Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-43792
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi XXXvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
141 272,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht: Tornimäe 2, Tallinn 15010); Hageja esindaja: Ilja Sipari (telefon: [email protected]; [email protected]);
6237;
e-post:
Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht: XXX); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Anne Värvimann (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, 10119 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 17.04.2013.a Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Ilja Sipari, Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja advokaat Anne Värvimann.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt XXX`ilt (isikukood XXX) hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks välja 141 272 (ükssada nelikümmend üks tuhat kakssada seitsekümmend kaks) eurot, millest 89 878,83 on põhivõlgnevus laenulepingu nr XXX alusel, 2121,33 eurot on tasumata intress laenulepingu nr XXX alusel, 23 274,30 eurot on laenulepingu nr XXX alusel hagiavalduse esitamise ajaks (29.10.2012.a) sissenõutavaks muutunud viivis, 18 877,86 eurot on põhivõlgnevus laenulepingu nr XXX alusel, 1078,18 on tasumata intress laenulepingu nr XXX alusel ning 6042,41 eurot on laenulepingu nr XXX alusel hagiavalduse esitamise ajaks (29.10.2012.a) sissenõutavaks muutunud viivis.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.05.2006.a laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 140 694 eurot, tagastamise tähtajaga 12.05.2036, intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 0,6% aastas. Kostja kohustus lepingu punktide 4, 15.2 ja 15.3.1 järgi tasuma hagejale intresse ja tagastama laenu annuiteetmaksetena alates 12.06.2006.a kuni 12.05.2036.a iga kalendrikuu 12. kuupäeval. Kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata.
2.Seoses kostjapoolsete laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumisega saatis hageja kostjale 03.09.2009.a laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 28.10.2009.a. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles laenulepingu 29.10.2009.a erakorraliselt üles lepingu punkti 20.1 alapunkti a alusel.
3.Laenulepingu nr XXX järgi tuleb kostjal tasuda laenu põhiosa summas 89 878,83 eurot, tasumata intress summas 2121,33 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 23 274,30 eurot ehk kokku 115 274,46 eurot.
4.Lisaks eeltoodule sõlmisid pooled 29.06.2007.a laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 71 946 eurot tagastamise tähtajaga 12.07.2037.a, intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 0,7% aastas. Laenulepingu punktide 4, 15.2 ja 15.3.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi ja tagastama laenu annuiteetmaksetena alates 12.08.2007.a kuni 12.07.2037.a iga kalendrikuu 12. kuupäeval. Kostja rikkus laenulepingut ja jättis nõuetekohaselt tasumata laenu tagasimaksed ning intressi.
5.Hageja saatis kostjale 03.09.2009.a laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, andes võimaluse tasuda võlgnevus hiljemalt 28.10.2009.a. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 29.10.2009.a erakorraliselt üles, tuginedes laenulepingu punkti 20.1 alapunktile 1. Laenulepingu alusel jäi kostjal tasumata laenu põhiosa summas 18 877,86 eurot, intress summas 1078,18 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6042,41 eurot. Kokku jäi tasumata 25 998,45 eurot.
6.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Tähtsust ei oma see, kuidas on kostja tegelikult laenulepingu alusel saadud summasid kasutanud. Kostja aga ei käinud hageja suhtes heauskselt, sest avaldas laenulepingu sõlmimisel hagejale eksitavaid andmeid. Laenulepingu nr XXX punkti
3.3.järgi oli laenu otstarbeks 1⁄2 mõttelise osa kinnistu ostmine ja elamu ehituse lõpetamine. Laenutaotlustes ei ole kostja märkinud, et soovib laenu võtta edasilaenamiseks oma äripartnerile. Hageja ei oleks kostjale eluasemelaenu andnud, kui kostja oleks teda informeerinud soovist finantseerida äripartnerit.
7.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, milliste kohaselt ei ole ta teinud kostja maksevõime analüüsi. Enne laenulepingu nr XXX sõlmimist teostati kostja arvelduskonto liikumiste analüüs ja kostja püsivaks sissetulekuks osutus 29 000 krooni kuus. Laenutaotlus esitamisel kinnitas kostja, et see on tema püsiv sissetulek. Laenutaotluses tõi kostja välja, et tema püsivad kulud on 3500 krooni kuus. 06.06.2007.a laenutaotluses kinnitas kostja juba seda, et tema püsiv sissetulek on 34 500 krooni kuus ja püsivad igakuised kulutused on summas 5000 krooni kuus.
8.Arvestades laenulepingute nr XXX ja XXX annuiteetmakseid (vastavalt 648 eurot ja 470 eurot), ületas kostja sissetulek vähemalt 415 euro ulatuses kostja igakuiseid väljaminekuid. Seega ei saa väita, et kostja ei olnud võimeline laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitma.
9.Kostja suurendas ise laenu mittetagastamise riski, laenates laenu summa edasi. Kui kostja oleks teatanud hagejale laenu tegelikust otstarbest, ei oleks hageja kostjale laenu andnud. Samuti on kostja esitanud hagejale eksitavat informatsiooni oma igakuiste väljaminekute kohta. Isegi siis, kui hageja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, vastutaks kostja võimaliku kahju eest VÕS § 139 järgi ise. Samuti pidas hageja ebaõigeks kostja arvestust, mille järgi ta on hagejale tasunud 131 340,57 eurot, sest hageja andmetel on kostja tasunud 103 883,31 eurot.
