamine sisuliselt ei mõjuta kostja kohustust hüvitada hagejale tekkinud kahju. Hageja menetluse kestel täpsustas kahjusummat, kuna pärast hagi esitamist muutusid nõude suuruse aluseks olevad asjaolud, mille eest kostja ei vastuta. Kohtu hinnangul ei ole nõude täpsustamise tagajärjel vähenenud nõude rahuldamise korral tegemist hagi osalise rahuldamisega. Eeltoodu alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg-st 4 juhindudes kohus märgib kohtuotsusesse tsiviilasja hinnaks vähendatud nõude hinna.
9.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja vastutab kahju tekkimise eest süüst olenemata. VÕS § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Pooltevahelise üürilepingu punktid 5.10 ja 5.12. sätestavad üürniku vastutuse süü olemasolu korral: üürnik on kohustatud üürile andjale üürniku või teda külastavate isikute süü läbi eluruumi, elamu või nende seadmete rikkumisest tekkinud kahju (p 5.10.) ning hüvitama üürile andjale tingimusteta kõik kahjud, mis üürnik on tekitanud üürile andja varale oma hooletuse, tahtliku tegevuse või tegevusetusega.
2-12-29354
10.VÕS § 115 lg 1 järgi juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eeltoodust järelduvalt eeldab lepingulises suhtes kahju hüvitamise nõudmine lepingust tuleneva kohustuse rikkumist. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.
11.Hageja leiab, et kostja rikkus üürniku hoolsuskohustust: kostja jättis ahiküttega korteri talvisel ajal ja väga madala välistemperatuuri juures kütmata. Kostja väidetel jättis ta korterist lahkudes vannituba kütma elektriradiaatori, lisaks olid kostjal endal ja tema vanaemal olemas korterisse sissepääsu võimaldavad võtmed. Üürilepingu punkti 5.2. ja 5.4. järgi on üürnik kohustatud kasutama temale kasutada antud eluruumi ja selle sisustust sihipäraselt ja heaperemehelikult, pidama kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamu ekspluateerimise eeskirjadest oma eluruumis ja elamu üldkasutatavates ruumides. VÕS § 276 lg 2 sätestab samuti üürniku kohustuse kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti; sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb eluruumi üürniku kohustus arvestada majaelanike ja naabrite huvidega. VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Eeltoodud lepingupunktid ja õigusnormid sätestavad üürniku hoolsuskohustuse määra: üürnik peab kasutama asja hoolsalt, sihipäraselt ja heaperemehelikult selliselt, et oleks tagatud asja säilimine ning asja kasutamise käigus ei rikutaks teiste majaelanike/naabrite huve.
12.Kohus nõustub hagejaga, et ahiküttel korteri veebruarikuus tavapärase madala välistemperatuuri juures regulaarselt kütmata jätmine on üürniku poolt vähemalt hooletu ning kostja süü kahju tekkimises on tõendatud. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kostjale pidi olema ette nähtav ja selgelt arusaadav, et talvisel ajal tugevate miinuskraadide juures kütmata korteris võib temperatuur toas langeda sellise tasemeni, et vesi torudes võib külmuda. Samuti on üldteada asjaolu, et külmumise korral võivad torud/veefilter jää survel puruneda. Korterelamus, kus on ahiküttel korterid, ei saanud kostja eeldada, et korteri sisetemperatuur ei lange alla nulli, s.o alla vee külmumistemperatuuri. Kostja väited, et korterit küttis elektriradiaator ning külmumine võis tekkida selle rikke tõttu, mille eest kostja ei vastuta, on ümber lükatud tunnistaja K.i ütlustega selle kohta, et hageja korteris tualettruumis oli elektriahi seina peal, kui tunnistaja hommikul sinna korterisse läks, oli see sees; kuna öösel ei olnud sooja õhku tunda, siis tunnistaja ei teadnudki, et seal on küttekeha; öösel tunnistaja käis küll ainult hageja korteri esikus, kuid oli tunda, et on kütmata, külm oli. Seega tunnistaja ütlused lükkavad ümber elektriradiaatori võimaliku rikke – järgmisel päeval pärast avariid oli radiaator töökorras.
