Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-10992
Tsiviilasi
OÜ T ja TL hagi Julianus Inkasso OÜ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja I OÜ T (registrikood XXX; XXX); hageja II TL(isikukood XXX; elukoht XXX); kostja Julianus Inkasso OÜ (isikukood 10686553; asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn).
I.
Kinnitada OÜ T, TL ja Julianus Inkasso OÜ vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
kompromissi
kinnitava
2-12-10992 II.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-10992, OÜ T ja TL hagi Julianus Inkasso OÜ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Menetluskulud
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-12-10992 OÜ T ja TL hagi Julianus Inkasso OÜ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Pooled on Harju Maakohtule esitanud kompromissi ja paluvad selle kinnitada ning tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja §-s 432.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad 2(3)
2-12-10992 materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja OÜ T on esitanud taotluse hagejale OÜ T menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, summas 239,67 eurot. Kõnealune summa tuleb kanda OÜ T arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank, selgitusena märkides: „poole RL tagastamine tsiviilasjas nr 2-12-10992“. Pooled on kohtule esitatud kokkuleppes lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühele) päevale (TsMS § 661 lg 4). OÜ T tasus riigilõivu kahel korral, esmalt 15.03.2012 summas 348,31 eurot ja seejärel 20.03.2012 summas 348,31 eurot hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamise eest. Kokku tasus hageja riigilõivu hagi esitamise ja hagi tagamise avalduse eest seega summas 696,62 eurot. Hagejad on hagi hinnaks määranud 3 190 eurot, millelt tasutav riigilõivu suurus on 479,33 eurot. Hagi tagamise avalduselt nõutav riigilõiv oli 28,76 eurot. Kokku oli seadusjärgne nõutav riigilõiv seega 508,09 eurot. Seega oli hageja tasunud riigilõivu kokku ettenähtust rohkem. Eeltoodust tulenevalt tagastas kohus hagejale enammakstud riigilõivu summas 188,53 eurot oma 04.04.2012 määrusega. Hageja OÜ T taotleb kompromissi sõlmimise tõttu tasutud riigilõivust summas 508,09 eurot poole s.o 254,05 eurot tagastamist. Kohus märgib, et kuigi hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku 508,09 eurot, oli sellest summast 479,33 eurot riigilõiv hagiavalduselt ja 28,76 eurot riigilõiv hagi tagamise avalduselt. Kohus märgib, et hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks puudub alus, kuna kohus on taotluse lahendanud ning avalduselt tasutud riigilõiv on muutunud menetluskuluks. Eeltoodu põhjal keeldub kohus tagastamast poolt riigilõivu, summas 14,38 eurot, hageja hagi tagamise avalduselt. TsMS § 150 lg 8 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Antud juhul on riigilõivu summa, mille tagastamist taotletakse, 14,38 eurot ja seega ei või hagi tagamise avalduselt riigilõivu tagastamisest keeldumise peale määruskaebust esitada.
Hannes Olev Kohtunik 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.