10.15.03.2013.a seisukohtades märkis hageja, et kostja esitatud andmete järgi kasutas ta laenu vähemalt osaliselt mittesihtotstarbeliselt. Kostja kinnitas oma vastuses muuhulgas, et kandis 09.05.2006.a 485 000 krooni XXX. Kostja esitatud asjaõiguslepingus puuduvad kokkulepped selle kohta, et kostja deponeerib suure osa oma laenust äripartnerile.
11.Hageja ei ole KAS § 83 lõikest 3 tulenevaid kohustusi rikkunud ja esitas selle kohta laenuraportid. Hageja teostas laenuanalüüsi kostja viidatud määruses ettenähtud viisil. Kostja ise esitas eksitavaid andmeid oma igakuiste sissetulekute kohta. Oma alaealiste laste kohta esitas kostja andmed alles 23.10.2006.a pärast laenulepingu nr XXX sõlmimist. Laenutaotluses ei ole kostja hagejat teavitanud sellest, te tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, mis mõjutab oluliselt tema maksevõimet. Laenutaotluses on kostja kinnitanud, et tema püsivad igakuised kulud on 3500 krooni kuus. VÕS § 101 lg 3 järgi ei saa kostja tugineda hageja rikkumisele, kui selle põhjustas tema enda tegu. Hageja ei saanud kostja maksevõimet igakülgselt hinnata, kui kostja ei esitanud õigeid andmeid.
12.Kostja tasaarvestusele vaidles hageja vastu ja leidis, et tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on kohustatud laenu tagastama tulenevalt VÕS § 396 lõikest 1, mis ei sea laenu tagastamist sõltuvusse tagatise olemasolust. XXX OÜ pankrotipesast ei ole seni veel hagejale väljamakset tehtud. Pankrotimenetluses ei ole seni jaotusettepanekut tehtud.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja tõi välja, et esimese 03.05.2006.a sõlmitud laenulepingu tagatiseks seati hüpoteek kostja 1⁄2 suurusele kaasomandi osale kinnistust Kääri tee 1, XXX. Laenulepingu sõlmimise ajal oli kostjal kolm ülalpeetavat last. Kostja igakuised väljaminekud laste ülalpidamisele olid ligikaudu 102 eurot lapse kohta ehk 306 eurot kuus. Lisaks kandis kostja kulutusi seoses eluasemega umbes 160 eurot kuus. Söögiks ja muudeks vajalikeks kulutusteks kulus kostjal minimaalselt 3000 krooni ehk 191,73 eurot kuus. Seega oli kostjal esimese laenu saamisel ajal igakuiseid kohustuslikke väljaminekuid 658 euro ulatuses.
Kostja sissetulek laenu saamisele eelnenud aastatel 2004 kuni 2005.a oli keskmiselt 757 eurot kuus. Alates 30.10.2005.a laekus kostja kontole 29 000 krooni ehk 1853,43 eurot kuus.
14.Esimese laenulepingu alusel saadud summast kandis kostja 1 169 550 krooni ehk 74 747,86 eurot üle 05.05.2006.a AS-le XXX 03.04.2006.a laenulepingu lõpetamiseks. Nimetatud leping ei olnud sõlmitud kostja huvides, vaid eraisiku XXXhuvides, kes oli kostja äripartner. 485 000 krooni kandis kostja 09.05.2006.a üle XXX. Kostja enda kasutusse jäi reaalselt laenulepingu alusel saadud summades vaid 545 453,94 krooni ehk 34 860,86 eurot.
15.Laenu põhiosana maksis kostja 12.06.2006.a kuni 02.10.2009.a hagejale tagasi 6521,90 eurot. Intresse tasus kostja 12.06.2006.a kuni 08.05.2009.a summas 19 313,99 eurot. Teenustasusid maksis kostja 735 euro ulatuses. Laenulepingu täitmise katteks realiseeris hageja 18.03.2010.a laenu tagatise summas 44 293,27 eurot. Kokku sai hageja kostjalt esimese laenulepingu alusel 70 864,16 eurot.
16.Teise laenulepingu alusel väljastas hageja kostjale 04.07.2007.a 1 125 005,21 krooni ehk 71 900,93 eurot. Samal päeval kandis kostja 1 125 000 krooni ehk sisuliselt kogu laenusumma üle XXXkinnistu XXXostmiseks XXX vallas. Kostjale jäi laenust vaid 5,21 krooni. Teise laenu tagamiseks seati neli hüpoteeki neljale kinnistule kogusummas 371 326,67 eurot. Laenu põhiosana tasus kostja hagejale 1701,01 eurot. Intressina tasus kostja hagejale 6 689,27 eurot, teenustasuna 719 eurot. Laenulepingu täitmise katteks realiseeris hageja laenu ühe tagatise 43 370,50 euro eest ning teise tagatise 7996,63 euro eest. Seega sai hageja kostjalt laenulepingu katteks 60 476,41 eurot.
17.Kostja leidis, et hageja nõue on ebaselge, sest üks tagatisi on XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses müüdud vara hinnaga 11 823,65 eurot, millest hagejal on õigus saada minimaalselt 10 050,10 eurot. Seega on hageja tegelik nõue kostja vastu väiksem.
