lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-10830/8

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 24.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-10830/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
756
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sotsiaalkindlustusamet70001975(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-10830

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

24. aprill 2013.a, Tallinn

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-13-10830

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi APvastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3160,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja

esindajad

(registrikood 70001975, asukoht Lembitu 12, 15092, Tallinn,

Eesti

Vabariik

Sotsiaalkindlustusameti

kaudu

elektronpost [email protected]) Hageja lepinguline esindaja Pille M (XXX) Kostja AP(isikukood XXX, elukoht XXX,

hetkel viibib

XXX) Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista AP Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks 3160,45 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (24.04.2013). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-13-10830 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue

1.Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, hageja) esitas 07.03.2013 Harju Maakohtule hagi AP(kostja) vastu regressinõudena kahju 3160,45 euro hüvitamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
2.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
3.14.10.2004 jõustus Pärnu Maakohtu 06.10.2004 lahend, millega mõisteti kostja kriminaalasjas nr 1-221/2004 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver RKsuri. Ohvri alaealise lapse LK 15.06.2004 avalduse alusel hüvitas Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniamet 20.07.2004 otsusega nr 8 ja 31.05.2005 otsusega nr 8/1 ajavahemikul 13.07.2003 kuni 31.05.2005 ohvri surmast tuleneva kahjuhüvitise 3160,45 eurot.
4.Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti otsused nr 8 ja 8/1 kehtivad ning kostja ei ole esitanud väiteid, mis seaksid nimetatud haldusaktide õiguspärasuse kahtluse alla. Kostja leiab, et riigil puudub mõistlik põhjus halvendada süüdimõistetu olukorda enne tema vahetut vabanemist vanglast. Kohus leiab, et esitatud vastuväide ei välista hageja õigust nõuda kostjalt regressikorras kahju hüvitamist. Kohus ei pea võimalikuks ega vajalikuks hageja motiivide hindamist hagi esitamisel. Kohus saab hinnata, kas hagi on esitatud seaduslikul alusel. Hageja nõue tuleneb ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1, mille esimeses lauses nähakse ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.
5.Kohus on esitatud asjaoludel tuvastanud, et kostja vastutab kuriteoga tekitatud kahju eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 3 järgi kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. OAS § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning sama seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikule.
6.Esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud ohvri ülalpeetavale hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid (OAS § 16 lg 2). LK on hüvitise saajaks (riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 20 lg 1 ja lg 2 p 1). Vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale makstava hüvitise maksmist reguleerib OAS § 14, mille p 1 järgi makstakse ühele ülalpeetavale hüvitist OAS § 11

2-13-10830 alusel arvutatud ohvri eelnevast tulust 75 protsenti. Seega on hageja esitanud hagi seaduslikul alusel ning hagi rahuldamata jätmiseks puudub alus.

7.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja