Kohtulahend

edasise menetluse seisukohast vajalik. Seega ei saa hagiavalduse koostamiseks kulunud aega võrdsustada kohtule esitatud hagiavalduse pikkusega ja kostja vastuväited arve osas on asjakohatud. On arusaamatu, millele tuginedes kostja leidis, et hagiavalduse koostamiseks kuluv mõistlik aeg oli 9h. Hagi tagamise avalduse koostamiseks oli vajalik tuvastada hagi tagamise eelduste olemasolu TsMS § 377 mõttes. Tegemist on sama menetlusega, mitte eraldiseisva menetlusega ja ka need kulud tuleb kostjalt välja mõista. On arusaamatu, miks kostja ei käsitlenud 09.01.2009 e-kirjavahetust M. V hagi menetlemisel või koostamisel kantud kuluna. Hagiavalduse koostamisel on aluseks esindatava poolt esitatud asjaolud, mistõttu saab esindaja koostada hagiavaldust hageja õiguste kaitseks peale viimasega kohtumist/suhtlemist. Kostja ei põhistanud, millele tuginedes ta pidas arve nr 865/09EE osas põhjendatud ajakuluks õigusabikulude osas 6,5 tundi ja telefonikulude osas 1,02 tundi. Kuigi 18.05.2010 istung toimus vaid 45 minutit, kulus istungi ettevalmistamiseks aega. Hageja lepingulised esindajad ei saanud istungiks ettevalmistumisel ette näha istungi pikkust ja seda, kas asja hakatakse arutama sisuliselt või mitte. Arvetel nr 2428/10EE, 431/11EE, 1022/11EE ja 2873/11EE kajastatud õigusabikulude suurusele esitatud vastuväidete osas jättis kostja oma vastuväited põhistamata. Kuigi vastuväidetes leidis kostja, et käesoleva tsiviilasja menetlus oli lihtne, esitas ta samas menetluses ka vastuhagi ja asja vaadati läbi kõigis kohtuastmetes. Oluline on ka see, hageja nõue rahuldati, mis näitab ühtlasi kvaliteetse ja põhjendatud ulatuses õigusteenuse osutamist. Kostja vastuväited Kostja vaidles esitatud avaldusele osaliselt vastu, palus jätta avalduse rahuldamata osas, milles hageja palus määrata lepinguliste esindajate kulude puhul menetluskulude summaks 12 080 eurot ja määrata hageja lepinguliste esindajate menetluskuludeks mitte suurem summa kui nähtub kostja hinnangust hageja lepinguliste esindajate poolt kulutatud töötundidele. Kostjal puudusid vastuväited hageja poolt tasutud riigilõivu 3735,63 eurot osas. Kostja esitas vastuväited hageja lepingulise esindaja kulude osas. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (määrus nr 137) § 1 lg 1 kohaselt oli nii algse hagi esitamise ajal kui ka hagi täienduse esitamise ajal maksimaalne lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmäär 10 225,86 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud ületavad 1854,14 euro võrra lepingulise esindaja kulude piirmäära. Seega on põhjendatud hageja avaldus jätta rahuldamata summas, mis ületab 10 225,86 eurot lepingulise esindaja kulude osas. Kostja palus menetluskulude hindamisel ja kindlaksmääramisel arvestada TsMS § 175 lg-s 3 sätestatut. Arve nr 394/09EE alusel nõustus kostja hüvitama 11,45h ulatuses advokaadi töötunde.. Hagiavalduse koostamise põhjendatud kuluks on 9h, kuna tegemist ei olnud õiguslikult keeruka hagiga. Hagi tagamise avalduse koostamiseks sai kuluda maksimaalselt 1h, kuna tegemist ei ole õiguslikult keeruka avaldusega ja hageja lepingulised esindajad olid juba enne menetluse asjaoludega tutvunud. Hüvitamisele ei kuulu töötunnid, mis hõlmavad e-kirjavahetust Margus V enne hagiavalduse koostamist, kuna tegemist ei ole hagi menetlemisel või koostamisel kantud kulutustega. Hüvitamisele ei kuulu töötunnid, mis seonduvad rikkuvate kaupade arestimisega kostja laos ning telefonikõned ja suhtluse seonduvalt aresti ning täitemenetluse alustamisega, kuna nimetatud tegevused ei omanud hagiavalduse edasise lahendamise seisukohalt tähtsust. Hagilisade koostamiseks ja riigilõivu tasumiseks on põhjendatud 0,15h. Hüvitamisele ei kuulu ka suhtlus kohtuga hagi tagamise teemal, kuna tegemist on hagimenetlusest eraldi menetlusega. Kostja palus vähendada ka