18.Esimese laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 2 sätestas, et laenude andmise ja järgimise põhimõtted kehtestab Eesti Pank. Eesti Panga President andis 27.06.2000.a määruse nr 9 „Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine“. Määrus näeb ette protseduurid, mida pank peab laenu andmisel järgima. KAS § 83 lg 3 järgi oli krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandustavasid. KAS § 83 lg 3 alusel oli krediidiasutus kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse, maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Hageja ei hinnanud põhjalikult kostja maksevõimet ega selgitanud talle pikaajalisest laenukohustusest tulenevaid ohtusid.
19.Eelviidatud Eesti Panga Presidendi määruse p 3 järgi pidi krediidiasutus enne laenu väljastamist koostama laenuanalüüsi. Määruse p 3.2 järgi pidi laenuanalüüs olema suunatud eelkõige laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele, mis peab tuginema kvalitatiivsele ja kvantitatiivsele analüüsile, mis arvestab kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust. Määruse p 3.4. järgi peab analüüs sisaldama andmeid laenusaaja viimase kolme aasta finantsnäitajate kohta ja laenusaaja muudest kohustustest (n ülalpidamiskohustus) tulenevaid olulisemaid riske.
20.Määruse p 6.3 kohaselt peab laenutoimik andma laenuanalüüsi teostamiseks piisavalt informatsiooni. Laenutoimik peab sisaldama laenuandmise või laenu andmisest keeldumise otsuseid (p 6.4.3.), laenusaaja maksevõime analüüsi tulemusi (p 6.4.5) ning laenuraporteid, mis sisaldavad andmeid laenu hindamise ja klassifitseerimise kohta (p 6.4.8.). Kostja laenutoimik
sisaldab ainult maksekorraldusi, kostja andmeid, hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepinguid, kinnistusraamatu väljavõtteid. Toimikus ei ole laenuraporteid, laenu andmise otsuseid ega laenuanalüüsi.
21.Kui hageja oleks järginud analüüsi läbiviimise nõudeid, oleks hageja jõudnud järeldusele, et kostjal puudus laenude teenindamist võimaldav maksevõime. Hageja ei analüüsinud kostja kolme viimase aasta finantsnäitajaid, vaid piirdus viimase poole aasta sissetulekute nentimisega. Hageja andis kostjale vastutustundliku laenamise põhimõtet eirates 212 640 eurot laenu, mis on märkimisväärselt suur kohustus eraisiku jaoks. Hageja ei kontrollinud kostja tegelikku laenuvõimet.
22.Määruse p 4.5. järgi peavad laenutingimused arvestama krediidiasutuse poolt finantseeritava laenuprojektiga võetud riske, laenusaaja isikut ja tema maksevõimet ning tagatisi. Kostjal kulus esimese laenu teenindamiseks igakuiselt ca 648 eurot ja teise laenu teenindamiseks 470 eurot ehk kokku 1118 eurot kuus. Määruse p 4.7. järgi pidi krediidiasutus olema veendunud laenu andmisel, et laenusaaja aruandlus on piisav tema krediidivõimelisuse hindamisel. Kostja sissetulekud laenu saamisele eelnenud kahe ja poole aasta jooksul jäid alla 800 euro kuus, kattes vaevu kohustuslikke väljaminekuid. Ühegi argumendiga ei olnud põhjendatud anda kostjale laenu, mille teenindamiseks kulus 1118 eurot kuus.
23.Määruse p 6.1. järgi peab krediidiasutus kogu laenuperioodi jooksul tagama laenuanalüüsiks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu laenutoimikus, kuid vajalikke dokumente toimikus ei ole. Kostja leidis, et tema vastutust saadud laenude tagasimaksmata jätmisel tuleb vähendada proportsionaalselt hageja rikkumisega. Hageja ei teinud riskianalüüsi ja leidis pealiskaudselt, et kostja on võimeline laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitma. Hageja tekitas kostjale kahju.
24.Hageja poolt kostjale tekitatud kahju tuleb hüvitada selliselt, et kahju hüvitamise tulemusel on kostja samas olukorras, kus ta oleks olnud, kui hageja ei oleks talle laenu andnud. Hagejal on õigus kostjalt tagasi saada ainult laenatud raha. Hageja peab kostjale hüvitama kõik kulud ehk mõlema lepingu intressid, viivised, lepingutasud ja menetluskulud. Esimese laenulepingu alusel on hageja arvestanud intresse summas 21 435,32 eurot, teenustasusid summas 2077,30 eurot ja viiviseid summas 23 274,30 eurot. Kokku on hageja arvestanud esimese laenulepingu alusel kostjale lisakulusid summas 46 786,92 eurot.
25.Teise laenulepingu alusel on hageja arvestanud intresse summas 7767,45 eurot, teenustasusid summas 910,88 eurot ja viiviseid summas 6042,41 eurot, kokku on hageja arvestanud kostjale lisakulusid summas 14 720,74 eurot. Seega on hageja kostjale kahju tekitanud vähemat 61 507,66 euro ulatuses.
26.Hageja laenas kostjale kokku 212 640 eurot. Kostja on tagastanud kokku 131 340,57 eurot. Seega saab hageja maksimaalne nõue kostja vastu lepingute alusel olla 71 249,33 eurot (212 640 – 131 340,57).
27.Hageja on kostjale tekitanud kahju vähemalt 61 507,66 euro ulatuses, millele lisanduvad menetluskulud. Kostja tasaarvestab hageja nõude tema vastu kostja nõudega hageja vastu kahju summas 61 507,66 eurot. Tasaarvestuse tulemusena jääb hageja nõude suuruseks 79 249,33 eurot. Sellest kuulub mahaarvestamisele pankrotimenetluses saadav summa. Kostja palus jätta hagiavalduse 71 249,33 euro ulatuses rahuldamata.
28.Kohtule 18.01.2013.a esitatud seisukohtades leidis kostja, et laenulepingu nr XXX järgi oli laenu otstarbeks 1⁄2 mõttelise osa kinnistu ostmine ning elamu ehituse lõpetamine. Laenulepingu allkirjastamise päeval sõlmiti notariaalne leping, mille poolteks olid kostja, XXXOÜ (juhatuse liige XXX), AS XXX ning hageja kui hüpoteegipidaja. Lepinguga omandas kostja XXXOÜ-lt 1⁄2
mõttelise osa Kääri tee 1, XXXs, asuvast kinnistust. Kinnistule seati hüpoteek hageja kasuks laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks.
29.Seega omandas kostja mõttelise osa kinnistust, tasudes AS XXX lepingu lõpetamise eest makse hageja enda panka ja sellest oli hageja teadlik. Ülejäänud laenuraha eest teostas kostja Kääri 1 ehitustöid. Hageja püüab meelevaldselt moonutada tegelikke asjaolusid. Hageja oli teadlik, milleks kostja laenu võttis. Kostja ei ole rikkunud oma kohustusi lepingueelsetel läbirääkimistel.
30.Eesti Panga Presidendi 27.06.2000.a määruse nr 9 p 3.4.7. järgi peab laenuanalüüs sisalduma laenusaaja omafinantseerimise osakaalu finantseeritavas projektis. P 3.4.8 järgi peab see sisaldama laenusaaja maksevõimet kogu laenuperioodi jooksul ning laenusaaja muudest kohustustest tulenevaid olulisi riske (p 3.4.9). Mitte ühtegi nendest näitajatest ei ole laenutoimikus kajastatud. Hageja ei hinnanud kostja maksevõimet õigusaktides sätestatud korras. Hageja laenuandmise otsus ei põhinenud määruses sätestatud laenuanalüüsil, vaid hageja enda panka laekunud kostja viimase 7 kuu sissetulekul.
31.Kostja laenutoimikus ei ole märgitud, et kostjal oli laenu saamise ajal kolm ülalpeetavat alaealist last. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on see märkimata jäänud. Kostja esitas hagejale andmed oma laste kohta ja need on hagejal olemas.
32.Hageja laenas kostjale kokku 212 640 eurot. Kostja nõustub, et ta on laenu põhiosana tagastanud hagejale 103 883,31 eurot. Samas on kostja tasunud hagejale ka intresse ja teenustasusid ehk kokku on kostja hagejale maksnud 131 340,57 eurot.
33.Harju Maakohtu 17.04.2013.a istungil leidis kostja, et hagiavaldus tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet sellega, et ta ei viinud läbi nõuetele vastavat laenuanalüüsi.
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
35.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 03.05.2006.a laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 140 694 eurot, tagastamise tähtajaga 12.05.2036; 2) kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata; 3) hageja saatis kostjale 03.09.2009.a laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate ja palus võlgnevuse tasuda 28.10.2009; 4) kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles laenulepingu 29.10.2009.a erakorraliselt üles; 5) hageja ja kostja sõlmisid 29.06.2007.a laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 71 946 eurot tagastamise tähtajaga 12.07.2037.a; 6) kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata; 7) hageja saatis kostjale 03.09.2009.a laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatise, andes võimaluse tasuda võlgnevus hiljemalt 28.10.2009.a; 8) kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 29.10.2009.a; 9) kostjal on kolm last, kes on vastavalt sündinud 1994.a, 1996.a ning 2001.a.
36.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahe laenulepingu alusel tasumata jäänud põhivõlgnevust, intressivõlgnevust ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist. Kostja on hagiavaldusele täies ulatuses vastu vaielnud põhjusel, et ta ei saanud enamikku laenusummast enda kasutusse ning hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, millega ta tekitas kostjale kahju.
37.Hagiavaldusele vastu vaidlemisel tõi kostja esmalt välja, et esimese laenulepingu alusel saadud summast kandis ta 74 747,86 eurot üle AS-le XXX. Leping sõlmiti kostja äripartneri XXX huvides, kellele kostja kandis üle 485 00 krooni. Esimese laenu saamisel omandas kostja XXXOÜ-lt 1⁄2 mõttelise osa kinnistust XXX. Kostjale endale jäi laenu summast vaid 34 860,86 eurot. Teise laenulepingu alusel saadud summa kandis kostja peaaegu tervikuna üle XXX XXX kinnistu ostmiseks.
38.Hageja leidis, et laenusumma tegeliku kasutamise eesmärk ei oma asjas tähtsust. Kostja taotles hagejalt laenu kinnistu ostmiseks ja elamu ehituse lõpetamiseks. Kui kostja kasutas laenu mõnel muul otstarbel, on ta vähemalt osaliselt kasutanud laenu mittesihipäraselt ja teistel eesmärkidel ei oleks hageja kostjale laenu andnud.
39.Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, kuidas ta tegelikult laenusummat kasutas ning milline summa laenust nö reaalselt talle jäi, ei oma asjas tähtsust. Sisuliselt on kostja väited jäänud tõendamata.
