Kohtulahend

madalam on 31.12.2013 arve nr 3543/13EE keskmine tunnihind 140, 20 eurot. Seega on ilmselge, et hageja keskmine tunnihind ei saa olla arvetel kajastatuna 127, 80 eurot. Lisaks puudub hageja nimekirjast üldse info isikutest, kes vastavaid toiminguid on teinud ning toiminguteks nagu „lisade komplekteerimine“ jne kasutatakse üldjuhul advokaadibüroodes abistavat tööjõudu, kes ei ole menetluses esindajateks. Konkreetsete advokaadibüroo töötajate poolt teostatud toimingud on üldjuhul nähtavad arve spetsifikatsioonilt, mida hageja esindaja ei ole esitanud. Menetluskulu ei ole võimalik välja mõista eksliku büroo keskmise tunnitasu alusel, vaid iga esindaja konkreetse mõistliku tunnitasu ning vastava esindaja poolt tõendatud kulutatud mõistliku aja alusel. Hageja toodud tunnikalkulatsioon on samuti eksitav – arvetel kajastatud aja liitmisel saadud summaks on 94, 4 tundi, taotlusele lisatud nimekirja selgituse kohaselt sisaldab 29.11.2013 arve nr 3047/13EE ka hagi koostamisele eelnenud ajal osutatud õigusabi ning hagiavalduse koostamisega on seotud arvest 7, 7 tundi (s.t muu õigusabi maht on 4, 2 tundi). Seega saab tsiviilasja kogu ajakulu olla 90, 2 tundi, mitte 91, 2 tundi nagu hageja on oma õigusabikulude nimekirjas esitanud. 29.11.2013 arve (periood 11.09.2013 - 31.10.2013) sisaldab ka hagiavalduse koostamisele eelnenud töö eest esitatud kulusid (4, 2 tundi) ning 11.11.2013 arve nr 2914/13EE (periood 25.07.2013 10.09.2013) on koostatud veelgi varem. Hagiavalduse lisast nr 4 nähtub, et kostja saatis 25.07.2013 hagejale kirja, millele hageja ka vastas. Seega on tegemist kohtumenetlusele eelnenud õigusnõustamise kuluga ning mitte käesoleva tsiviilasja raames osutatud õigusabi kuluga (11.11.2013 arve nr 2914/13EE, 10, 9 tundi, 1617, 90 eurot). Hageja kogu ajaarvestusest kuulub maha arvamisele 4, 2 tundi arvest 3047/13EE ja 10, 9 tundi arvest 2914/13EE, s.t kokku 15, 1 tundi. Hagejale esitas arveid 75, 1 tunni eest, kuid teada ei ole tundide jagunemine esindajate ja büroo muude töötajate lõikes ega ka esindajate tunnitasu. Hageja õigusabikulude nimekirjas sisaldub hulganisti teenuse kirjeldusi, mida ei saa pidada vajalikeks või põhjendatuks või ei ole nende põhjendatusele puuduliku informatsiooni alusel võimalik üldse hinnangut anda. Tõendite komplekteerimine, kostja vastuse analüüs koos kliendiga, kohtukutse edastamine kliendile (klient ei osalenud istungil), kohtupraktika analüüs, seisukoha lisade komplekteerimine, õiguslik analüüs seoses võimalike vastutõendite ja vastuväidetega, telefonivestlused, kohtumine kliendiga, kostjale nõudekirja saatmine, kohtuasja strateegia planeerimine. Kostja hindas hageja realistilikuks menetluskuluks: hagiavaldus (sisuline osa 6 lk) – 6 tundi, hageja 18.11.2013 seisukoht (sisuline osa 5 lk) – 5 tundi, ettevalmistus ja osalemine 13.01.2014 eelistungil – 4 tundi, hageja 07.04.2014 seisukoht (sisuline osa 5 lk, kordab varasemaid seisukohti) – 3 tundi, hageja 03.03.2014 tõendite taotlus, hagi täpsustus (3 lk) – 2, 5 tundi, hageja 17.03.2014 tõendite taotlus – 1, 5 tundi, hageja 21.04.2014 kohtukõne teesid (sisuline osa 3 lk) – 3 tundi, hageja 30.06.2014 vastus apellatsioonkaebusele (sisuline osa 4 lk) – 4 tundi, hageja osalemine 13.10.2014 ringkonnakohtu istungil – 3 tundi. Kokku on mõistlik ajakulu 32 tundi ning tunnitasuks 120 eurot, s.o kokku 3840 eurot. Lähtudes eeltoodust palus kostja hageja taotlus jätta esitatud mahus rahuldamata ning mõista välja menetluskulu üksnes põhjendatud ning mõistlikus ulatuses. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 5742 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja märgitud esindajate keskmine tunnihind 127, 80 eurot (ilma käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu arvestades ebamõistlikult kõrge, kuna ei esine asjaolusid, mis õigustaksid niivõrd kõrget tunnihinda. Tsiviilasja nr 2-13-45357 mahule ja keerukusele vastab mõistlik lepingulise esindaja

tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seetõttu ei oma tähendust kostja vastuväide, et tegelikkuses on iga lisatud arve keskmine tunnihind veelgi kõrgem kui hageja märgitud 127, 80 eurot (ilma käibemaksuta). Tsiviilasi nr 2-13-45357 ei olnud keskmisest keerukam ning kahe esindaja kasutamine hageja poolt ei olnud antud vaidluses põhjendatud. Seetõttu tuleb lähtuda hageja esindajakulu põhjendatuse hindamisel iga menetlustoimingu osas ühe lepingulise esindaja põhjendatud ajakulust sõltumata asjaolust, kas konkreetse menetlustoimingu tegemisel osales kaks esindajat. Kuna kohus lähtus ühe esindaja põhjendatud ajakulust, siis ei takista hageja menetluskulude põhjendatuse kontrollimist asjaolu, et hageja ei ole selgelt eraldi välja toonud, milline oli iga esindaja kulutatud aeg konkreetsele menetlustoimingule. Hageja menetluskulude põhjendatuse kontrollimisel ei oma tähendust, milline oli konkreetse hageja esindaja tunnitasu määr konkreetse menetlustoimingu tegemisel, kuna hageja esindajate rakendatud tunnitasu määrad ületasid mõistlikku tunnitasu määra. Hageja õigusabiarvetel esitatud ajakulu ületab menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu, kuna arvetel kajastatud aja liitmisel saadud summaks on 94,4 tundi, ent menetluskulude nimekirjas on õigusteenuse ajakuluks märgitud 91,2 tundi. Kohus hindas esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust menetluskulude nimekirja ja toimiku põhjal ning ei mõistnud kostjalt välja hageja kulusid, millel puudub selge seos kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-13-45357. Alusetu on kostja vastuväide, et osa menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutest tegi abistav tööjõud. Kui toimikust nähtub, et menetlusdokument on allkirjastatud ja esitatud kohtule hageja lepingulise esindaja poolt, siis tuleb eeldada, et menetlustoiming on tehtud hageja lepingulise esindaja poolt. Arvestades hagiavalduse ja selle lisade mahtu, on ülepaisutatud hageja esindaja 03.09.2013 – 27.09.2013 ajakulu kokku 18,1 tundi. 03.09.2013 – 27.09.2013 tehtud toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 9 tundi. Arvestades kostja 28.10.2013 vastuse mahtu, oli põhjendatud hageja esindaja 28.10.2013 – 31.10.2013 ajakulu 1,5 tundi vastusega tutvumiseks. Ebaselge on ning toimikust ei järeldu, miks oli hageja esindajal vajalik 01.11.2013 analüüsida 3,3 tundi kohtupraktikat. Seetõttu ajakulu 3,3 tundi ei ole põhjendatud. Arvestades hageja 18.11.2013 menetlusdokumendi ja selle lisade mahtu, on ülepaisutatud hageja esindaja 08.11.2013 – 18.11.2013 ajakulu 14,5 tundi. Hageja esindaja 08.11.2013 – 18.11.2013 toimingute põhjendatud ajakulu on 7 tundi. Seejuures ei ole hageja esindaja 21.11.2013 – 29.11.2013 