telefoni- ja äriregistri päringute tegemise kulusid. Arusaamatuks jäid ka tähitud kirjade saatmisega seonduvad kulud, kuna suhtlus käis e-kirja vahendusel elektrooniliselt. Arve nr 865/09EE alusel nõustus kostja hüvitama 1,02 euro ulatuses telefonikulusid ja 6,5h tunni ulatuses töötunde. Vastuhagi vastuse koostamisele sai maksimaalselt kuluda 3h ja täiendavate tõendite kogumisele 1h. Kostja vastuse analüüsimisele ja seisukoha koostamisele sai kuluda maksimaalselt 2,5h, kuna tegemist on samade sisuliste küsimuste lahendamisega, mis vastuhagis ja see koosneb 2,5 leheküljest. Käesoleval arvel märgiti ajakuluks kokku üksnes 18,30h. Arve nr 1224/10EE alusel kuulub hüvitamisele 1,9h ulatuses advokaadi töötunde. Maakohtu 18.05.2010 istung kestis 45 minutit ja seega kulutasid lepingulised esindajad kohtuistungi ettevalmistamiseks mõlemad 1,95h. Põhjendatud ei ole hüvitada mõlemale lepingulisele esindajale ettevalmistamise kulud sellises mahus, kuna kohtuistungil ei lahendatud asja sisuliselt, vaid käsitleti peamiselt erinevaid menetluslikke taotlusi. Põhjendatud on hüvitada lepinguliste esindajate kohtuistungil osalemise kulud 0,9h ja ettevalmistuse kulud kokku 1h. Ülejäänud osas ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Arve nr 2428/10EE alusel nõustus kostja hüvitama 8,60h ulatuses advokaadi töötunde. Kostja pidas põhjendatuks toimiku materjalide analüüsi üksnes osas, mis hõlmab VÕS § 1039 ning direktiivi 2004/48/EC analüüsimist, kostja esitatud tõendite uurimist ning välisriigi kohtupraktika analüüsi. Seega on põhjendatud töötundideks kokku üksnes 1h. Hagiavalduse tervikteksti koostamiseks kulus maksimaalselt 3,10h, kuna tegemist oli suures osas sama tekstiga, mis algses hagiavalduses (sisaldab 0,10h ajakulu täiendava riigilõivu tasumise eest). Kostja taotlusega tutvumisele ja sellele vastamisele kulus maksimaalselt 0,20h, kuna vastuse koostamine koosneb üksnes seaduse sätete tsiteerimisest. Kohtuistungil osalemise eest on põhjendatud ajakulu 2,30h ja kohtuistungiks ettevalmistamise eest 2h. Hüvitamisele ei kuulu 0,3h Saksa Ülemkohtu otsuse tõlke tellimisele, tõlkekulud ja panga teenustasude kulud, kuna avaldusele ei lisatud sellekohaseid arveid. Arve nr 2428/10EE alusel nõustus kostja hüvitama 5,3h ulatuses advokaadi töötunde. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele ja täiendamisele sai kuluda mitte üle 5h advokaatide töötunde, millele lisandub kohtuotsuse ja kohtukutsega tutvumisele kulunud aeg maksimaalselt 0,3h. Apellatsioonkaebus koosnes samadest sisulistest argumentidest, mis esitati hagiavalduse vastuses ja vastuhagis. Arve nr 431/11EE alusel nõustus kostja hüvitama 3,3h advokaadi töötasu. Põhjendatud on kohtuistungil osalemine ja selle ettevalmistamine maksimaalselt 3h ulatuses, millele lisandub 0,30h kohtuotsusega tutvumiseks. Arve nr 2428/10EE alusel nõustus kostja hüvitama 4h ulatuses advokaatide töötunde. Kassatsioonkaebuse vastuse koostamisele ja ettevalmistusele kulus maksimaalselt 4h, kuna lepingulised esindajad osalesid käesoleva tsiviilasja menetlemisel esimese astme kohtust alates ja tegemist on sisuliselt sama argumentatsiooniga, mida hageja esindajad kasutasid ka varasemalt tsiviilasja menetlemise käigus. Põhjendatud ei ole hüvitada apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse vastuste koostamisele eelnevat ettevalmistusaega, kuivõrd sisuliselt on tegemist sama teksti esitamisega korduvalt. Lisaks eelnevale on võrreldes maakohtu otsusega samaks jäänud ka ringkonnakohtu sisuline analüüs apellatsioonkaebuse osas. Kostja palus kohtul nimetatud asjaolusid arvesse võtta ja