40.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 alusel loetakse tarbijakrediidilepinguks krediidilepingut, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 annab krediidiandjale õiguse osamaksetena tagastatava krediidilepingu makseviivituse tõttu üles öelda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist oli tarbijakrediidilepingutega, millised hageja ütles seaduslikult üles.
41.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepingu puhul kohustub laenusaaja tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 195 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega tuli kostjal pärast laenulepingute ülesütlemist täita lepingulised kohustused laenu põhiosamaksete ja intressimaksete tasumisel, mis olid enne ülesütlemist tekkinud.
42.Poolte vahel sõlmitud laenulepingutest ega seadusest ei tulene, et kui kostja kasutas saadud laenusummat mõnel lepinguga mitteettenähtud viisil, siis ta vabaneb lepinguliste kohustuste täitmisest hageja ees. Kostja ise ei ole oma vastuses hagiavaldusele ühelgi viisil põhjendanud, millisel moel laenusummade tasumine kinnistute müüjatele või ülekandmine kolmandatele isikutele peaks kostjat vabastama laenulepinguliste kohustuste täitmisest hageja ees.
43.Laenulepingu nr XXX (toimiku lk 5-10) järgi sai kostja laenu 140 694 eurot, mis oli lepingu punkti 3.3. järgi mõeldud kinnistu 1⁄2 mõttelise osa ostmiseks ja elamu ehituse lõpetamiseks. Laenulepingu nr XXX (toimiku lk 25-30) järgi anti kostjale laenu summas 71 946 eurot ning laenu kasutamise otstarbeks oli lepingu p 3.3. järgi eluaseme ostmine XXX, XXX vallas.
44.Seega tuleneb laenulepingutest, et kostja pidi laenusummasid eeskätt kasutama selleks, et tasuda kolmandatele isikutele kinnistute ostmise eest. Laenulepingud ei näinud ette, et laenusummad jääksid nö kostjale endale mingil muul viisil kasutamiseks. Vaidlus puudub poolte vahel selle üle, et pärast laenulepingute sõlmimist omandas kostja 1⁄2 mõttelise osa kinnistust
XXX, XXX vallas ning 1⁄2 mõttelise osa kinnistust XXX, XXX vallas. Seega sai kostja laenu kasutades soovitud kinnistute omanikuks. Kas kostja kasutas saadud laenusummasid osaliselt mõnel muul, laenulepingutes määratlemata eesmärkidel, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Kostja ei ole tõendanud muul otstarbel laenu kasutamist. Kohus leiab, et isegi juhul. kui kostja kasutas osaliselt saadud laenusummasid lepingutega mitteettenähtud eesmärkidel, ei vabasta selline tegevus kostjat osaliselt või tervikuna laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmisest hageja ees.
45.Täiendavalt vaidles kostja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ei järginud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tekitas sellega kostjale kahju. Laenulepingu sõlmimise ajal oli kostjal kolm ülalpeetavat last, kellega seotud kulud olid umbes 306 eurot kuus. Kostjal tuli kanda eluasemega seotud kulusid umbes 160 eurot kuus, söögiks ja muudeks kuludeks läks 191.73 eurot kuus. Seega oli kostjal esimese laenu saamisel ajal igakuiseid kohustuslikke väljaminekuid 658 euro ulatuses. Kostja sissetulek laenu saamisele eelnenud aastatel 2004 kuni 2005.a oli keskmiselt 757 eurot kuus. Alates 30.10.2005.a laekus kostja kontole 29 000 krooni ehk 1853,43 eurot kuus. Hageja oleks enne laenu andmist pidanud läbi viima laenuanalüüsi, mis oleks pidanud sisaldama andmeid laenusaaja viimase kolme aasta finantsnäitajate kohta. Kostja laenutoimik ei vasta õigusaktides toodud nõuetele. Kostja sissetulekud laenu saamisele eelnenud kahe ja poole aasta jooksul jäid alla 800 euro kuus, kattes vaevu kohustuslikke väljaminekuid. Ühegi argumendiga ei olnud põhjendatud anda kostjale laenu, mille teenindamiseks kulus 1118 eurot kuus.
46.Eeltoodu pinnalt leidis kostja, et talle on tekitatud kahju ja hageja peab talle hüvitama kõik kulud ehk mõlema lepingu intressid, viivised, lepingutasud ja menetluskulud. Esimese laenulepingu alusel on hageja arvestanud intresse summas 21 435,32 eurot, teenustasusid summas 2077,30 eurot ja viiviseid summas 23 274,30 eurot. Kokku on hageja arvestanud esimese laenulepingu alusel kostjale lisakulusid summas 46 786,92 eurot. Teise laenulepingu alusel on hageja arvestanud intresse summas 7767,45 eurot, teenustasusid summas 910,88 eurot ja viiviseid summas 6042,41 eurot, kokku on hageja arvestanud kostjale lisakulusid summas 14 720,74 eurot. Seega on hageja kostjale kahju tekitanud vähemat 61 507,66 euro ulatuses. Kostja esitas selles summas hageja vastu tasaarvestuse avalduse ja leidis, et tasaarvestuse tulemusena jääb hageja nõude suuruseks 79 249,33 eurot. Samas vaidles kostja nõudele täies ulatuses vastu.
