Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

3.1 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.2 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest; 3.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja nõuded Hageja palub mõista If P&C Insurance AS-ilt välja kindlustushüvitis summas 7669,4 eurot ning viivis summas 1151,04 eurot, samuti veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summani. Hageja leiab, et kostja keeldumine kindlustushüvitise maksmisest on põhjendamatu.

Kostja seisukohad Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt deklareeritud andmetel toimus 01.04.2010 kella 23.00 ajal Viljandi maakonnas Tarvastu vallas, Mõnnaste - Väluste tee 3. kilomeetril liiklusõnnetus, kus hageja juhitud sõiduk BMW 320, reg märgiga 533TGE, sõitis udu tõttu teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel muutus sõiduk BMW kasutamiskõlbmatuks. Hageja ja kostja vahel oli 23.10.2007 sõidukile BMW 320, reg märgiga 533TGE, omanik Danske Bank A/S Eesti filiaal, sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuse leping, poliisi nr 61640797, mille kohaselt lasus kostjal kahju hüvitamise kohustus tingimusel, et kindlustusvõtja (hageja) on täitnud kindlustuslepingu tingimused. Kostja poolt registreeritud kindlustusjuhtumi nr E42102529C asjaolude väljaselgitamiseks alustas Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talitus 06.05.2010 If P&C Insurance AS’i kuriteoteate alusel KarS § 212 lg 1 tunnustel kriminaalmenetlust nr 10260102132, lähtudes kostja kahtlusest, et kindlustusandjale on esitatud eelnimetatud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta ebaõige ettekujutus eesmärgiga saada kindlustushüvitist. 21.02.1011 teavitas kostja hagejat ja Danske Bank A/S Eesti filiaal kindlustushüvitise maksmisest keeldumisest. Lõuna Prefektuuri määrusega 22.11.2010 kriminaalmenetlus lõpetati, kuna leiti, et kindlustusjuhtumis puudub kriminaalmenetluse alus.

Vastavalt If P&C Insurance AS Kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 p 61 sätestatule on kahjujuhtumi korral kindlustusvõtjal kohustus anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta. Kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 p 73 kohaselt, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust (s h täiendavaid ohutusnõudeid, tõendite esitamise kohustust), on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Pooled ei vaidle (tl 63 pöördel) asjaolude üle, mille kohaselt: 1) pooled, hageja kindlustusvõtjana ning kostja kindlustusandjana, on 23. oktoobril 2007. a sõlmisid kindlustuslepingu Sampo Pank AS-ile kuuluva sõiduki BMW 320D numbrimärgiga 533 TGE ja tehasetähisega WBAAP71080PN44533 kindlustamiseks õnnetusjuhtumi, tulekahju, vandalismi, ärandamise, varguse ja röövimise puhuks (tl 425); 2) sõiduki kindlustamise kohta oli hagejale 24. septembril 2009. a väljastatud kehtiv poliis numbriga 61640797 (tl 26-27); 3) 01.04.2010 toimus liiklusõnnetus selle konkreetse sõidukiga; 4) 02.04.2010 on kindlustusjuhtumist kindlustusandjale telefonitsi teada antud (tl 28), kirjalikult teada antud (tl 29); 5) 05.04.2010 kirjalikult, kostja poolse kindlustushüvitise maksmisest keeldumise teate tegemine (tl 30); 6) kindlustusobjekti väärtus on määratud (tl 32). Pooled ei vaidle veel asjaolu üle, mille kohaselt sõiduk on üle antud Danske Bank AS Eesti filiaalile (tl 31). Vastavalt VÕS § 452 lg-le 1 kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus ei tuvastanud uuritud tõendite alusel, et hageja põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult.

Kohus ei tuvastanud uuritud tõendite alusel, et hageja andis kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta valeandmeid. Kostja esindaja tõi esile, et vastavalt üldtingimuste p-dele 61 (tl 9 ja 46), 73 (tl 10 ja 46 pöördel), 78.5 (tl 10 ja 46 pöördel) oli hageja kohustus anda kostjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude kohta, võimalike vastutavate isikutekohta; kuivõrd hageja rikkus kindluslepingust tulevat kohustust on kostjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda; kostjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda kuivõrd hageja esitas kostjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid andmeid. Kostja esindaja tõi esile eelnimetatuga seonduvalt järgmised asjaolud: 1) Hageja kostjale antud seletuses (tl 43-44): veidi hiljem tuli Peekide juurde ka minu sõber Feodorov. Hageja poolt tunnistajana antud ütlused (tl 66-67): õue peal nägin Roland Feodorovi hõbedast värvi Honda FRV-d. Peeter Peeki ülekuulamisel (tl 68 pöördel): minu juures külas oli ka Roland Feodorov. Ta oli minu juures olnud võib-olla paar tundi. Vastuolud: Feodorov oli kohal - Feodorov tuli hiljem. 2) Hageja poolt tunnistajana antud ütlused: õnnetus toimus öösel, võis olla peale kella 01. Kahjujuhtumi registreeritud teade (tl 28): toimumise aeg 23:00. Vastuolu: 2 tundi ajaline vahe. 3) Hageja kostjale antud seletuses: soovin täpsustada, et ei tunne seda kanti väga hästi. Peeter Peeki ülekuulamisel (tl 68 pöördel): minu teada peaks Rivo selle piirkonna teid teadma ... Hageja poolt tunnistajana antud ütlused (tl 66 pöördel): olin seal käinud vast kord või paar. Vastuolud: tunneb - ei tunne piirkonda. 4) Hageja valis pikema ja kehvema kvaliteediga tee. Vastuolu: otstarbekuse põhimõtte eiramine. 5) Hageja kostjale antud seletuses: sõitu alustasin oma kodust, Viljandist, kust sõitsin peatuseta kuni avariikohani. Tunnistaja Kalev Mõtuse ütluste kohaselt kulub tee läbimiseks 28 min 43 sekundit. Vastuolu: ajaline sobivus. Kostja esindaja poolt viidatud vastuolude suhtes leiab kohus järgmist: Vastuolu nr 1: Roland Feodorovi asukoht ei ole asjas määrava tähtsusega. Vastuolu nr 2: Hageja esindaja leidis, et (tl 43 pöördel, 66 pöördel) hageja sai avarii ajal põrutada, kohus nõustub, et sellisest asjaolust tulenevalt võis hageja ajataju olla häiritud. Vastuolu nr 3: vastuolu puudub, sest hageja poolt piirkonna väga head tundmist märgitud ütlustest ei saa järeldada, Peeter Peeki ütluste usaldusväärsuse kõrget astet ei saa eeldada.

Vastuolu nr 4: hageja tee valik ei ole asjas määrava tähtsusega. Vastuolu nr 5: puudub ajaline pidepunkt (alguspunkt), millest arvestada ajalist sobivust, seega vastuolu tuletamine on meelevaldne. Tunnistaja Kalev Mõtuse ütlused ei ole hagi rahuldamist välistavad, sest tunnistaja ei tajunud sündmust - kindlustusjuhtumi toimumist – vahetult. Tunnistaja Kalev Mõtuse ütluste selgust kahtluse alla seadmata tuleb konstateerida, et tunnistaja näol on tegemist kostja töötajaga, kes uuris kõnesolevat liiklusõnnetust, kogus tõendeid pärast liiklusõnnetuse toimumist, ja kelle ütlused on segunenud arvamuste ja seisukohtadega, mistõttu nimetatud ütlused ei ole piisavad, et jätta hagi rahuldamata. Ka kogumis tõendeid hinnates ei ole piisavalt põhjendatud kostja seisukoht hagi rahuldamata jätmise osas. Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses (tl 41-42) leiab menetleja, et puuduvad objektiivsed ütlused ja muud tõendid, mis kogumis tõendaksid kindlustusjuhtumi tahtlikku esilekutsumist. R Rahni ütlustes esineb küll vastuolusid, kuid need ei anna alust teda kahtlustada KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohus leiab, et nimetatud määruses sisalduv ei välista hagi rahuldamist. Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et hageja rikkus kindlustuslepingust tulenevat kohustusi, mis olid seotud kahju tekkimisega või kahju suurusega või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisega. Vastavalt VÕS § 452 lg 2 p-le 3 kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja ei rikkunud kohustust tahtlikult. Vastavalt VÕS § 452 lg 2 p-le 4 kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, kuid rikkumisel ei olnud mõju ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. Vastavalt VÕS § 427 lg-le 1 kindlustusvõtja kahjuks VÕS §-des 428, 432, 433, 435, § 436 lõikes 2, § 438 lõikes 3, §-s 439, § 441 lõigetes 2 ja 3, §-s 442, § 445 lõikes 3, §-des 449 ja 450, § 452 lõikes 2, § 454 lõikes 2, §-des 457–459, 461, 462, 468–472, 474, 475, 487, 491, § 492 lõikes 3, §-des 515, 519–531, 535–537, 542–547, 557–567 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus nõustub hageja esindaja alternatiivse seisukohaga, mille kohaselt kostja kindlustuse üldtingimuste punkt 61 kohaselt kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtjal kohustus anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta, samas üldtingimuste punkt 73 kohaselt kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust (sh täiendavaid ohutusnõudeid, tõendite esitamise kohustust), on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele. Kuivõrd kostja on käsitlenud hageja poolt antud informatsiooni vastuolulisena ja kuivõrd kostja üldtingimused ei luba kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest üleüldse keelduda mistahes võimaliku rikkumise korral, vaid üksnes siis, kui sellel rikkumisel oli reaalne mõju kahju tekkimisele või selle suurusele, siis käesolevas asjas kostja väited (hageja poolt antud informatsiooni vastuolude kohta), millel ei ole otseselt reaalset mõju kahju tekkimisele või selle suurusele, ei saa kostja

väidete alusel hagi rahuldamist välistada ka väidetes nimetatud asjaolude olemasolu piisava tõendatuse korral. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.