ajakulu 0,6 tundi põhjendatud, kuna toimikust ei nähtu, et hageja esindaja oleks nimetatud perioodil kohtule tõendeid esitanud ning ühtlasi pidi hageja esindaja olema kostja esitatud tõenditega tutvunud juba hageja 18.11.2013 menetlusdokumendi koostamisel. Hageja esindaja 03.01.2014 – 13.01.2014 ajakulu 7,5 tundi on samuti ülepaisutatud. Toimikust ei saa järeldada hageja esindaja suhtlemist kliendiga. Samuti on istungiks ettevalmistumisel ja osalemisel põhjendatud üksnes ühe hageja esindaja ajakulu. 13.01.2014 eelistungi protokollist nähtub, et istung kestis 1 tund ja 2 minutit. Eelnevat arvestades on koos istungiks ettevalmistamise ja tõendite analüüsiga hageja esindaja 03.01.2014 – 13.01.2014 ajakulu põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses. Hageja esindaja 03.02.2014 – 17.02.2014 ajakulu kokku 4,2 tundi on ülepaisutatud. Nimetatud perioodil esitasid pooled 13.02.2014 ühise vähemahuka taotluse tähtaja pikendamiseks ning muid hageja esindaja toiminguid nimetatud perioodil toimikust järeldada ei saa. Toimikust ei nähtu ning menetluskulude nimekirjast ei saa järeldada, milles seisnes vajadus kostja vastust täiendavalt analüüsida. Hageja esindaja 03.02.2014 – 17.02.2014 ajakulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Ülepaisutatud on hageja esindaja 21.02.2014 – 05.03.2014 ajakulu kokku 7,4 tundi. Toimikust ei nähtu ning menetluskulude nimekirjast ei saa järeldada, milles seisnes vajadus kostja vastust

täiendavalt analüüsida. Ühtlasi ei saa toimikust järeldada hageja esindaja suhtlust kliendi ja kostjaga. Kostja esitas nimetatud perioodil 28.02.2014 vähemahuka taotluse tähtaja pikendamiseks ja 03.03.2014 menetlusdokumendi koos täiendavate tõenditega. Hageja esitas 03.03.2014 menetlusdokumendi4 lisaga, mille sisuline osa oli 3 lk pikk. Eeltoodut arvestades on hageja esindaja 21.02.2014 – 05.03.2014 ajakulu põhjendatud 2 tunni ulatuses. Arvestades kostja 06.03.2014 ja 11.03.2014 menetlusdokumentide mahtu koos lisadega ning hageja 17.03.2014 menetlusdokumendi mahtu koos lisadega, on hageja esindaja 12.03.2014 – 17.03.2014 ajakulu 4,6 tundi ülepaisutatud. Hageja esindaja 12.03.2014 – 17.03.2014 ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Samuti on ülepaisutatud hageja esindaja 18.03.2014 – 07.04.2014 ajakulu kokku 9,7 tundi. Toimikust ei saa järeldada hageja esindaja suhtlemist kliendiga ning ühtegi strateegiat kohtule ei esitatud. Arvestades kostja 17.03.2014 menetlusdokumendi mahtu ja hageja 07.04.2014 menetlusdokumendi mahtu, on hageja esindaja 18.03.2014 – 07.04.2014 ajakulu põhjendatud 2 tunni ulatuses. Arvestades hageja 21.04.2014 menetlusdokumendi mahtu, on põhjendatud hageja esindaja 21.01.2014 ajakulu 7 tundi. Arvestades Harju Maakohtu 30.04.2014 otsuse mahtu, on põhjendatud hageja esindaja 30.04.2014–02.05.2015 ajakulu 0,8 tundi. Arvestades kostja 02.06.2014 apellatsioonkaebuse ja hageja 30.06.2014 vastuse mahtu, on põhjendatud hageja esindaja 09.06.2014 – 30.06.2014 ajakulu 5,5 tundi. Ülepaisutatud on hageja esindaja 10.10.2014 – 13.10.2014 ajakulu 6,5 tundi. Istungiks ettevalmistumisel ja osalemisel on põhjendatud ühe esindaja ajakulu. Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2014 kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis 1 tund ja 18 minutit. Eelnevat arvestades on koos istungiks ettevalmistamisega hageja esindaja 09.06.2014 – 30.06.2014 ajakulu põhjendatud kokku 2,3 tundi. Eelnevast tulenevalt on hageja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud 40,6 tunni ulatuses. Kohaldamisele kuulub tunnitasu määr 120 eurot (ilma käibemaksuta) ning seega on hageja lepinguliste esindajate kulud põhjendatud 4872 euro ulatuses. Panga teenustasu 0,10 eurot ei ole TsMS mõttes menetluskulu ning tegemist on advokaadibüroo üldkuluga. Hagiavalduse esitamise ajal (27.09.2013) kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi pidi hageja tasuma hagihinnalt 3500 eurot riigilõivu 250 eurot, mille hageja ka tasus. Nimetatud riigilõiv on hageja põhjendatud menetluskulu. Hageja ei esitanud kohtule dokumentaalse tõendina Turu-uuringute AS uuringut, mis vastaks Turuuuringute AS 15.01.2013 arvele nr 4044. Seetõttu ei ole tegemist hageja põhjendatud menetluskuluga. Alusetud on kostja vastuväited seoses AS Emor uuringu kulude käsitlemisena menetluskuluna. Hageja esitas AS Emor uuringu oma nõude tõendamiseks kohtule ning maakohus ja ringkonnakohus on seda tõendit hinnanud. Seega on AS Emor uuringu koostamise kulu põhjendatud ja vajalik dokumentaalse tõendi saamise kulu. Uuringust nähtub, et see viidi läbi 14.08.2013 – 21.08.2013 ning arve nr 2908104 on koostatud vahetult pärast uuringu teostamist 29.08.2013, seega tõendab arve AS Emor uuringu kui dokumentaalse tõendi saamise kulu. Eelnevast tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud 5742 euro ulatuses. Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning uue määrusega mõista kostjalt välja õigusabikulu 13 827, 70 eurot ja hüvitis dokumentaalsete tõendite saamise kulude ja makstud riigilõivu eest 870 eurot. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja lepingulise esindaja kulude parandused, mis esitati kohtule 04.03.2015. Kohus ei andnud hagejale eraldi tähtaega kostja

27.02.2015 esitatud vastuväidetele vastamiseks, kuigi TsMS § 174 lg 5 alusel oleks tulnud seda teha, võttes arvesse kostja viiteid hageja menetluskulude taotluses esinenud ebakõladele. Hageja selgitas 18.02.2015 taotluse lisas 1, et ajavahemikul 03.09.2013 – 10.09.2013 osutati kohtumenetlusega seoses õigusabi kokku 7,7 tundi 1155 euro ulatuses. Hageja viitas ekslikult 29.11.2013 arvele nr 3047/13EE. Tegelikkuses kajastab perioodil 03.09.2013 – 10.09.2013 osutatud õigusabi 11.11.2013 arve nr 2914/13EE, mis sisaldab hagiavalduse koostamise eelset juriidilist konsultatsiooni 3,2 tundi 462, 90 euro ulatuses. Hageja esitas 18.02.2015 taotluse lisades 2-3 koopiad AB Sorainen AS õigusteenuse osutamisega seonduvatest arvetest vaidlusalusel perioodil. 29.11.2013 arvel nr 3047/13EE kajastub osutatud õigusteenuse ajavahemikuna 11.09.2013 – 31.10.2013. Seega on kohtumenetlusega mitteseonduvad kulud tasutud 11.11.2013 arve nr 2914/13EE alusel, mis kajastab osutatud õigusteenust ajavahemikul 25.07.2013 – 10.09.2013. Kokku osutati hagejale perioodil 03.09.2013 – 13.10.2014 õigusabiteenust 91,2 tundi maksumusega 13 827, 70 eurot. Hagejat esindasid kõikides menetlustoimingutes vandeadvokaat ja patendivolinik. Kohtuvaidlus puudutas kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise nõuet. Kaubamärgivaidluse puhul on tegemist spetsiifilisi eriteadmisi nõudva vaidlusega. Seetõttu on põhjendatud nii kaubamärgivaidlustest eriteadmisi omava esindaja kui ka tsiviilkohtumenetluses vilunud esindaja kaasamine õigusteenuse osutamisse. Kahe esindaja vajalikkust näitlikustab ühtlasi asjaolu, et ka kostjal oli ringkonnakohtumenetlusse kaasatud kaks lepingulist esindajat (samuti vandeadvokaat ja patendivolinik). Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt pidanud õigustatuks kahe esindaja kasutamist kaubamärgivaidluses (näiteks asjas 2-09-3757). Hageja täpsustas 04.03.2015 menetlusdokumendis lepinguliste esindajate tunnihinda, milleks on 151, 60 eurot. Riigikohus pidas AB Sorainen AS lepinguliste esindajate mõistlikuks tunnihinnaks 153 eurot (asi 3-2-1-115-14) ja ka 193, 20 eurot (asi 3-3-1-82-14). Seejuures hindas Riigikohus lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni. Riigikohtu otsus 3-3-1-82-14 puudutas vandeadvokaadi abi ja vandeadvokaadi keskmist tunnihinda. Tsiviilasjas 2-13-45357 esindasid hagejat vandeadvokaat ja patendivolinik. Maakohtute praktikas on varasemalt 120 eurot tunnitasuna peetud põhjendatuks juhul, kui lepinguliseks esindajaks on juristi kutsekvalifikatsiooni omav isik (Viru Maakohtu otsus 2-13-56226). Lisaks oli tegemist keskmisest keerulisema õigusvaidlusega, mida kinnitab asjaolu, et hagi menetleti nii maa- kui ka ringkonnakohtus ning esitati kassatsioon Riigikohtusse. Asjas esitatud menetlusdokumendid koos lisadega on olnud mahukad ja nõudnud ulatuslikku analüüsimist. Seetõttu on põhjendatud hageja lepinguliste esindajate keskmine tunnitasu 151, 60 eurot. Kohus ei põhjendanud, millest tulenevalt on vajalik hageja esindajate perioodil 03.09.2013 27.09.2013 a menetlustoimingutele kulunud aja vähendamine üle 50%. Hagiavaldus oli 9 lk pikk ning sisaldas 71 lk lisasid. Hagiavalduse koostamiseks tuli koguda tõendeid, neid analüüsida ja nende pinnalt hagiavalduse õiguslik argumentatsioon kujundada. Hagiavaldus sisaldab ulatuslikult tsitaate ja viiteid tõenditele. Hageja pidi tõendama, et kostja kaubamärk “toruabi” on eristusvõimetu, kirjeldav ja tavapärane. Tegemist oli kõrge abstraktsiooniastmega argumendiga, mis nõudis ulatuslikku tõendite kogumist ja analüüsi. Arvestades hagiavalduse pikkust ning esitatud tõendite mahukust on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 18,1 tundi vajalik ja põhjendatud. Kohus ei pidanud vajalikuks hageja õigusabikuludes märgitud kohtupraktika analüüsimist 01.11.2013 ajakuluga 3,3 tundi. Hageja esitas 18.11.2013 alternatiivse nõude KaMS § 53 lg 1 p 1 alusel. Arvestades, et tegemist ei ole tsiviilkohtumenetluses tüüpiliselt esineva nõude alusega, oli põhjendatud kohtupraktika analüüs sätte rakenduspraktika osas. Kohtumenetluses tuleb pooltel enda nõuete esitamise perspektiivikuse hindamiseks konkreetse vaidluse kontekstis paratamatult teostada

kohtupraktika täiendavat analüüsi. Vastupidine seisukoht tähendaks, et hagi tuleks esitada, hindamata selle õiguslikku põhjendatust ja perspektiivikust, mis on vastuolus advokaadile Eesti Advokatuuri Eetikakoodeksi § 8 lg-st 2 tulenevate kohustustega. Kohus ei pidanud põhjendatuks perioodil 08.11.2013 - 18.11.2013 menetlustoimingutele kulunud aega 14,5 tundi. Kohus ei selgitanud, millistest asjaoludest tulenevalt peab ta vajalikuks hageja esindajate ajakulu vähendamist üle 50%. Hageja esitas 18.11.2013 seisukoha seonduvalt kostja vastusega hagile (pikkus 7 lk). Seisukoha koostamine nõudis