Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
641,53 eurot Hageja SKAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja AL (e-post XXX) Kostja AS IK(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja ET (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses ilma poolte ärakuulamiseta
SKAS hagi AS IK vastu kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata SKAS hagi AS IK vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Välja mõista SKAS-ilt menetluskulud 100% ulatuses välja AS IK kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
2-12-44623 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.SKAS esitas 26.09.2012 Kindlustuse vaidluskomisjonile kaebuse AS IK vastu kahju summa 641,35 euro hüvitamiseks.
2.Kindlustuse Vaidluskomisjon jättis 26.10.2012 otsusega kaebuses nr 7-1/12/115 kaebuse rahuldamata (tl 8-10).
3.SK AS ei nõustunud 26.10.2012 otsusega ja esitas 02.11.2012 Harju Maakohtule hagi AS IK vastu kahju hüvitamiseks. Hageja nõue
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 641,35 eurot ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises LKindlS § 2, § 7 lg 1, § 26 lg 1, ja 2, § 53, VÕS § 139, § 492 lg 1, § 523, § 1056 lg 1, § 1057. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ära kuulamist ei taotlenud.
7.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, sh Kindlustuse vaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool
2-12-44623 ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Pooled ei vaidle, et: • 10.04.2011 toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Eitajate tee ja Kadaka tee ristmikul, kus osalesid NFEAS-ile kuuluv sõiduk Citoren C4, reg. märgiga XXX (edaspidi sõiduk Citoren), mida juhtis RJja AK kuuluv sõiduk Audi A6, reg. märgiga XXX (edaspidi sõiduk Audi). Sõiduki Citroen juht RJ sõnade kohaselt toimus liiklusõnnetus selle tõttu, et valgusfoori taga sõiduki Citroen ees seisnud sõiduk Audi tagurdas Citorenile otsa. Sõiduki Audi juht sõnade kohaselt sõitis sõiduki Citroen juht tagant otsa sõidukile Audi. • Liiklusõnnetuse sündmuskohal käinud politsei liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavat juhti ei tuvastanud (tl 25, 57, fotod 14-24). • Sõidukite Citroen ja Audi juhid kirjutasid politseile kinnituse, et neil puuduvad pretensioonid teineteise vastu ning, et politseimenetlust nad ei soovi (tl 26-27, 55-57). • Sõiduki Citroen kindlustamiseks oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel hagejaga sõlmitud kehtiv sõidukikindlustuse leping (poliis XXX) (tl 28-30). • Sõiduki Audi tsiviilvastutus oli kindlustatud liiklusõnnetuse toimumise hetkel kostja juures (poliis XXX) (tl 33). • 29.04.2011 esitas sõiduki Citroen juht hagejale sõidukikahju avalduse (tl 11-12, 58-59). • Hageja hüvitas VEA AS-ile sõiduki Citroen avariijärgse taastusremondi eest 1282,70 eurot (tl 31-32. • Hageja esitas kostjale 08.02.2012 tagasinõude summas 641,35 eurot (tl 34). • Kostja keeldus hageja kantud kulutuste 50% osa hüvitamisest.
11.Pooled vaidlevad: • Kas sõidukile Citroen on tekkinud 10.04.2011 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel kahju. • Kas sõiduki Citroen juhi poolt antud kinnitust, et tema politsei menetlust ei soovi ja pretensioone ei oma, saab lugeda nõudest loobumiseks sõiduki Audi vastu ja kinnituseks, et sõidukile Citroen kahju ei tekkinud. • Kas sõiduki Citroen juht poolt antud kinnitus kehtib hageja osas. • Kas riskivastutus kohaldub ka siis, kui liiklusõnnetuses osalenud osapoolte süüd liikluskahju põhjustamises ei ole võimalik tuvastada ja, kas sellise juhul väheneb hüvitis VÕS § 139 alusel võrdses ulatuses ehk 50%.
