nende Hageja: OÜ P (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Martin Tälli (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, [email protected] ) Kostja: UAB NL(registrikood XXX, asukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
01.04.2013
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt UAB NL (registrikood XXX) hageja OÜ P (registrikood XXX) kasuks põhivõlgnevus 3686,39 eurot (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend kuus eurot ja 39 senti), 03.01.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 659,86 eurot (kuussada viiskümmend üheksa eurot ja 86 senti), viivis ajavahemiku 04.01.2013 – 24.04.2013 eest 409,19 eurot (nelisada üheksa eurot ja 19 senti) ja viivis 0,1% päevas põhinõudelt (3686,39 eurot) alates 25.04.2013 kuni põhinõude (3686,39 eurot) täitmiseni.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja UAB NL kanda. Määrata kindlaks ja mõista kohtukulud kostjalt riigituludesse välja eraldi määrusega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
2-13-152 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluse käik
1.OÜ P (hageja) esitas 03.01.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse UAB NL (kostja) vastu põhivõlgnevuse 3686,39 eurot ja viivise 659,86 eurot väljamõistmiseks. Samuti palub hageja mõista kostjalt alates 04.01.2013 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni välja viivis 0,1% põhinõudelt (3686,39 eurot) päevas. Hageja nõue põhineb hageja ja kostja vahel 28.12.2010 sõlmitud müügilepingul nr 1-5/327.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 23.01.2013 määrusega ja kohustas kostja hagile vastama. Hagi on kostjale kätte toimetatud 28.01.2013. Kostja ei ole esitanud vastust hagiavaldusele.
3.Kohus kutsus pooled 01.04.2013 kell 14:00 toimuvale kohtuistungile. Kostjale on kohtukutse 14.03.2013 kätte toimetatud Leedu Vabariigi pädeva kohtu kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1393/2007 13.11.2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine”), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000).
4.01.04.2013 kell 14:00 toimuvale kohtuistungile kostja UAB NL ei ilmunud. Hageja OÜ P taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist lahendamist ilma kostja kohalolekuta Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel. Hageja kinnitas, et jääb haginõude juurde. Kohus rahuldas hageja taotluse ja teatas, et kohus teeb otsuse hiljemalt kuu aja jooksul. Hagiavaldus
5.Hageja ja kostja sõlmisid 28.12.2010 müügilepingu nr 1-5/327. Kostja on tellinud hagejalt toodangut, kuid jätnud hagejale tasumata müüdud toodangu (plexi-klaas) eest väljastatud arve nr 8209 alusel summas 3686,39 eurot. Poolte vahel ei ole olnud vaidlust selle üle, et hageja on kostjale kõnealused kaubad müünud. Kostja on saatnud hagejale 12.10.2012 kostja väidete kohaselt pangale esitatud maksekorralduse 3500 euro ülekandmiseks kostja kontolt hageja kontole. Hagejale teadmata põhjusel viidatud summa hagejale laekunud ei ole. Kostja on 13.12.2012 allkirjastanud saldokinnituse, milles kinnitab üheselt põhivõlgnevuse summas 3686,39 võlgnemist hagejale. Lepingu punktiga 2.2.2. võttis kostja endale kohustuse tasuda hagejale tema poolt ostetud kaupade eest. VÕS § 208 lg 1 sätestab ostja põhikohustusena ostuhinna tasumise kohustuse. Kostja poolt hagejale maksekorralduse esitamine ning hageja poolt koostatud saldo kinnitamise ja allkirjastamise näol on kostja oma võlgnevust hageja ees tunnistanud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-21-06 selgitanud, et võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine. Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Seega omab hageja kostja vastu põhinõuet summas 3686,39 eurot. Kostja poolt tasumata arve nr 8209 väljastati kostjale hageja poolt 08.06.2012 maksetähtajaga 08.07.2012. Hageja viivisenõue. Lepingu p. 2.2.3. kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Hagi esitamise aja seisuga on kostja viivitanud hagejale 3686,39 euro
2-13-152 tasumisega 179 päeva, võlgnedes hagejale sissenõutavaks muutunud viivistena 659,86 eurot. Samuti taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 04.01.2013 põhivõlgnevuselt 3686,39 eurot määras 0,1 % päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on 01.04.2013 toimunud kohtuistungil taotlenud asja sisulist lahendamist. Kohus rahuldas hageja taotluse ja teeb tsiviilasjas otsuse.
