Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Teha kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrata Tiia Kalause ́le ajutise pankrotihalduri tasuks 432 (nelisada kolmkümmend kaks) eurot ja pankrotimenetluse teenindamise kulude hüvitiseks 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot 90 senti, kokku 521 (viissada kakskümmend üks) eurot, 40 senti, millele lisandub käibemaks summas 104 (ükssada neli) eurot 28 senti. Nimetatud summad kokku 625 (kuussada kakskümmend viis) eurot 68 eurot kuuluvad väljamaksmisele pankrotivara arvelt OÜ-le CiviLex (a/konto nr 221055387366 Swedbank.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 06.märtsi 2013 kohtumäärusega algatas kohus R. P.i pankrotimenetluse. Ajutiseks pankrotihalduriks määras kohus Tiia Kalause. Ajutine haldur esitas kohtule kirjaliku aruande, mille kohaselt ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt, maksuametilt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest. Võlgniku üldandmeteks on: elukoht Aasa 18, Jõhvi; töötab alates 1.märts 2013.a OÜ-s Purustaja (reg.kood xxx) projektijuhi ametikohal, töötasu 320,00 eurot/kuus. Perekonnaseis: lahutatud 10.05.2005.a, käesoleval ajal vabaabielus N. T.’ga (i.k. xxx). Ülalpeetavad: A. P. (sünd. xxx); E. P. (sünd. xxx) ja L. P. (sünd. xxx). Võlgniku vara osas märgib ajutine haldur, et Pärnu MK KO andmetel kuulub R. P.’ile 21.02.2007 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud LEHE kinnistu maatulundusmaa (registriosa nr 2871737) suurusega 21,4 ha, asukohaga Sõmeru küla, Märjamaa vald, Raplamaa. Maa-ameti info kohaselt on tegemist metsamaaga, millel on osaliselt teostatud raie. Kinnistusraamatu III jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Maksu- ja Tolliameti kasuks. Kinnistusraamatu IV jaos on kehtiv hüpoteek summas 63 911,65 eurot (1 000 000 krooni) AS Swedbank Liising kasuks. Kaaskoormatud on veel kinnistud 2871837 ja 3010837. Kaaskoormatud kinnistud on

võlgnik võõrandanud 28.07.2009 OÜ-le Otike (RK xxx) ja 29.10.2009 T. V.’ile (IK xxx). Arvestades kinnistul olevat kehtivat hüpoteeki on vara realiseerimisväärtust raske hinnata. Kohtutäitur ei ole seoses kehtiva hüpoteegiga isegi kinnistut enampakkumisele pannud, sest selle väärtus kindlasti ei ületa hüpoteegi väärtust. Ajutise halduri hinnangul võib kinnistu realiseerimishind jääda 5000 – 10000 euro piiresse. Võlgniku elukohana märgitud Aasa 18, Jõhvi omanikuks on kinnistusraamatu andmetel alates 2005.aastast N. T. (võlgniku elukaaslane). Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuuluvad võlgnikule alljärgnevad sõidukid: Omavalmistatud madel (haagis) O1, reg. märk xxxS (e.a. 2008); Sõiduauto Mercedes-Benz E280 4MATIC, reg. märk xxx (v.l. 1997). Mõlemale sõidukile on liiklusregistris seatud maksu- ja tolliameti ning kohtutäiturite käsutamise keelumärked alates 27.10.2009.a. Võlgniku kinnitusel on sõiduauto tema valduses. Võimalikku realiseerimisväärtust raske prognoosida. Auto.24 portaalis antud väljalaske aastaga autosid müügiks hetkel ei ole. Arvestades auto vanust (16 aastat) võib eeldada, et selle väärtus ei ole eriti kõrge (ca 1000 eurot). Omavalmistatud haagise väärtuseks ei kujune eelduslikult üle 200 euro. Kasutajana on võlgnik registrisse kantud AS-le DNB Pank kuuluvale maasturile Land-Cruiser (2012) ja kaubikule MercedesBenz (2010) (vastutav kasutaja OÜ Purustaja) ning AS-le Nordea Finance Estonia kuuluvale sõiduautole Audi A6 (2007) (vastutav kasutaja OÜ Otike). Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Muud väärtuslikku vara (näit. kunst, kodutehnika, arvutustehnika) võlgnikule ei kuulu. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: - nr 10010323873017 SEB Pangas, mille saldo seisuga 11.03.2013 oli 29,90 eurot. Tehinguid perioodil 1.01.2011 kuni 11.03.2013 toimunud ei ole. Kontol on mitmed kohtutäiturite arestid ja maksu- ja tolliameti inkassonõue. - nr 221011857306 Swedbank, saldo seisuga 14.03.2013 on negatiivne -21,80 eurot. Võlgniku kinnitusel antud kontot ei kasutata. Panga kinnitusel on perioodil 01.1.2011 – 14.03.2014 kontolt arvestatud tühja väärtpaberikonto tasu ja sellele käibemaksu 0,77 eurot/kuus. Teistes krediidiasutustes võlgnikul kontot avatud ei ole. Võlgnikul on kehtiv tööleping alates 01.03.2013.a. Töötasu on 320 eurot kuus (bruto). Töötasu maksmise kuupäevaks on 10.kuupäev mistõttu töötasu laekumist käesoleva ajani olnud ei ole. Kui võlgniku töötasu jääb ka edaspidi samale tasemele, siis arvestades TSM § 132 loogikat ei ole töötasust võimalik teostada kinnipidamist pankrotivarasse. Võlgniku kinnitusel nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. AS Swedbank teatel on R. P. käendajaks OÜ Purustaja ja AS Swedbank Liising vahel sõlmitud liisingulepingutele nr 01118336L ja 01118333L. Liisingu andmetel põhivõlgnikul liisinguandja ees käesoleval ajal sissenõutavaks muutunud kohustused puuduvad. Eelduslikult on võlgniku kinnistul olev kehtiv hüpoteek seotud eelnimetatud käendusega. Juhul, kui põhivõlgnikul peaksid tekkima liisinguandja ees kohustused, mille täitmiseks esitatakse nõue käendaja vastu ja käendaja kohustuse täidab, siis tekib tal nõue põhivõlgniku vastu tasutud kohustuse osas. Äriregistri andmetel kuulub võlgnikule osalus alljärgnevates äriühingutes:

