Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse kuulutamise aeg ja
25. aprill 2013 Raplas kohtukantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-12-32489
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
1874.95 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Toivo-Emil Võtti xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx-xxxxx, xxx xx.xxxxxxxxxxx Esindaja: Jaan Nurk Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde OÜ e-post: [email protected] Kostja: Helgi-Anete Arume xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxx Esindaja: vandeadvokaat Indrek Naur Advokaadibüroo Naur&Pärn e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta hagi rahuldamata.
Kirjalikus menetluses
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxx ja nende ühiseks elukohaks sai kostja elukoht xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx. xxxxxxxxx abielu lahutati ja lahutamise päeval deklareeris kostja omakäeliselt vormistatud võlakirjas, et võlgneb Toivo-Emil Võtti’le rahaliselt ja kohustub igakuuliselt 5-ndaks kuupäevaks kuni kahe aasta jooksul maksma 2000 krooni ehk 127.82 eurot /t.l.18/. Võlakirja koostamisega kinnitas kostja oma olemasolevat kohustust. Kostja võlgnevus hageja ees tekkis sellest, et abielu vältel panustas hageja oma mahuka töö ja tegevusega kostjale kuuluva vara säilimisele ja korrashoiule. Hageja ettevõtmisel ja initsiatiivil soetati põllumajandustehnikat, sõiduk ning muud vara. Lisaks peeti piimaveiseid, kelle hooldamis-ja toitmiskoormus lasus enamuses hagejal, kuid kogu majapidamisest saadud tulu laekus ainult kostjale. Nimetatud asjaolusid on kohtuistungil tõendatud tunnistajad H V, A V ja H K. Kuna kostja võlakohustust täitma ei asunud, esitas hageja 19.09.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Nimetatud menetluses tunnistas kostja hageja nõuet osaliselt summas 600 eurot /t.l.6/. Kuna hageja sellega ei nõustunud, esitas ta kostja vastu 25.10.2012 hagi ning taotleb 1874.95 euro väljamõistmist kostjalt, millest 1661.70 eurot on põhivõlg ja 213.25 eurot viivis. Hageja on arvestanud kostjale viivist perioodil 1.01.2011 kuni 1.11.2012. Kostja seisukoht Kostja ja tema esindaja leiavad, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja väidab, et maksis hagejale lahutuse päeval 2000 krooni ja kirjutas võlakirja, kuna vastasel korral ei oleks hageja talle lahutust andnud /t.l.55/. Võlakirjas antud lubadust ta täita ei kavatsenud, kuna leiab, et hagejal ei ole õigus temalt mingit raha saada. Kostja esindaja on seisukohal, et kostja omakäelise võlakirja /t.l. 18/ puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg.1 tähenduses, mis eeldab esmase kohustuse olemasolu. Hageja on seisukohal, et esmane võlasuhe tekkis tema mahuka töö ja tegemiste tulemusena poole kooselu ajal. Hageja on väitnud, et tema töödest ühisvara ei tekkinud, seega ei saa võlakirja eesmärgiks olla ühisvara jagamine. Poolte kooselu ajal kehtinud ENSV Tsiviilkoodeksi § 5 ei näinud ette perekonnaliikmete poolt koduste tööde tegemise eest nõudeõiguse võimalust.
