Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja esitas hagi kohtule, milles palus tuvastada, et 30.08.2010 sõlmitud käendusleping nr XXX, on tühine. Käendusleping nr XXX on sõlmitud eksimuse tõttu - hageja käendas võõra isiku SS laenu. Pank sellest hagejat ei teavitanud ja viis hageja eksimusse. Hageja esitas kostjale ka lepingu annulleerimise (tühistamise avalduse). Hageja soovis tulla vastu õepojale T. K , kes töötas AAOÜ tegevdirektorina ning firma poleks saanud laenu ilma käenduseta. Tulles sugulasele vastu, käendas hageja 30.04.2007 kostja ja OÜ AA vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi. Kui hageja 30.04.2007 allkirjastas käenduslepingu, siis ei tutvustatud hagejale S. S . Tollel ajal oli S. S OÜ AA seaduslikuks esindajaks. 2012.a. veebruaris nõudis kostja hagejalt võla tasumist ning selgus, et hageja oli käendanud SS laenu, mis tulenesid lepingust nr XXX. Hagiavalduse kohaselt mäletas hageja, et 2010.a augustis helistas S. S hagejale ja teatas, et pank nõuab laenusumma ümbervormistamist ja et hageja peab selleks ilmuma panka, kuhu tuleb ka S. S , kui firma juhataja ning, et hageja peab ümbervormistatud käenduslepingu allkirjastama. Kui hageja kirjutas uuele, so 30.08.2010. aastal sõlmitud käenduslepingu nr XXX, alla, ei selgitanud pank lepingu sisu hagejale ega teavitanud sellest, et laenusaaja oli muutunud, kelle laenu hageja käendas. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasjas nr 2-12-3769 on tehtud 14.06.2012 kohtuotsus, milles olid samad pooled ja vaidluse all oli sama käendusleping, kus kohus tuvastas, et hageja ei eksinud, kui ta sõlmis käenduslepingu nr XXX. Otsus jõustus 25.09.2012. Seega ei ole leping ka tühine. Kui hageja käendas AAOÜ laenulepingut nr , siis ta teadis, et käendab võõra isiku laenukohustust. Kui firmal tekkisid 2009.a. makseraskused, siis teavitas pank nii firmat kui ka käendajat, so hagejat. Pank ütles firmale laenulepingu üles 09.08.2010 ja teavitas sellest ka hagejat. Kuna firmal ei olnud raha, tegevus oli lõppenud ja laenu teenindamiseks ei olnud raha, siis pidi laenulepingust tuleneva võla ära maksma pangale hageja ehk käendaja. Hageja, kui käendaja, ei näidanud üles aktiivsust firma võla tasumiseks, samuti ei olnud raha koheselt võla tasumiseks ka S. S . S. S oli nõus võtma firma laenukohustuse enda kanda ning see oli võimalik vaid siis, kui hageja jäi edasi käendajaks. S. S teatas 25.08.2010 pangale, et tuleb koos hagejaga panka lepingut alla kirjutama 30.08.2010. Uus laenuleping nr XXX- ja käendusleping XXX allkirjastati 30.08.2010. Hageja oli sellise käendusega nõus, kuna vastasel juhul oleks pank nõudnud hagejalt kui käendajalt firma võla tasumist. Hageja pidi olema juba firma laenu käendades teadlik sellest, et S. S on talle võõras inimene. Hageja ei ole kordagi väitnud, et ta avaldades soovi saada kostjalt täiendavat infot ja selgitusi käenduslepingu kohta ja et pank seda ei teinud. Hageja on ise kinnitanud, et talle helistas S. S , kes palus hagejat panka tulla ega ole väitnud, et seda nõudis kostja. Seega teadis hageja kõigist tehingu sõlmimisega seotud asjaoludest. Kostja ei nõustu hageja süüdistuste ning etteheidetega kostja tegevuse/tegevusetuse kohta. Kohtu põhjendused TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 92 lg 1 järgi on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ning lg 2 järgi on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.

2 (4)