OÜ Vebero Haldus (RK 10671959), ainuosanik alates 22.01.2009, osa nimiväärtus 2556 eurot. 2011.aasta finantstulemuste kohaselt teenis kasumit 6339 eurot). Võlgnik on ka antud äriühingu juhatuse liikmeks. Kohtutäitur on enampakkumisel proovinud osaühingu osa müüa nimiväärtusega, kuid osalejate puudumisel enampakkumine nurjus. OÜ Mertilia (RK 11158492), osa nimiväärtus alates 15.02.2012 on 1278 eurot. Äriühingul on veel kaks vähemusosanikku. Võlgnik on üks kolmest juhatuse liikmest. 2011.aastal on äriühing teeninud kasumit 145 904 eurot. OÜ Estfort (RK 10466768), milles võlgnikule kuulub osalus nimiväärtusega 500 krooni (32 eurot). Äriregistri andmetel esindavad äriühingut likvideerijad, seega osa eelduslikult väärtust ei oma. Eelnevatele lisaks kuulub R. P. Varbola Jahiseltsi (RK xxx) ja MTÜ Haimre Jahimeeste Selts (RK xxx) juhatustesse. -

Lähtudes eeltoodust, kuuluvad võlgnikule äriühingute osad nimiväärtusega 3834 eurot. Võlgniku nimel ei ole väärtpaberite keskregistri andmetel avatud väärtpaberikonto. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on võlgnikule kuuluva kinnisvara reaalset väärtust raske prognoosida (ca 5000 – 10 000 eurot), vallasvara ja osade väärtus võib olla prognoositavalt kuni 5000 eurot. Rahalisi vahendeid käesoleval ajal ei ole võimalik arestida, sest võlgnikul puudub vastav sissetulek. Ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: - Võlgnevus Maksu- ja Tolliametile on võlgniku andmetel seisuga 24.01.2013 kokku 143 276,45 eurot (s.h. nii põhinõue kui ka intressinõue). Maksu- ja tolliameti esindajalt saadud suulise informatsiooni kohaselt on kohustuse aluseks võlgniku poolt füüsilise isikuna deklareeritud tulu, millelt tuli tasuda tulumaksu põhinõudena 73 159,12 eurot. Nõue muutus sissenõutavaks alates 01.10.2008.a. Seega, ca 50% maksu- ja tolliameti nõudest moodustavad käesolevaks ajaks juba intressid. Võlgniku andmetel on tema vastu nõue endisel abikaasal K. P.’ul, kelle kasuks on Viru MK otsuse 10.08.2012 kohaselt võlgnikult välja mõistetud 12 782,82 eurot (kokkulepitud summa OÜ Floccosa müügist saadud rahalistest vahenditest) (Viru MK otsus 10.08.2012, ts.asi 2-12-10730). Kohtutäituritest on ajutisele haldurile teatatud sissenõudmisel nõuetest (ajutine haldur ei märgi maksu- ja tolliameti täitmisel olevaid nõudeid, sest need on esitatud eelnevalt): - Kohtutäitur K. M.’i menetluses on 26.01.2012 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri nõue (s.h. täituri tasu) summas 473,76 eurot ja Soome Maja Ehitaja OÜ nõue täituri tasu osas summas 332,67 eurot. - Kohtutäitur K.J.’i menetluses on Lääne Prefektuuri nõue summas 59,74 eurot ja Ida Prefektuuri nõue summas 111,22 eurot. - Kohtutäitur N. M. menetluses on võlgniku vastu viis nõuet, millest kaks on algatatud Ida Prefektuuri ja kolm Põhja Prefektuuri nõuete alusel, kokku koos kohtutäituri tasudega summas 1276,21 eurot. Kokku kohtutäiturite menetluses nõudeid summas 2 253,60 eurot (ei ole arvestatud maksu- ja tolliameti poolt täitmiseks antud nõudeid). Swedbank poolt teavitatud käenduslepingutest tulenevaid nõudeid käesoleval ajal ei ole.