13.Kohus leiab, et kostja esitatud elektriarved ei tõenda, et kahjujuhtumi tekkimise ajal oli elektriradiaator hageja vannitoas sisse lülitatud ning et sellega oli kostja taganud ruumides vee külmumist välistava temperatuuri olemasolu. Hageja korteris perioodil 01.02.2012 – 29.02.2012 tarbitud elektrienergia eest 29.02.2012 esitatud arvelt nr 846583478404 (lk 111-112) nähtub, et arve on koostatud keskmise tarbimise alusel. Seega ei olnud arve aluseks sellel perioodil korteris tegelikult tarbitud elektrienergia hulk, vaid energiamüüja on arve koostanud varasema perioodi keskmise tarbimise alusel. Tunnistaja K.i ütlustest nähtub, et veeavarii toimumise ajal elektriradiaator sisse lülitatud ei olnud. Mõlemad asjas üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et korterisse sisenedes oli tunda, et korteris oli väga külm ning korter on kütmata. Kuna kostja kinnitas, et ta veebruaris 2012 korteris ei viibinud, siis järelikult oli korter pikemat aega kütmata. Seega on tõendamist leidnud, et kostja rikkus üürniku hoolsuskohustust. Sellest tulenevalt on tõendatud ka põhjuslik seos kostjapoolse kohustuse rikkumise ja hagejal kahju tekkimise vahel: kui kostja oleks taganud korteri kütmise, ei oleks veesüsteemid hageja korteris külmunud, ei
2-12-29354 oleks tekkinud vee läbijooksu ega selle tagajärjel alumise korteri kahjustusi, alumisel naabril ei oleks tekkinud kahjunõuet hageja vastu ning tema kindlustusandja ei oleks saanud esitada tagasinõuet hageja vastu.
14.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja kahjuks on VÕS § 128 lg-s 3 nimetatud otsene varaline kahju – veekahju tekkimise tagajärjeks on korteri nr 1 omaniku kahjunõude esitamine hageja kui veekahju põhjustanud korteri omaniku vastu. Kuna korteri nr 1 omanik oli enda korteri kahjustumise riski kindlustanud ja tema kindlustusandja kandis korteri taastamiskulud, siis esitas kindlustusfirma tagasinõude hageja vastu. Tagasinõude summa võrra on hageja vara vähenenud.
15.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju katteks 6792,40 €.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Hageja menetluse kestel täpsustas nõuet ning vähendas nõutava kahju summat, mistõttu kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja seega menetluskulud jäävad kostja kanda. Nõude vähendamise asjaolusid tuleb arvesse võtta menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel (vt otsuse põhjenduste punkt 17.). Hagejal on õigus esitada kohtule avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul.
17.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse järgmist. Hageja esitas hagi 26.07.2012 summas 9988,40 € e-posti teel. Kuna kohus ei tuvastanud hageja esindaja e-kirjas viidatud hagi esitamist avaliku e-toimiku (veebilehe www.e-toimik.ee) kaudu, siis tuli hagejal tasuda hagi esitamisel riigilõivu kokku 550 € (Pärnu Maakohtu 01.08.2012 hagi käiguta jätmise määrus, lk 24-26). Menetluse kestel hageja vähendas nõuet, kuna tema kindlustusandja hüvitas osa tekkinud kahjust. Hagiavalduses hageja ei märkinud, et ka tema enda vastutus oli kindlustatud ning et ta on esitanud hüvitamise taotluse kindlustusandjale. Hagi esitamine enne hüvitamisotsuse tegemist oli üksnes hageja enda otsustada. Seetõttu ei saa kostja kanda jätta menetluskulusid osas, milles hagejal oli menetluskulude tekkimist võimalik vältida. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt riigilõivu ja hageja õigusabikulude väljamõistmisel arvestada hageja vähendatud nõude suurust 6792,40 €. Sellise hinnaga hagilt on riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu täismäär 475 € ning hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel kohalduv soodusmäär 400 €. Eeltoodu ja TsMS § 162 lg 5 alusel saab kostjalt välja mõista riigilõivu 400 €. Ülejäänud osas tuleb tasutud riigilõiv jätta hageja kanda.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.