8.Hagi allub Harju Maakohtule ning pooltevahelistele õigussuhetele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Hagi esemeks on hageja ja kostja vahel 28.12.2010 sõlmitud müügilepingust ning selle alusel hageja poolt kostjale kaupade müümisest tekkinud nõue. Euroopa Nõukogu määruse nr 44/2001 (22.12. 2000), kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikkel 5 kohaselt võib isiku teises liikmesriigis kaevata lepingutega seotud asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Viidatud sätte kohaselt käsitletakse asjaomase kohustuse täitmise kohana müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt loetakse hagejast müüja kohustused täidetuks, kui lepingu esemeks olnud kaubad on antud üle hagejast müüja laos või antud hagejast müüja poolt üle transpordiettevõttele. Seega on pooltevahelise müügilepingu täitmise kohaks müüja asukoht XXX, Eesti Vabariik ning hageja on õigustatud hagema kostjat Harju Maakohtus. TsMS § 72 lg 2 kohaselt, Harju Maakohus lahendab asja ka juhul, kui asi allub küll Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule. See kehtib ka juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja lahendab. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohaldatakse lepingule Eesti Vabariigi õigust.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 100 kohaselt, kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; p 6 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 102 kohaselt, võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 5 kohaselt: lg 1 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes
2-13-152 nõudest; lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS 229 lg 1 kohaselt, tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS 232 lg 1 kohaselt, kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS 232 lg 2 kohaselt, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.
10.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 28.12.2010 lepingu nr 1-5/327, mille alusel on hageja müünud kostjale toodangut, plexi-klaasi ning on väljastanud kostjale arve nr 8209 summas 3686,39 eurot. Kostja on 12.10.2012 esitanud hagejale maksekorralduse nr 10121300, mille kohaselt on kostja soovinud tasuda hagejale 3500 eurot ja selleks esitanud maksekorralduse pangale. 13.12.2012 on kostja kinnitanud hagejale, et UAB NL võlgnevus OÜle P on 3686,39 eurot. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ja nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohtuistungile 01.04.2013 kostja ei ilmunud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga on tõendatud, et hageja oli kohustatud kostjale müüma kaupu ja kostja oli kohustatud saadud kauba eest tasuma. Arvega nr 8209 on tõendatud, et hageja on müünud kostjale kaupa nr 39205100 3,0 mm Plexiglas GS FF 5NL00 blue 2030x3050mm ja kaupa nr 39205100 3,0 mm Plexiglas XT 5N170 blue 2050x3050 mm ja esitanud müüdud kauba eest arve summas 3686,39 eurot. Kostja on üles näidanud soovi tasuda hagejale 12.10.2012 maksekorraldusega nr 10121300 3500 eurot. Kostja ei ole arvet nr 8209 tasunud ja on kinnitanud võlgnevust summas 3686,39 eurot seisuga 13.12.2012. Seega on kostja jätnud täitmata kohustuse tasuda hagejalt saadud kaupade eest ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist.
11.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 2.2.3 kohaselt on ostja (kostja) kohustatud kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel maksma müüjale (hagejale) viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingus sätestatud intressimäär ehk 0,1% iga viivitatud päeva eest. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevast aastas. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Hageja arvutab viivist võlgnevuse tasumisega viivitamiselt määraga 0,1% iga viivitatud päeva eest. Arvel nr 8209 on tasumise tähtpäev 08.07.2012. Hagi esitamise aja seisuga on kostja viivitanud hagejale 3686,39 euro tasumisega 179 päeva, seega on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 659,86 eurot. Hageja on hagis taotlenud viivise väljamõistmist ka TsMS § 367 alusel. Seega tuleb kostjal ajavahemiku 04.01.2013 – 24.04.2013 (111 päeva) eest maksta hagejale viivist 409,19 eurot ja alates 25.04.2013 0,1% põhinõudest iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täielikult tasumiseni.
12.Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue.
13.Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab hageja kasuks kostjalt välja võlgnevuse 3686,39 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 659,86 eurot, viivise hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni 409,19 eurot ja viivise 0,1% iga viivitatud päeva eest põhinõudelt
2-13-152 (3686,39 eurot) alates 25.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
16.TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tõlkinud menetlusdokumente kostjale kätte toimetamiseks leedu keelde. Seega on kohtukulud tõlkekulud, mis tuleb kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista eraldi määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.