Lähtudes eeltoodust on ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt summas 158 312,87 eurot. Ajutine haldur tuginedes eelnevalt esitatud andmetele on seisukohal, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid kõikide kohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulek on minimaalne, mistõttu arestimist ei ole võimalik teostada. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku kinnitusel 2008.aastal alguse saanud majanduslanguse periood, mille tõttu polnud tal 01.10.2008 sissenõutavaks muutnud võlga tasuda maksu- ja tolliametile. Võlgniku selgituste kohaselt on peetud läbirääkimisi peamise võlausaldajaga, kuid kokkulepetele pole jõutud. Võlgniku esindaja kinnitusel on võlausaldaja olnud oma ettepanekutes jäik ning pole soovinud võlgniku poolt väljapakutud kompromisse vastu võtta. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal on võlgnik võõrandanud kaks talle kuulunud kinnistut. Arvestades asjaolu, et kinnistud on koormatud hüpoteegiga kolmanda isiku võla katteks, on ajutine haldur seisukohal, et vara väärtus tagasivõitmisel võib olla nii väike, et ei kata võimaliku kohtumenetlusega seotud kulusid ning nõuab ka pikaajalist ajaressurssi. Ajutise halduri hinnangul võimaldab olemasolev vara katta pankrotimenetluse läbiviimise kulusid. Võimalike kohtuvaidluste korral tuleb arvestada võlausaldajatel esialgsete kulude tasumisega. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud avalduse võlgniku kohustuste vabastamise menetluse algatamiseks. Võttes aluseks kõik asjas kogutud materjalid ja võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eelduse, et võlgnik on maksejõuetu, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku suhtes tuleb välja kuulutada pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Ajutine haldur palub välja mõista võlgnikult ajutise pankrotihalduri tasu 7,7 töötunni eest kokku 432,50 eurot ja pankrotimenetluse teenindamise kulude katteks 88,90 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks kokku summas 104,28 eurot. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotivalduse juurde, selgitades, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasu ja kulude suuruses osas vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur kinnitas aruandes toodud seisukohti. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada R. P.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause.

Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikule kuuluva kinnisvara reaalset väärtust raske prognoosida (ca 5000 – 10 000 eurot), vallasvara ja osade väärtus võib olla prognoositavalt kuni 5000 eurot. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt summas 158 312,87 eurot. Võlgniku kohustused ületavad vara väärtuse ligikaudu 16 korda. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluseid ei esine. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et 2008.aastal alguse saanud majanduslanguse tõttu polnud võlgnikul 1.10.2008 sissenõutavaks muutnud võlga tasuda maksu- ja tolliametile. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause R. P.i pankrotimenetluses pankrotihalduriks Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 13. mail 2013 kell 13.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud R. P.i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7,7 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 432,50 eurot. R. P. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 88,90 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud tasuliste päringute tegemisel, büroo kasutamisel ja dokumentide paljundamisel. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks kokku 432,50 eurot ning kulutuste hüvitiseks 88,90 eurot, kokku summas 521,40 eurot, millele lisandub käibemaks 104, 28 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.