12.Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 2 järgi liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. LKindlS § 26 lg 2 p 3 järgi liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel. Võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
13.Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes sõidukijuhtidest on liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutav. Sõiduki Citroen juhi selgituste kohaselt tagurdas sõiduk Audi seisvale sõidukile Citroen otsa ning sõiduki Audi selgituste kohaselt sõitis sõiduk Citroen seisvale Audile otsa (tl 26-27). Seega on osapoolte selgitused vastuolulised ning, kuna liiklusõnnetuse pooled ei ole soovinud politseimenetlust, siis ei ole võimalik käesoleval ajal koguda tõendeid asjaolude kohta, kes oli liiklusõnnetuses süüdi ning kumb sõiduk seisis ja kumb liikus. Kuivõrd sõiduki Audi liikumine ei ole kokkupõrke hetkel tõendamist leidnud, siis ei ole tõendatud ka sõidukist Audi kui suurema ohu allikast lähtuv riski realiseerumine. Käesoleval juhul on mõlema sõiduki juhid esitanud deklaratiivse võlatunnistuse, et liiklusõnnetuses teise osapoole suhtes pretensioone ei omata. Kohus ei nõustu hagejaga, et sõiduki Citroen juhi poolt
2-12-44623 kirjutatud seletuskirja tuleb tõlgendada koos sõiduki juhi 17.04.2012 seletusega (tl 13) ja kahjuavaldusega (tl 11-12). Kohus leiab, et sõiduki Citroen hilisemad seletused ei ole veenvad ning hilisemates seletustes toodud väiteid on tõendamata. Sõiduki Citroen juhil oli võimalus alustada politseimenetlus, mille käigus oleks võimalus välja selgitada kumma sõidukijuhi süül liiklusõnnetus toimus. Kuna sõiduki Citroen juht loobus politseimenetlusest, siis käesoleval ajal ei ole enam võimalik tuvastada, kas politseimenetluses oleks kahju põhjustaja välja selgitatud. Kui sõiduki Citroen juht millegi eest ei vastutaks, siis ei oleks juhil olnud põhjust politseimenetlusest loobumiseks. Kohus on seisukohal, et hinnates politseile antud sõiduki juhtide seletusi, saab iga mõistlik inimene aru, et sõiduki juhid on loobunud pretensioonidest teineteise suhtes ehk kahju hüvitamisest teineteise poolt. Kahju käsitleja võib kaskokindlustuse kahju käsitlemisel ja hüvitamisel lähtuda seadusest, enda kehtivatest kindlustustingimustest ja muudest asjaoludest, kuid tagasinõude esitamisel peab arvestamata, et temal lasub kahjujuhtumi asjaolude tõendamise kohustus. Seda ei ole hageja tõendanud, isegi kui kehtiks LKindlS § 53, mille kohaselt liiklusõnnetuse puhul ei kehti kindlustusvõtja poolt kannatanu liikluskahju hüvitamise nõude suhtes antud võlatunnistus või nõude täitmine kindlustusandja suhtes vastavalt võlaõigusseaduse §-le 523. Samas ei ole hageja tõendanud, et sõiduki Citroen juht oli antud liiklusõnnetuses kannatajaks.
14.VÕS § 139 lg 1 järgi, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 1056 lg 1 alusel kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2009 lk 695 märgitud VÕS § 1065 kommentaaride kohaselt kui kahe suurema ohu allika kokkupõrkel ei ole võimalik tuvastada kummagi suurema ohu valdaja osas VÕS § 139 aluseid, siis jäävad kummagi suurema ohu allika valitseja kahjud tema enda kanda. Vastasel korral tekiks olukord, kus õnnetuses osalenud odavama sõiduki omanik kannaks teise õnnetuse poole kallima sõidukiga seonduvaid suuremaid kahjuriske, mis oleks vastuolus § 139 lg-s 1 sätestatud põhimõttega. Seega kuna liiklusõnnetuse asjaolud on tõendamata, siis leiab kohus, et sõiduki Citroen juht vastutab ise sõidukile tekitatud kahjude eest ning kostja ei ole kohustatud hüvitama hagejale 50% hageja poolt hüvitatud kahjudest.
15.Kohus märgib ka, et sõiduki Citroen juht on teavitanud hagejat kahjust 19 päeva pärast 10.04.2011 toimunud liiklusõnnetust, siis ei ole välistatud, et kahjud onn tekkinud pärast 10.04.2011 liiklusõnnetust, kuna fotodelt nähtavad osad kahjud ei saanud tekkida kokkupõrkest sõidukiga Audi. Seega ei ole tõendatud ka kahju suurus. AS VEA remondiarvega ei ole võimalik tõendada kahju teket ja suurust 10.04.2011 toimunud liiklusõnnetuses. Kohus leiab, et kostjalt on võetud võimalus koguda tõendeid vahetult pärast juhtumit.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.