selle võrra vähendada õigusabiteenusele kulutatud ajahulka. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka põhjendatud lepinguliste esindajate kulude hüvitamine maksimaalmääras. Hageja ei toonud välja konkreetset tunnihinda, mille arvestusest hageja lepingulised esindajad lähtusid. Kostja palus täpsustada hageja lepingulise esindaja tunnihinda. Kostja luges põhjendatuks kokku 41,05 advokaadi töötundi. Esimese astme kohtu määrus Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 12 938,91 eurot ja määras, et kostjal tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 11 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitati kooskõlas TsMS §-s 174 sätestatuga. Avaldus esitati täheaegselt. Avaldaja kinnitas, et kõik kulud kanti seoses kohtumenetlusega. Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtub, milliste ja kui pika aja jooksul tehtud menetlustoimingute tegemise kulu hüvitamist hageja taotleb. TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning § 144 p-st 1 tulenevalt on hagejal õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna riigilõivu ja esindaja kulude väljamõistmist. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud. Hageja lepinguliste esindajate osutatud õigusabi sisu ja ulatus on kirjeldatud menetluskulude nimekirjas. Kohus arvestas menetluskulude kindlaksmääramisel hageja esindaja poolt koostatud ja eelnevat tutvumist ning läbitöötamist vajanud dokumentide sisu keerukust ja mahtu ning teostatud õigusabi toimingute kestust, keerukust, mahtu ja tulemuslikkust ning leidis, et õigusabi on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Alusetu on hageja taotlus hüvitada esindaja tegevus kaupade arestimisel 03.02.2009. Arestimise viib täitemenetluse käigus läbi kohtutäitur. Kui esindaja arestimise juures viibiski, ei saa tegevust lugeda menetlustoiminguks TsMS tähenduses ega nõuda hüvitamist menetluskulude kindlaksmääramise regulatsiooni alusel. Hüvitamiseks põhjendatud ei ole arves nr 394/09EE nimetatud telefonikulud, äriregistri päring, tähitud kirjad ja arves nr 865/09EE nimetatud telefonikulu. Nimetatud kulud sisalduvad ja on kindlaks määratud vastava arve menetluskulude nimekirja alusel ning topelthüvitamisele ei kuulu. Hüvitamiseks põhjendatud ei ole arves nr 2428/10 nimetatud tõlked ja panga teenustasu. Saksa Ülemkohtu otsuse eesti keelde tõlkimise tõttu hagejale tekkinud menetluskulu kohta toimikus andmed puuduvad ja nende hüvitamist ei taotleta. Mingite muude tõlgete tõttu tekkinud menetluskulu, samuti perioodil 02.08.2010-02.11.2010 tekkinud menetluskulu panga teenustasu kohta puuduvad toimikus andmed. Seega osutati hagejale põhjendatud ja vajalikku õigusabiteenust arve nr 394/09EE alusel 35,5 tundi tunnihinnaga 130,82 eurot; arve nr 865/09EE alusel 19,3 tundi (arvel ekslikult 18,3 tundi) tunnihinnaga 124,21 eurot; arve nr 1224/10EE alusel 4,8 tundi tunnihinnaga 153,39 eurot; arve nr 2428/10EE alusel 20,5 tundi tunnihinnaga 141,79 eurot; arve nr 431/11EE alusel 19,9 tundi tunnihinnaga 102,36 eurot; arve nr 1022/11EE alusel 4,3 tundi tunnihinnaga 147,26 eurot; arve nr 2873/11EE alusel 12,7 tundi tunnihinnaga 148,72 eurot. Teenuse hind ei ole ülemäära kõrge ja on võrreldav üldiselt makstava tasuga. Kuigi osutatud õigusabi tunnihinda ei toodud taotluses välja, siis aritmeetiliselt oli seda võimalik välja arvestada. Seega puudub vajadus kohustada hagejat täpsustama tunnihinda, mis oleks vastavuse esitatud arvetega. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagi esitamise ajal kehtis määrus nr 137. Tsiviilasja hinnast tulenevat said nii hageja kui ka kostja arvestada piirmääraga 160 000 krooni. Kulude väljamõistmine

maksimummääras on eelkõige kõrge tsiviilasja hinna korral õigustatud üksnes erandlikel juhtudel. Erandlikuks juhtumiks saab lugeda eriliselt keeruka kohtuasja, mille käigus lepinguline esindaja teeb pika aja jooksul menetlustoiminguid kõigis kolmes kohtuastmes. Eriliselt keerukas oleks kohtuasi, mille käigus esitatakse määruskaebusi, toimus tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitlevate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, on osutunud vajalikuks kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa õigust. Käesoleval juhul, arvesse võttes tsiviilasja hinda, kohtuasja keerukust, menetluse pikkust, hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, esitatud tõendite mahtu, istungite arvu, kestust ja hageja esindaja tehtud toimingute mahtu ning tulemuslikkust, on põhjendatud välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu 90% maksimummäärast, s.o 9203,28 eurot. TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning § 144 p-st 1 tulenevalt on hagejal õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna riigilõivu 3735,63 väljamõistmist. Tasutud riigilõivu osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kahe esindaja osalemine käesolevas tsiviilasjas oli põhjendatud ja vajalik. Vaidlus oli kaubamärgiõiguse, so intellektuaalse omandi kaitse üle, mis on keskmisest keerukam ja kohtupraktikas vähe käsitlust leidnud. Menetlusse kaasati patendivolinik, kelle pädevuses ongi õigusteenuse osutamine kaubamärgi kasutamist puudutavas. Suhtlemine kliendiga, kohtuga ja kohtutäituriga kliendi huvide kvaliteetseks kaitsmiseks on põhjendatud ja vajalik menetlustoiming, sh e-kirjavahetus M. Venelaine-ga hagi esitamise teemal enne hagi esitamist ja kohtutäituriga täitemenetluse algatamiseks ning raames. Kostja väide, et hüvitamisele ei kuulu hagi tagamisega seotud toimingud, sest tegemist on hagimenetlusest eraldi menetlusega, on alusetu. Kohus tagas hagi käesoleva tsiviilasja menetluse raames. Kostja arvamus, et hageja esindaja oleks kliendi õiguste kaitsel tegutsedes menetluskulude nimekirjas loetletud menetlustoimingute tegemisele pidanud aega kulutama ei rohkem ega vähem kui 41,05 töötundi, on hinnanguline. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid ja vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Seetõttu jättis kohus kostja hinnangulised väited tähelepanuta. Määruskaebus Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks mitte suurem summa kui nähtub kostja 26.04.2012 hinnangust hageja lepinguliste esindajate poolt kulutatud töötundidele (41,05h). Maakohus rikkus määruse tegemisel TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatut ehk ei põhjendanud, millistele faktilistele asjaoludele tuginedes kohus määras hagejale hüvitamisele kuuluvad lepingulise esindaja kulud ja käesolev tsiviilasi ei olnud nii keerukas ega ajamahukas, et õigustanuks menetluskulude väljamõistmist sedavõrd suures ulatuses. Kohus ei põhjendanud, millistest asjaoludest tulenevalt on põhjendatud välja mõista lepingulise esindaja kulu 90% ulatuses maksimummäärast. Määruses viidati, milliseid asjaolusid kohus määruse tegemisel arvesse võttis, kuid puuduvad põhjendused, mille alusel kohus määruses toodud järeldusteni jõudis. Ühtlasi ei avaldu, kas kohus pidas käesolevat vaidlust keskmisest keerukamaks või mitte. Vaidluse keerukust ei kinnita asjaolu, et lepingulistel esindajatel oli vaja analüüsida erineval ajal kehtinud seadusi, seaduste seletuskirju ja Riigikohtu praktikat tsiviil- ja haldusasjades ning menetlus läbis kõik kohtuastmed, milles tuli kostjate esindajatel koostada menetlusdokumente. Toodud asjaolude alusel saab hinnata töö mahtu, kuid need asjaolud iseenesest ei kinnita vaidluse keerukust. Esindaja töömahtu ja ajakulu vähendab asjaolu, et pooled esitasid kohtumenetluse erinevatel etappidel samu väiteid ja õiguslikke põhjendusi, et

antud kohtuasjas ei toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid ega tehtud aeganõudvaid menetlustoiminguid samuti seda, et menetluses koostatud materjalide hulk ei ole suur ning nõude keerukusaste ei ole antud asjas nii kõrge õigustamaks menetluskulude väljamõistmist sedavõrd kõrges määras. Need on asjaolud, mida määruses tulnuks käsitleda ja millele hinnang anda. Kohus jättis põhjendamatult kostja varasemad vastuväited tähelepanuta ega andnud nimetatud asjaolude osas selgeid ja ammendavaid seisukohti. Toimiku materjalide pinnalt ei nähtu, et käesolevas kohtuvaidluses oleks olnud tavalisest enam või aeganõudvamaid toiminguid, sh kohtuistungeid või määruskaebuste menetlemist, ning et käsitletud asjaolude või tõendite maht oleks olnud tavalisest kohtuvaidlusest suurem. Hageja koostas menetluse vältel kolmes kohtuastmes 6 sisulist menetlusdokumenti ning osales kahel maakohtu ja ühel ringkonnakohtu istungil. Tsiviilasja menetlus kestis kolmes kohtuastmes ligikaudu 3 aastat, mis ei ole erakordselt pikk aeg. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindajate töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd nende koostatud menetlusdokumendid erinevad või sarnanevad. Põhjendatud ei ole hagejate poolt esitatud arvete alusel hüvitada apellatsioon- ning kassatsioonkaebuses vastuse koostamisele eelnevat ettevalmistusaega, kuivõrd sisult on tegemist sama teksti esitamisega korduvalt. Kohus ei analüüsinud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Põhjendatuks ei saa pidada kulutusi õigusabile summas 9203,28 eurot, muu hulgas näiteks 16,3h pikkust tööd 3,5 lk pikkuse hagiavalduse sisulise osa kirjutamiseks, lisaks veel hagiavalduse muutmist ja viimistlemist 10,4 h. E-kirjavahetus M. V ei ole hagi menetlemisel või koostamisel kantud kulutud, ühtlasi on täitemenetluse näol tegemist hagimenetlusest eraldiseisva menetlusega. Nimetatud tegevused ei omanud hagiavalduse edasise lahendamise sisukohalt tähtsust, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud kulutustega. Hageja ei toonud välja tunnihinda, mille arvestusest hageja lepingulised esindajad lähtusid. Võttes aluseks esitatud arved ja õigusabile kulutatud tunnid, on igakordne tunni hind erinev. Advokaadibüroo poolt esitatud arved on vastuolus advokatuuriseaduse (AdvS) §-s 63 sätestatuga. Seetõttu ei ole võimalik arvutada ja hinnata töömahu, ajakulu ja tasu omavahelist suhet ning lõplikult hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summat. Põhjendatud töötundideks hageja lepinguliste esindajate puhul on kokku 41,05 advokaadi töötundi. Kostja palus arvesse võtta 26.04.2012 esitatud seisukohti. Edasine menetluse käik Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda, siiski peab kohus vajalikuks selgitada alljärgnevat. Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, määrates menetluskulud Vabariigi Valitsuse määrusega lubatud ulatuses. Maakohus on põhjendanud menetluskulude kindlaksmääramist,

hinnates mh tsiviilasja sisu ja mahtu. Käesoleva kaubamärki puudutava vaidluse teeb keerukaks eelkõige kõrge abstraktsiooni tase ja sellest tulenevalt põhjalikuma argumentatsiooni vajadus menetluspooltel. Eelnevast tulenevalt oleks ringkonnakohtu hinnangul võimalik menetluskulud välja mõista ka suurimas võimalikus ulatuses. Maakohus on siiski selgelt kostja seisukohtadega arvestades vähendanud väljamõistetavaid menetluskulusid 10% ulatuses lubatud piirmäärast ja nimetatud kaalutlusotsus ei vaja ümberhindamist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt ei ole põhjendatud hüvitada apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse ettevalmistusaega, kuivõrd sisuliselt on tegemist sama teksti korduvalt esitamisega ning sama argumentatsiooniga. Nimetatud kaebuste võrdlemisel nähtub, et tegemist ei ole samaste tekstidega. Kuigi saavutatav eesmärk, kindlaks määrata menetluskulud, on igas menetlusstaadiumis sama, tingivad teise menetluspoole esitatud menetlusdokumendid ja kohtuseisukohad vajaduse neile sisuliselt vastata ja sellega seonduvaid menetluskulusid tuleb pidada põhjendatuks ja vajalikeks isegi juhul kui argumendid osaliselt kattuvad. Maakohus on põhjendanud menetluskulude kindlaksmääramist, selgitades millised hageja nõutud menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud. Nii on maakohus arvestanud kostja vastuväidetega ega ole väljamõistnud mitmeid menetluskulusid, mida hageja on nõudnud. Ülejäänud menetluskulusid on maakohus pidanud vajalikeks ja põhjendatuteks, selgitades mh välja tunnihinnad. Nimetatud kulude ja menetluspoole esindamiseks vajalike töötundide määramine on esimese astme kohtu kaalutlusõiguseks, mille ümberhindamiseks on kõrgema astme kohtul piiratud võimalused. Määruskaebuses puuduvad piisavalt kaalukad põhjendused, mis tingiksid maakohtu seisukohtade ümberhindamise. TsMS § 178 lg 3 kohaselt käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.