hageja esindajatelt EL-i kaubamärgiameti OHIM praktika analüüsi ning täiendavat suhtlust TNS Emoriga seoses kostja küsimustega TNS Emori kontaktivõttude arvu kohta. Tegemist ei ole allikatega, mida igapäevases õigusabitöös kasutatakse või mis oleks minutitega leitavad. Toimingutele kulunud aeg 14,5 tundi on toimingute mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja õigusabikulude nimekirjas esitatud ajakulu 0,6 tundi ajavahemikus 21.11.2013 - 29.11.2013. Kostja 28.10.2013 vastusele oli lisatud 29 lisa kogumahuga üle 300 lk. Hageja esitas seoses kostja vastusega enda olulisemad vastuväited 18.11.2013. Samas sisaldas kostja vastus ka lisasid, mis nõudsid täiendavat analüüsi ja vastuväidete esitamiseks tõendite kogumist. Perioodil 21.11.2013 - 29.11.2013 tegelesid hageja esindajad kostja 28.10.2013 vastuse lisas 25 esitatud tõendi (AS-i Lavateir koostööpartnerite kinnituskirjad kaubamärgi eristusvõime kohta) õigusliku analüüsi ja vastutõendi kogumisega. Vastutõend esitati hageja 03.03.2014 täiendavate tõendite esitamise ja hagi täpsustamise menetlusdokumendi lisas 1. Seega viisid perioodil 21.11.2013-29.11.2013 tehtud toimingud tulemuseni ja selleks kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Perioodil 03.01.2014 - 13.01.2014 tegelesid hageja esindajad jätkuvalt kostja 28.10.2013 esitatud tõendite analüüsi ning vastutõendite kogumisega. Tegemist oli ajakuluga, mida ei saa summeerida ühele konkreetsele kuupäevale, sest vastutõendite kogumine nõudis järjepidevat suhtlemist hageja, hageja esindajate ning koostööpartnerite vahel. Lisaks oli põhjendanud ja vajalik kohtumenetluses kahe spetsialisti kaasamine. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kulud, mis seonduvad mõlema hagejat kohtus esindanud esindaja kohtuistungiks ettevalmistamisega ja kohtuistungil osalemisega. Samuti on põhjendatud kulude väljamõistmine osas, mis puudutab kohtuistungil toimunu osas kliendile tagasiside andmist ja edasise menetlusstrateegia väljatöötamist. Kohtumenetluses esindamine ei hõlma ainult menetlusdokumentide kirjutamist ja esitamist ning kohtuistungil osalemist, vaid ka nende toimingute vahele jäävaid tegevusi, mis on vajalikud tulemusliku õigusabi osutamiseks (nt kliendiga suhtlemine, mis küll kohtutoimikus ei kajastu, kuid mis on vajalik argumentide väljatöötamiseks ning tõendite kogumiseks). Seetõttu on hageja menetlustoimingutele kulunud aeg perioodil 03.01.2014 - 13.01.2014 põhjendatud ja vajalik õigusabikulude nimekirjas märgitud 7,5 tunni ulatuses. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja õigusabile kulunud aega perioodil 03.02.2014 - 17.02.2014. Hageja ja kostja pidasid pärast 13.01.2014 kohtuistungit läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks. Sellega seoses saadeti vastastikku e-kirju ning hagejale oli vajalik õigusabi osutamine seoses võimalike kompromissist tulenevate riskidega. Kokku on õigusabile kulunud aega 4,2 tundi, mis on põhjendatud ja vajalik. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja õigusabile kulunud aega 7,4 tundi perioodil 21.02.2014 05.03.2014. Pooled vahetasid perioodil 21.02.2014 - 27.02.2014 mitmeid e-kirju, millest tulenevalt oli vajalik kostja e-kirja vastuste õiguslik analüüs ja kliendiga kompromissi tingimuste osas suhtlemine. Kohus on ekslikult järeldanud, et hageja õigusabikulude nimekirjas märgitud kirjeldus “kostja vastuse analüüs” on viide kostja 28.10.2013 menetlusdokumendile. Lisaks moodustas kostja

