2-12-50206/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Tagaseljaotsuse tegemise aluseks on tulenevalt TsMS § 404 lg 1-3 asjaolu, et kostja, kellele kohus oli määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole hagile vastanud. Hagimaterjalid on kostja elukohas 26.02.2013.a. vastu võtnud kostja elukaaslane T. R. . Tulenevalt TsMS § 322 lg 1 loetakse menetlusdokument sellega saajale kättetoimetatuks.

Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Viivise väljamõistmisel kuni põhinõude suuruseni arvestab kohus kohtupraktikas väljakujunenud seisukohaga, et viivise nõudmine põhinõuet ülatavas osas on vastuolus võlaõigusseaduse §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 300 eurot ja õigusabikulude, summas 120 eurot väljamõistmist. Riigilõivu, summas 300 eurot tasumist tõendavad maksekorraldused (tl.6,16). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tl.11 olev arve nr.5-11 on esitatud R. L. F. O. OÜ-le R. R. koostamise eest 120 euro tasumiseks. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2.lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud andmeid lepingulise esindaja menetluses osalemise kohta. Hagiavaldusele on alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja. Asjaolu, et hageja on tasunud R. L. F. -le hagiavalduse koostamise eest 120 eurot ei tõenda lepingulise esindaja osavõttu kohtumenetlusest. Tulenevalt TsMS § 218 lg 1 ei saa juriidiline isik olla lepinguliseks esindajaks. Seetõttu ei saa kostjalt välja mõista menetluskuluna hageja poolt hagiavalduse koostamise eest tasutud summat. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 300 eurot, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lgtes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse.