Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-38820

ASJAOLUD

27.09.2012 esitas võlausaldaja TL Harju Maakohtule avalduse võlgniku S OÜ pankroti väljakuulutamiseks. 20.02.2013 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks IN’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 12.03.2013 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 14.03.2013 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.03.2013. Seisuga 19.04.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgniku põhitegevusalaks oli klubi „C“ opereerimine. Võlgniku juhatuse liige teatas ajutisele haldurile, et klubi tegevus oli normaalne ja jätkusuutlik kuni 19.01.2011, seega ajutise halduri nimetamise seisuga 20.02.2013 võlgnikul majandustegevust ei toimunud. Varad Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku vara väärtus käesoleval ajal 0 eurot. Kohustused Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik endisele töötajale TL’ile töövaidluskomisjoni 27.04.2011 otsusest tulenevalt 3 468,78 eurot. AS SEB Pank teatas ajutisele haldurile, et seisuga 07.03.2013 on võlgnikul panga ees kaardi hooldustasu võlgnevus summas 2,88 eurot ja võlgnevus väljavõtete/teatiste eest summas 1,28 eurot. Võlgniku juhatuse liige NU teatas ajutisele haldurile, et võlgnikul on töötasu võlgnevused AB (isikukood XXX) ees summas 639,12 eurot ja KN’i ees summas 1 278 eurot. Võlgniku juhatuse liige teatas ajutisele haldurile, et võlgnikul on järgmised maksuvõlad: intress 69,76 eurot, kinnipeetud tulumaks 54,01 eurot, kogumispensionimakse 9,46 eurot, sotsiaalmaks 373,18 eurot, sunniraha 663 eurot ja töötuskindlustus 35,79 eurot. Võlgniku juhatuse liige NU teatas ajutisele haldurile, et võlgnikul on võlgnevus K AS ees summas 203,75 eurot, MIH AS ees summas 862,97 eurot, EAÜ ees summas 720,88 eurot, K G AS ees summas 2 706,01 eurot, P AS ees summas 1 344,70 eurot, EFÜ ees summas 376,14 eurot, EE AS ees summas 141,43 eurot ja K OÜ ees summas 11 124,38 eurot. Seega, eeltoodust tulenevalt on S OÜ kohustuste suurus teadaolevate võlausaldajate ees seisuga 11.03.2013 kokku vähemalt 24 075,52 eurot.

2-12-38820

Hinnang võlgniku majanduslikule seisundile Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt summas 0 eurot ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt vähemalt summas 24 075,52 eurot. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu, vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul moodustaksid pankrotimenetluse jätkamise kulud ligikaudu 2 000 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Maksejõuetuse põhjuseks võib lugeda üürivõlgnevust, võlgasid hankijatele ning töövaidluskomisjoni otsust, mille alusel mõisteti S OÜ-lt välja 3 468,78 eurot. Tekkinud kohustuste täitmiseks ei olnud äriühingul rahalisi vahendeid ning majandustegevuse jätkamine muutus võimatuks. Raske juhtimisvea olemasolu ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur tuvastanud ei ole. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Ajutine haldur leiab, et võlgniku juhatuse liige NU on viivitanud võlgniku pankrotiavalduse esitamisega ning on rikkunud sellega ÄS § 180 lõikes 51 sätestatut. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liikme NU’i selgituse kohaselt oli klubi tegevus normaalne ja jätkusuutlik kuni 19.01.2011.a. Antud kuupäeval tungisid tundmatud isikud ukseluku lõhkumise teel klubi ruumidesse ning varastasid kaupa koguväärtuses 2 000 eurot (politseisse on esitatud avaldus kuriteo kohta). Peale nimetatud vargust tekkis kassavoogudesse tühimik, tekkisid võlad hankijatele ning rendivõlgnevus kinnistu omanikule. Eelpool nimetatud asjaolu oli määrava tähtsusega, sest seoses rendivõlgnevusega lõpetati S OÜ-ga rendileping. Osaühingul puudus käive ja vahendid, et ettevõte ümber profileerida mõnele teisele majanduslikule äritegevusele. Võlausaldaja TL’i pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikult töövaidluskomisjoni 27.04.2011 otsuse (töövaidlusasi nr 4.4-2/820-11) alusel välja mõistetud 3 468,78 eurot.

2-12-38820 Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 22.06.2011. Eeltoodu alusel saab väita, et võlgniku juhatuse liige pidi hiljemalt 2011.a. juunikuu lõpuks aru saama, et äriühing on sisuliselt maksejõuetu. Seega oleks pidanud võlgniku juhatuse liige esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse hiljemalt 20. juulil 2011. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavaldust ei esitanud. Eeltooduga seoses ei saa välistada, et võlgniku juhatuse liige on toime pannud KarS §-is 3851 sätestatud süüteo. Seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 3851). Samas raske juhtimisvea olemasolu ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud. Ajutise halduri tasu taotlus IN on kohtule esitanud S osaühingu ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 7 tundi (tunnitasuga 96 eurot), s.h pankrotiavalduse analüüs, päringute koostamine ja saatmine, teabenõude võlgniku juhatuse liikmele koostamine ja saatmine, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine ja kohtuistungil osalemine. Ajutine haldur palub mõista IN’i (isikukood XXX) kasuks välja ajutise pankrotihalduri tasuna 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 221,76 eurot, kokku 893,76 eurot. Ajutise halduri tasu maksta Riigi Tugiteenuste Keskusel välja pankrotiavalduse esitaja TL poolt tasutud deposiidi 650 eurot arvelt ning puudujääv 243,76 eurot osa tasuda riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

2-12-38820 pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt S osaühingul vara puudub, rahalisi kohustusi on 24 075.52 euro ulatuses. Ajutisele haldurile esitatud andmetest tulenevalt ei ole ajutine haldur tuvastanud pankrotikuriteo tunnustele vastavaid tegusid. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on jätnud tähtaegselt esitamata pankrotiavalduse. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu poolt S osaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et S osaühingu pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Küsimuse otsustamisel, kas S osaühingu juhatuse liige võib olla toime pannud raske juhtimisvea, võtab kohus arvesse ajutise halduri aruandes esitatud teavet, millest nähtub, et S osaühingu juhatuse liige pidi hiljemalt 2011.a. juunikuu lõpuks aru saama, et äriühing on sisuliselt maksejõuetu. Seega oleks pidanud võlgniku juhatuse liige esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse hiljemalt 20. juulil 2011. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavaldust ei esitanud. Kohus leiab, et kuigi võlgniku juhatuse liige hilines pankrotiavalduse esitamisega, ei ole käesoleval juhul tegemist raske juhtimisveaga, kuivõrd võlgniku majandustegevus 2011. aastal peatus, ning täiendavalt võlgnevusi juurde ei tekitatud. IN on kohtule esitanud S osaühingu ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 7 tundi (tunnitasuga 96 eurot), s.h

2-12-38820 pankrotiavalduse analüüs, päringute koostamine ja saatmine, teabenõude võlgniku juhatuse liikmele koostamine ja saatmine, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine ja kohtuistungil osalemine. Ajutine haldur palub mõista IN’i (isikukood XXX) kasuks välja ajutise pankrotihalduri tasuna 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 221,76 eurot, kokku 893,76 eurot. Ajutise halduri tasu maksta Riigi Tugiteenuste Keskusel välja pankrotiavalduse esitaja TL poolt tasutud deposiidi 650 eurot arvelt ning puudujääv 243,76 eurot osa tasuda riigi vahenditest. Võlgniku esindaja ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 23 lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevas tsiviilasjas on pankrotti välja kuulutamata, raugemisega lõpetatud võlausaldaja avalduse alusel alustatud menetlus. Võlausaldaja on kohtumääruse alusel tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste ettemaksu 650 eurot. Ettemaksu võlausaldaja poolt mittetasumisel oleks kohus PankrS § 15 lg 3 p 5 ja p 6 tulenevalt jätnud võlausaldaja avalduse alusel võlgniku ajutise halduri nimetamata ja lõpetanud menetluse. Ajutine haldur on taotlenud tasu väljamaksmist kohtu deposiiti selleks otstarbeks tasutud võlausaldaja poolt tehtud ettemaksu arvelt ning puudujääva osa tasuda riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus leiab, et S osaühingu ajutisele haldurile tuleb määrata töötasuks 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221.76 eurot, kokku 893.76 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu tuleb osaliselt katta kohtu deposiiti tasutud ettemaksust summas 650 eurot. Kohus märgib, et puudujääv 243.76 eurot ei saa tasuda riigi vahenditest, kuivõrd PankrS § 23 lg 4 näeb sellise võimaluse ette üksnes olukorras, kus avalduse pankroti väljakuulutamiseks on esitanud võlgnik ise. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgniku võlausaldaja. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Eeltoodus tulenevalt tuleb ajutise halduri hüvitatavast tasust puudujääv 243.76 eurot jätta võlgniku S osaühingu kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

2-12-38820

Võlgniku juhatuse liige on 12.03.2013 toimunud kohtuistungil avaldanud nõusolekut olema dokumentide hoidja. Kohus leiab, et S osaühingu dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige NU(isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.