47.Hageja kostja väidetega ei nõustunud. Enne laenulepingu nr XXX sõlmimist teostati kostja arvelduskonto liikumiste analüüs ja kostja püsivaks sissetulekuks osutus 29 000 krooni kuus. Laenutaotluse esitamisel kinnitas kostja, et see on tema püsiv sissetulek. Laenutaotluses tõi kostja välja, et tema püsivad kulud on 3500 krooni kuus. 06.06.2007.a laenutaotluses kinnitas kostja juba, et tema püsiv sissetulek on 34 500 krooni kuus ja püsivad igakuised kulutused on summas 5000 krooni. Kostja ise on esitanud sissetulekute kohta eksitavat teavet. Arvestades laenulepingute nr XXX ja XXX annuiteetmakseid (vastavalt 648 eurot ja 470 eurot), ületas kostja sissetulek igakuiseid väljaminekuid. Hageja teostas laenuanalüüsi kostja viidatud määruses ettenähtud viisil. Oma alaealiste laste kohta esitas kostja andmed alles 23.10.2006.a ehk pärast laenulepingu nr XXX sõlmimist.
48.Kostja tasaarvestusele vaidles hageja vastu ja leidis, et tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on kohustatud laenu tagastama tulenevalt VÕS § 396 lõikest 1, mis ei sea laenu tagastamist sõltuvusse tagatise olemasolust.
49.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist hageja poolt. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Seega juhul, kui kostja arvates jättis hageja täitmata seadusest tulenevad kohustused, tuli kostjal neid väiteid tõendada. Väidete tõendamise kohustus ei ole asendatav
50.Käesoleval ajal reguleerib vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4032, kuid vastav säte jõustus alles 01.07.2011.a ega olnud kohaldatav vaidlusaluste laenulepingute sõlmimisel. KAS § 83 (redaktsioonis, mis kehtis esimese laenulepingu sõlmimise ajal 03.05.2006.a) nägi lõikes 2 üksnes ette üldise kohustuse, et laenude andmise ja jälgimise põhimõtted kehtestab Eesti Pank. Antud sätte alusel kehtestas Eesti Panga President oma 27.06.2000.a määrusega nr 9 "Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine".
51.KAS § 83 lg 3 sätestas, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandustavasid. Eeltoodud sätetest on kostja teinud eksliku järelduse, et vastutustundliku laenamise põhimõtet tuli järgida juba esimese laenulepingu sõlmimise ajal. Samuti on kostja ekslikult järeldanud, et viidatud Eesti Panga Presidendi määrus sisaldas nõudeid selle kohta, milles seisneb vastutustundliku laenamise põhimõte või head pangandustavad. Esimese laenulepingu sõlmimisel ajal ei näinud õigusaktid krediidiandjale ette otsest kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kas või millist head pangandustava oleks hageja esimese laenulepingu sõlmimisel rikkunud, kostja välja toonud ei ole. Kuidas oleks laenu andmine olnud dokumenteerimise nõuete täpsemal või täielikumal jälgimisel välistatud, ei ole kostja samuti põhistanud.
52.KAS § 83 lg 3 (redaktsioonis, mis kehtis teise laenulepingu sõlmimise ajal 29.06.2007.a) nägi ette, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
53.Seega eristas seadus vastutustundliku laenamise põhimõtet ennast ja selle põhimõtte täitmiseks vajalike dokumentide kogumist. Olukorras, kus kostja hinnangul on laenu andmine jäänud ebapiisavalt dokumenteerimata, ei saa siiski lugeda tõendatuks, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. KAS § 83 lg 3 sõnastuse järgi seisnes vastutustundliku laenamise põhimõte selles, et krediidiasutus pidi koguma kliendi rahaliste kohustuste suuruse kohta andmeid ja analüüsima neid selleks, et arvutada välja kliendi mõistlik laenukoormus. KAS § 83 lõikes 3 sisalduv regulatsioon erineb VÕS §-s 4032 toodud regulatsioonist ning neid ei saa samastada.
54.Kohus leiab, et vaatamata kostja etteheidetele ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et hageja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet sisuliselt rikkunud. 06.05.2006.a hagejale esitatud laenutaotluses (toimiku lk 83-84) soovis kostja saada kodulaenu eluaseme ostmiseks XXXaadressil. Kostja on enda perekonnaseisuks märkinud „vallaline“ ja töökohaks XXX Ehitus tegevjuhi ametikoha. Igakuise netotasu suurusena on kostja välja toonud 29 000 krooni. Igakuiste kulude suuruseks on kostja märkinud 3500 krooni, millest 2000 krooni on eluasemekulud ja 1500 krooni kulud toidule. Seega ei nähtu esitatud taotlusest, et kostja ise oleks avaldanud hagejale andmeid oma ülalpeetavate laste ja nendega seotud kulutuste kohta.
55.Kostja on väitnud, et esimese laenu taotlemise ajal oli tema igakuiste kohustuslike väljaminekute suurus 658 eurot. Kostja ise on laenutaotluses nimetanud oma igakuiste kulutuste suuruse ligi kolm korda väiksemaks. Tõendeid selle kohta, et juba esimese laenutaotluse esitamise ajal oli tema igakuiste kulutuste suurus vähemalt 658 eurot, kostja kohtule esitanud ei ole. Kohus selgitas kostjale tema väidete tõendamiskoormust 17.04.2013.a istungil (toimiku lk 126-127), kuid kostja ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid. Kostja ei ole ka tõendanud, et kaks ja pool aastat enne laenutaotluse esitamist oli tema töötasu oluliselt väiksem. Kuidas oleks
hageja sisuliselt pidanud arvestama asjaolu, et kaks ja pool aastat enne taotluse esitamist oli kostja töötasu väiksem kui laenutaotluse esitamisele vahetult eelnenud ajal, ei ole kostja välja toonud.
56.Kostja konto väljavõttest perioodil 01.01.2004.a kuni 31.12.2005.a (toimiku lk 60-65) nähtub, et kostja on saanud sellel perioodil töötasu KÜ-lt XXX. Samuti on kostja kontole tehtud regulaarselt erinevaid sularaha sissemakseid, milliste allikat konto väljavõttest tuvastada ei ole võimalik. Konto väljavõttest ei nähtu otseselt ühegi lastega seotud kulutuse (n lasteaia tasu, laste huvialaringide tasu, lastele vajalikud tarbed vms) tegemist. Kostja esitatud konto väljavõttest perioodil 01.10.2005.a kuni 03.05.2006.a (toimiku lk 85-87) nähtub, et kostja on saanud sellel perioodil igakuiselt XXX OÜ-lt 29 000 krooni. Kontolt on tehtud mitmeid sularaha väljamaksmisi, kuid otseselt lastega seotud kulutuste tegemist väljavõttest taas ei nähtu. Hageja esitatud väljatrüki kohaselt avaldas kostja andmed oma laste kohta pangale alles 23.10.2006.a (toimiku lk 123) U-Neti kaudu. Seega ei saanud hageja esimese laenutaotluse alusel kostja krediidivõimelisuse hindamisel kuidagi arvestada võimalikke lastega seotud kulusid. Kostja ise oma lastega seotud kulutusi laenutaotlustes esile ei toonud ja selliste kulutuste tegemine ei nähtu konto liikumistest. Kostja avaldas oma laste kui ülalpeetavate olemasolu hagejale alles pärast esimese laenulepingu sõlmimist.
57.Hageja 26.04.2006.a koostatud laenuraportist (toimiku lk 117-119) nähtub, et lisatagatiste olemasolu tõttu (ühishüpoteek 1⁄2 kinnistust Kääri tee 1, 1⁄2 kinnistust Kääri tee 3, korteriomand Kangru 5-1, ja Kangru 5-4) otsustati kostjale anda laenu. Lähtudes kostja esitatud andmetest tema sissetuleku kohta, on tegelikuks laenu tagasimakseks arvestatud 10073 krooni ning arvestuslikuks tagasimakseks 11 979 krooni. Kostjale allesjäävaks summaks pärast laenumakseid on leitud 8462 krooni (ehk 540,82 eurot kuus). Esitatud tõendist nähtub, et hageja hindas kostja krediidivõimelisust talle kättesaadavate ja teadaolevate andmete alusel. Kui tegelikud andmed jäid arvestamata, kannab selle eest vastutust kostja ise, sest ta ei avaldanud tegelikke andmeid hagejale.
58.Kostja on hagejale 09.06.2007.a esitatud laenutaotluses (toimiku lk 81-82) soovinud saada kodulaenu eluaseme ostmiseks summas 1 750 000 krooni. Kostja on oma töökohaks märkinud XXX Ehituse juhatuse liikme ametikoha ning neto töötasu suuruseks 29 000 krooni. Muude tulude netosuuruseks on kostja märkinud 5500 krooni. Igakuiste kulude suurusena on kostja välja toonud 5000 krooni, millest 2500 krooni on eluasemekulud ning 2500 krooni kulud toidule. Esitatud taotluse kohaselt soovis kostja vahetada XXX eluaseme XXX vastu. Seega ei ole kostja ka teises laenutaotluses välja toonud oma lastega seotud kulutusi ja on igakuiste kulude suuruseks hinnanud ligikaudu 319,55 eurot.
59.30.05.2007.a laenuraportis (toimiku lk 120-122) on laenuettepaneku alaosas märgitud: „Klient soovib eluaset vahetada. Ostab praegu ära kõrvalmaja, paneb müüki talle endale kuuluva maja. Et müügiperioodid on läinud pikemaks, ei oska ta prognoosida kui kiiresti müük läheb, aga aastaga peaks ju ikka müüdud saama. Sissetulek hea, tunnen klienti, omafinantseering hea. Lisaks palgale ja renditulule on ta tegev ka muudes ettevõtmistes,.., tegelikud sissetulekud suuremad kui paberil näha“.
60.Laenuraportis on hinnatud tagatiste väärtust, kostja seniseid kohustusi panga ees, samuti tema deklareeritud sissetulekut summas 34 500 krooni. Tegelikuks tagasimakse suuruseks on arvutatud 6023 krooni ja arvestuslikuks tagasimakseks 7192 krooni. Kostjal allesjäävaks summaks pärast laenumakseid on leitud 8474 krooni. Seega nähtub, et teise laenu puhul analüüsiti kostja krediidivõimelisust tema esitatud andmete alusel. Laenu andmisel eeldati, et esimese laenulepingu alusel soetatud eluase saab peagi müüdud ning kostja jätkab laenu tasumist teise lepingu alusel. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja ei ole laenude andmisel kostjale rikkunud ühegi õigusakti sätet ega vastutustundliku laenamise põhimõtet.