Seega selleks, et hageja saaks nõuda käenduslepingu tühisuse tuvastamist, peab esiteks käendusleping olema tehtud olulise eksimuse mõjul ja teiseks peab käendusleping olema teisele poolele tehtud tahteavaldusega tühistatud. Kui leping ei ole tehtud eksimuse mõjul, ei ole ka tühistamise avaldusel TsÜS § 90 lg 1 järgset tagajärge, st tehing ei ole kehtetu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et käendusleping nr XXX (lk 16) allkirjastati 30.08.2010. Samuti ei ole vaidlust selles, et käendusleping nr XXX vastab seaduses sätestatud vormi- ja sisunõuetele (VÕS § 11 lg 2,3,4, § 144 lg 2 ja 143 lg 2). Samuti ei ole vaidlust selles, et mainitud käenduslepinguga käendas hageja SS ja kostja vahelisest laenulepingust nr XXX (lk 9) tulenevate kohustuste täitmist. Hageja esitatud käenduslepingu nr XXX sissejuhatavast osast nähtub, et käendaja on GM ja laenusaaja on S S , sh on märgitud laenusumma 100 000.00 EEK, laenulepingu nr XXX ning käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 146 000.00 EEK. Eelmainitud andmed, sh sõnad „laenusaaja ja laenu andmed“ ning laenusaaja nimi (S S ) on selgelt trükitud lepingu esimese lehekülje ülaossa ehk kantud nn tabeli vastavatesse lahtritesse rasvases kirjas. Märgitud andmed on kantud tabelisse hõredalt ehk on selgesti eristatavad ülejäänud käenduslepingu tekstist, mis järgneb tabelile. Käenduslepingu mõlemale leheküljele, sh esimesele, on hageja omakäeliselt alla kirjutanud. Seega pidi hagejale üheselt olema selge lepingut lugedes, et käenduslepingule alla kirjutades käendab ta SS laenu. Lepingu p 3 järgi on käendaja (hageja) kinnitanud, et ta on tutvud lepinguga ning on selle sisust aru saanud ja endale märgitud käenduslepinguga võetud kohustustest aru saanud. Seega on hageja kinnitanud lepingule alla kirjutades, et ta on teadlik sellest, et ta käendab S. S laenu. Asjaolu, et hageja ei tundnud isiklikult S. S , oli hagejale teada juba siis, kui ta käendas AAOÜ laenulepingut nr , kuna seda kinnitas hageja ise ka hagiavalduses. Kostja poolt kohtule esitatud 14.06.2012 tehtud Harju Maakohtu ja jõustunud (andmed kättesaadavas kohtuinfosüsteemist) otsusest nr 2-12-3769 (lk 101) nähtuvalt on kohus tuvastanud, et hageja käendas võõra isiku ehk S. S i laenu, olles sellest teadlik käenduslepingu sõlmimisel ja et hageja ei olnud käenduslepingu sõlmimisel eksimuses. Viidatud tsiviilasjas nõudis AS Swedbank S. S laenu tagastamist lepingu nr XXX järgi ning hagejalt käenduslepingu nr XXX täitmist (samad lepingud, mis on käesolevas asjas vaidluse objektiks). Arvestades seda, et 1) käenduslepingus nr XXX on selgelt eristatud, et hageja käendab S. S i laenu, 2) hageja on lepingu mõlemale leheküljele alla kirjutanud ja kinnitanud, et ta tutvunud lepinguga, 3) hageja ise on kinnitanud, et S. S oli talle võõras isik, 4) 14.06.2012 maakohtu jõustunud otsusega nr 2-12-3769 on tuvastatud, et käenduslepingut nr XXX sõlmides ei olnud hageja laenusaaja isikus (S. S ) eksinud, siis leiab kohus, et tõendamata on hageja väited, et käenduslepingut nr XXX sõlmides oli ta laenusaaja isikus (S. S ) eksinud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et selles laenusaaja isikus eksitas hagejat kostja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte vahel 30.08.2010 sõlmitud käendusleping nr XXX ei ole tehtud hageja olulise eksimuse mõjul TsÜS § 93 lg 1, 2 järgi ning seega ei ole ka hageja lepingu tühistamise avaldusel kostjale (avaldusel puudub kuupäev, lk 25), õiguslikku tagajärge ehk käendusleping nr XXX ei ole TsÜS § 90 lg 1 2. lause järgi tühine. Ülaltoodud põhjustel jääb hagi rahuldamata. Kuna kohus jättis hagi ülaltoodud põhjustel rahuldamata, ei ole vaja anda hinnangut poolte väidetele sellest, millised laenusuhted olid kostjal AAOÜ-ga, millised käendussuhted olid hagejal AAOÜ-ga, kas ja mis asjaoludel võttis S. S väidetavalt enda kanda AAOÜ laenu kostja ees ning kas hageja oli valmis AAOÜ laenust tulenevaid võlgu, mida ta käendas panga ees, koheselt pangale ka hüvitama. Seetõttu ei anna kohus hinnangut hageja esitatud ning kostja ja OÜ AA 3 (4)

vahelisele laenulepingule nr XXX(lk 18) ning panga ja hageja vahelisele käenduslepingule nr XXX (lk 23). Menetluskulud, asja hind TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi jäi rahuldamata, mistõttu jäävad hageja ja kostja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Kooskõlas TsMS § 190 lg 2 mõistab kohus hagejalt riigituludesse riigilõivu osas, milles hagejale oli antud menetlusabi. Kohus andis menetlusabi üksnes hagi esitamisel summas 830,85 eurot (määrus 04.07.2012, lk 18). Seega tuleb märgitud 830,85 eurot hagejalt riigituludesse mõista. Menetluskulud tuleb hagejal riigile ära tasuda TsMS § 179 lg 5 järgi 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Kooskõlas TsMS § 179 lg 7,9 tuleb hagejalt välja mõista ka menetluskulude tasumisega viivitamise korral menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja kui 9331,10 eurot. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.