Alusetu rikastumine esmase kohustusena on samuti välistatud, kuna alusetu rikastumise korral omandatakse vara teise arvel, kõnesoleval juhul oli aga tegemist majapidamistöödega ühises kodus. Seega, kuna vastavasisuline nõudeõigus puudus, ei ole olemas esmast kohustust ning välistatud on ka võlakirja alusel nõudeõiguse tekkimine. Kostja esindaja leiab ka seda, et tegemist on mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg.1 tähenduses, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. VÕS § 4 lg.2 p.2 kohaselt on mittetäielik kohustus kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldistele arusaamadele. Käesoleval juhul on tegemist isiklikest suhetest tuleneva kohustusega – hageja nõudis võlakirja andmist ja raha maksmist seetõttu, et oli poolte ühises majapidamises tööd teinud. Kuivõrd tegemist on mittetäieliku kohustusega, siis ei ole see õiguslikult siduv ning hagejal ei ole õigus nõuda selle täitmist. Tunnistajate, kostja ja hageja esindaja ütlustest tuleneb otsest, et kostja pidi hagejale võlatunnistuse andma selleks, et saada abielulahutust ning hageja nõude aluseks oli asjaolu, et ta oli aastaid poolte ühises kodus tööd teinud ning kostja oli hageja lapsi valesti kasvatanud. TsÜS § lg.1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama seaduse lg.2 p.1 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kostja esindaja leiab, et kõnesoleval juhul on nii võlatunnistuse sisu kui selle saamine vastuolus heade kommetega ning seega TsÜS § 86 lg.1 tulenevalt tühine. Kostja oli nõus võlatunnistuse allkirjastama ainult seetõttu, et sellisel juhul nõustus hageja talle abielulahutuse andmisega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tuvastatud asjaolud Pooled abiellusid xxxxxxxxxx ja elasid kooselu ajal kostjale kuuluvas talumaja tüüpi elamus. Mis aastal kooselu lõppes, seda pooled täpselt määratleda ei oska. Tunnistaja H V arvamuse kohaselt tuli isa xxxxxxxx ära enne aastat 2000 /t.l.83/. Pooled lahutasid abielu 9.12.2010. Mõlemad pooled kinnitavad, et soovisid oma abielu lahutada /t.l.79, 86/, konkreetne ettepanek tuli kostjalt /t.l.85/. Vaidlus puudub selles, et abielu lahutamise päeval koostas kostja omakäelise võlakirja /t.l.18/, mille tekstist nähtuvalt on ta tunnistanud rahalist kohustust hageja ees ja lubanud maksta iga kuu 5.-ndaks kuupäevaks 2000 krooni kuni kaks aastat, tähtajaga 2012. Samuti selles, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg.1 tähenduses. Vaidlus puudub ka selles, et väidetav võlavahekord on tekkinud seoses asjaoluga, et hageja tegi
poolte kooselu ajal varasse.
ehitus-ja muid majapidamistöid, panustades selliselt kostjale kuuluvasse
Hageja on seisukohal, et poolte abielu vältel ühisvara ei tekkinud, küll aga peaks kostja kompenseerima temale „selle töö ja vaeva“ /t.l.80/, mis ta panustas ühisesse majapidamisse, ise tehtust tulu saamata. Tunnistaja H V ütluste kohaselt arvab isa, et „ta peab midagi saama, sest ta oli aastaid seal töötanud ja kasuema ei olnud meid õigesti kasvatanud“ /t.l.83/. Hageja tööpanus seisnes elumaja ja kõrvalhoonete remontimises, milleks kasutati muuhulgas hagejale kuulunud hoonete lammutamisel saadud materjali /t.l.77/. Loomapidamisega seoses tegi hageja heina, hoolitses karjaaedade korrashoiu eest ja viis piima meiereisse /t.l.78/. Hageja tegevust elumaja ja kõrvalhoonete remontimisel ja loomapidamisel kinnitavad tunnistajate H V /t.l. 82-83/ ja A V /t.l.83-84/ ja H K /t.l.84-85/ ütlused. Loomapidamisest saadud tulu läks kostja arvele. Palju seda tulu võis oli, seda hageja määratleda ei oska. Loomade müügist saadud rahast osteti kooselu ajal traktor /t.l. 87/. Kostja on seisukohal, et tal ei ole mingit rahalist kohustust hageja ees. Nii maja kui loomad olid kostjal enne abiellumist olemas. Hageja tõi küll ehitusmaterjali, kuid kostjale kuuluvasse majasse seda ei pannud, vaid hageja saagis selle küttepuudeks ja viis oma xxxxx-xxxxx korterisse /t.l.80/. Ühine loomapidamine olulist tulu ei andnud /t.l.86/, oma pensioni jättis hageja enda käsutusse /t.l.55, 84/. Lubadusi midagi tasuda (nii võlakirjas, maksekäsu kiirmenetluses tehtud vastuväites /t.l. 6/ kui ka käesoleva kohtumenetluse käigus /t.l.56/) on kostja andnud vaid seetõttu, et kardab hagejat /t.l.87/ ja soovis lahutust. Ilma lubaduseta raha saada ei oleks hageja lahutusega nõustunud /t.l.86/. Kohtu seisukoht Kohus nõustub poolte seisukohaga, et väidetavalt 9.12.2010 koostatud võlakirja /t.l.18/ puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärgiks ei olnud luua uut kohustust, vaid kinnitada olemasolevat kohustust, milline hageja hinnangul kostjal tema suhtes oli. Deklaratiivse võlatunnistuse andnud pool vabaneb selle täitmisest, kui ta tõendab, et esmast kohustust ehk võlga tegelikult ei ole või kohustus on täidetud. Hageja hinnangul on kostja temale võlgu kooselu ajal tehtud töö eest. Kuigi nii talukoht kui loomad kuulusid juba enne abiellumist kostjale, tulnuks tulu, mida ühiselt majandades saadi, jagada. Hageja väitel kostja seda ei teinud ega hoolitsenud ka tema kahe lapse eest. Poolte seletusi ja esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostjal ei ole hageja poolt kirjeldatud alusel võlaõiguslikku kohustust hageja ees. Peale abiellumist elati ühise perena (hageja koos kahe lapsega ja kostja koos kolme lapsega) kostjale kuuluvas talumaja tüüpi elamus ning tegeldi loomapidamisega. Mõlemad abikaasad käisid tööl ja hiljem sai hageja pensioni. Puuduvad tõendid, et ühiselt või siis kummagi abikaasa poolt teenitut oleks kulutatud teisiti, kui perekonna huvides. Samuti selle kohta, et kostjale kuuluvat vara oleks poolte kooselu ajal olulisel määral parendatud või suurendatud.