61.Kohus nõustub hageja väidetega, milliste kohaselt juhul, kui kostja krediidivõimelisust arvestati ebaõigesti ega hinnatud tema tegelike kulutuste suurust, on selle eest vastutav kostja ise. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja on hageja vastutuse piiritlemisel sisuliselt tuginenud vaid sellele, et tema tegelikud kulutused olid laenu andmise ajal oluliselt suuremad, kui hageja arvesse võttis. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitas järelikult ise hagejale ebaõigeid andmeid oma kulutuste suuruse kohta ning sellest tulenevat vastutust kannab kostja täies ulatuses ise. VÕS § 14 lg 2 näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi.
62.Kostja on oma vastuses esile toonud hagejale rida etteheiteid laenutoimiku vormistamise ning laenuga seotud toimingute dokumenteerimise osas, kuid ta ei ole selgitanud ega põhjendanud, kuidas ühe või teise väidetavalt ebakorrektselt dokumenteeritud toimingu puhul oleks laenu andmine pidanud olema talle välistatud. Isegi juhul, kui krediidiandja on rikkunud mõnda dokumenteerimise kohustust või rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei too see automaatselt kaasa laenusaaja vabanemist laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Riigikohus on leidnud (RK TKo 3-2-1-136-12, p 25), et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel saab laenusaaja nõuda kahju hüvitamist, kuid sellist kahju hüvitamise nõuet (mis annaks alust tasaarvestuse tegemiseks) tuleks laenusaajal tõendada ja põhjendada, tuues välja põhjusliku seose talle tekkinud kahju ja krediidiasutuse väidetava rikkumise vahel vastavalt VÕS § 127 lõikele 4. Kohtu hinnangul ei saa krediidivõtja kahju nõue olla põhistatud ja tõendatud ainuüksi sellega, et kostja soovib end vabastada laenulepingu alusel tasumisele kuuluvate intresside või viiviste tasumise kohustusest. Kostja on soetanud talle antud laenu eest kaks eluaset ning kostja ei saanud eeldada, et tema krediidivõimelisuse teistsugusel hindamisel oleks hageja või mõni teine krediidiasutus pidanud talle andma laenu intressivabalt. Kostja ei ole seejuures üldse arvestanud enda poolt ebaõigete andmete esitamist krediidiandjale.
63.Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et kostja tasaarvetuse avaldus hageja vastu ei ole põhjendatud ega tõendanud. Kohus osundab, et isegi tasaarvestuse põhjendatuse korral oleks kostjal olnud võimalik vabaneda temalt nõutava kohustuse täitmisest vaid osaliselt. Millisel alusel ja millistel põhjustel vaidleb kostja nõudele tervikuna vastu, kostja vastuväidetest ei nähtu. Kompromissi sõlmimist hagejaga kostja võimalikuks ei pidanud.
64.Kostja on välja toonud, et XXXOÜ (pankrotis) võib hageja eeldatavalt saada vähemalt 10 050,10 eurot, mistõttu on hageja tegelik nõue kostja vastu väiksem, kui hagiavalduses kirjas. Hageja on märkinud, et ta ei ole käesolevaks ajaks XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ühtegi väljamakset saanud ning pankrotimenetluses ei ole veel jaotusettepanekut tehtud. Kostja vastu esitatud nõude suuruse arvutamisel on arvestatud kõiki seni laekunud summasid.
65.Laenumaksete aruandest (toimiku lk 11-13) nähtub, et esimese laenulepingu alusel jäi kostjal tagastamata 89 878,83 eurot. Laenumaksete aruandes kajastub tagatise müügist saadud summa 44 293,27 eurot. Teise laenulepingu kohta koostatud laenumaksete aruandest (toimiku lk 16-17) nähtub, et laenulepingu alusel jäi kostjal tasumata 18 877,86 eurot. Laenumaksete aruandes kajastuvad tagatiste müügist saadud summas 43 370,50 eurot ja 7 996,63 eurot. Muid tõendeid selle kohta, et hagejale oleks laenude katteks mõnelt isikult täiendavaid summasid laekunud, kostja kohtule esitanud ei ole.
65.Kohus leiab, et ainuüksi hageja võimalus saada pankrotimenetluses nõude katteks täiendavaid summasid ei muuda hageja nõuet ebaselgeks. Õigusaktidest ei tulene laenuandjale kohustust oodata enne nõude esitamist laenusaaja vastu ära kõigi tagatiste realiseerimisega
seotud menetluste tulemused. Juhul, kui hageja saab laenu katteks hiljem täiendavaid summasid XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, on kostjal võimalik see välja tuua tema vastu suunatud täitemenetluses, esitades osaliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täitemenetluse seadustiku § 221 alusel (analoogilisele seisukohale on jõudnud Riigikohus asjas 3-2-1-136-12, p 19).
66.Kokkuvõttes ei ole kostja esitanud selliseid väiteid ega tõendeid, mis võimaldaksid jätta hageja nõude tema vastu osaliselt või täielikult rahuldamata. Seetõttu kuulub hageja nõue kostja vastu täielikule rahuldamisele. Hageja esitatud intressi ja viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
67.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 141 272 eurot, millest 89 878,83 on põhivõlgnevus laenulepingu nr XXX alusel, 2121,33 eurot on tasumata intress laenulepingu nr XXX alusel, 23 274,30 eurot on laenulepingu nr XXX alusel hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, 18 877,86 eurot on põhivõlgnevus laenulepingu nr XXX alusel, 1078,18 on tasumata intress laenulepingu nr XXX alusel ning 6042,41 eurot on laenulepingu nr XXX alusel hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
68.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.