Kooselu ajal ei olnud probleemiks abikaasade tööjaotus ega ka saadud sissetulek. Kohtuistungil kinnitas hageja, et „rahast juttu ei olnud ja ma ei küsinud ka. Ma eeldasin, et toidulaud on kaetud ja lapsed hooldatud...“ /t.l.79/ Arvamus, et kooselu ajal tehtud töö peaks kostja talle kompenseerida, tekkis hagejal siis, kui abielu purunes ja ta poolte ühisest elukohast lahkus. Enne seda olid lahkunud hageja lapsed, kes kohtuistungil tunnistasid, et kostja kohtles neid halvasti ja erinevalt kostja lastest oli neil selles perekonnas kasvades puudus toidust, riietest ja ka kõigest muust /t.l.82-84/. Kohtu hinnangul on kostja käitumine hageja laste suhtes üks oluline põhjus, miks hageja leiab, et tema töö selles kooselus peaks saama kostja poolt tasutud. Hageja abiellus kostjaga lootuses kindlustada oma lastele ema ja kodu /t.l.82/. Selle lootuse luhtudes võis hagejal tekkida arusaam, et kostja on teda ära kasutanud –„ma tegin tööd ja olin ori seal“ nagu ta ise väljendab /t.l.54/. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et kui kostjal hageja ees mingi kohustus on, siis on tegemist kõlbelise kohustusega. VÕS § 4 lg.2 p.2 tulenevalt on kõlbeline kohustus mittetäielik kohustus, mida sama seaduse lg.1 kohaselt võib võlgnik täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Kohtu hinnangul kinnitavad kostja erineval ajal ja viisil antud lubadused hagejale midagi maksta seda, et kostja möönab ka ise kõlbelise kohustuse olemasolu. Tunnistaja H V ütluste kohaselt on kostja oma käitumist tema ja tema õe suhtes kahetsenud /t.l.82/. Kuna kohustus, mida kostja omakäelises võlakirjas kinnitas, on mittetäielik kohustus, on ka võlakiri, so mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus VÕS § 4 lg.2 p.3 tulenevalt mittetäielik kohustus, mille täitmist võlausaldaja VÕS § 4 lg.1 kohaselt nõuda ei saa. Eeltoodu tõttu esitatud hagi rahuldamisele ei kuulu. Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga, et võlatunnistuse andmine kui tehing on TsÜS § 86 lg.1 alusel tühine, kuna on vastuolus heade kommetega. TsÜS § 86 lg.2 p.1 on tehing heade kommetega vastuolus, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtes, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtu hinnangul kõnesoleval juhul selliseid asjaolusid tõendatud ei ole. Kuigi kostjal oli maaostu soovi tõttu kindel tahtmine poolte ammu lõppenud abielu lahutada, ei saa seda käsitleda erakorralise vajadusena, mida teine pool teadis või pidi teadma. Puudub sõltuvussuhe, samuti küllaldane alus hinnata kostjat kogenematuks, tehingut temale äärmiselt ebasoodsaks või vastastikuste kohustuste väärtuse tõttu tasakaalust väljas olevaks.
TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama seaduse lg.4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tuvastatud asjaoludest lähtuvalt peab kohus õiglaseks jätta mõlema poole kulud nende endi kanda.
(Allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.