03.03.2014 menetlusdokument koos täiendavate tõenditega kokku 91 lk. Tegemist on mahuka menetlusdokumendiga, mis tuli hageja esindajatel seisukoha kujundamiseks ja vastuse koostamiseks läbi töötada. Hageja esitas enda täiendavad tõendid ja seisukoha 03.03.2014. Hagejale osutatud õigusabi perioodil 21.02.2014 - 05.03.2014 seondub nii kompromissläbirääkimiste raames kui ka kostja 28.02.2014 taotluse ja 03.03.2014 taotluse analüüsi ja nendele vastuste koostamisele kulunud ajaga. 7,4 tundi eelnevalt nimetatud toimingutele on igati põhjendatud ja vajalik. Perioodil 12.03.2014 - 17.03.2014 tegeles hageja kostja uuringute analüüsimisega, Patendiametiga suhtlemisega (eesmärgil lükata ümber kostja väited seoses Patendiameti praktikaga kostja kaubamärgiga analoogsete kaubamärkide registreerimise kohta) ning seisukoha koostamisega kostja hilinenud tõenditele. Patendiameti suhtluse esitas hageja kohtule 17.03.2014 menetlusdokumendi lisas 2. Võttes arvesse ka hageja 17.03.2013 menetlusdokumendi mahtu koos lisadega (19 lk) on hageja õigusabile kulunud aeg 4,6 tundi põhjendatud ja vajalik. Kohus leidis, et perioodil 18.03.2014 - 07.04.2014 on hagejale osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks 2 tundi. 17.03.2014 esitas kostja kohtule seisukoha hageja 03.03.2014 esitatud tõenditele. Kostja seisukohale oli lisatud lisa 1, mis koosnes 36 erinevast dokumendist kogumahuga üle 150 lk. Hageja esindajatel tuli kostja seisukoht läbi töötada ning koos kliendiga strateegiliste vastuargumentide esitamist analüüsida. Kohtuasja strateegia planeerimine ning kliendisuhtlus ei pea kajastuma ega saagi kajastuda kohtutoimikus, mis aga ei tähenda, et tegemist ei oleks põhjendatud õigusabi osutamisega. 07.04.2014 esitas hageja enda seisukoha kostja 03.03.2014 ja 17.03.2014 menetlusdokumentidele. Perioodil 18.03.2014 - 07.04.2014 oli tegemist õigusabi osutamisele kulunud ajaga, mis on põhjendatud 9,7 tunni ulatuses. Kohus vähendas ekslikult perioodil 10.10.2014 - 13.10.2014 hageja õigusabile kulunud aega, jättes arvestamata kahe hageja esindaja ringkonnakohtu istungil osalemise. Lisaks ringkonnakohtu istungil osalemisele tuleb juurde arvestada ka aeg, mis kulus hageja esindajatel istungiks ettevalmistamisele. Kahe esindaja ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise aega ja istungil osalemist arvesse võttes on põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 6,5 tundi. Kostja vastus Vastuses määruskaebusele palub kostja jätta määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada, mõistes kostjalt hageja kasuks maakohtu poolt väljamõistetud rahasumma asemel välja 11 785, 23 eurot. Määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt rahuldada. Kolleegium ei nõustu maakohtu määruse põhjendusega osas, mis puudutab kahe esindaja osalemist käesolevas tsiviilasjas. Vaidlus oli kaubamärgiõiguse, s.o intellektuaalse omandi kaitse üle, mis on keskmisest keerukam ja kohtupraktikas mitteigapäevaselt käsitlust leidnud. Menetlusse kaasati patendivolinik, kelle pädevuses ongi õigusteenuse osutamine kaubamärgi kasutamist puudutavas. Seega oli kohtumenetluses põhjendatud ja vajalik hagejal kahe lepingulise esindaja olemasolu: patendivolinik kui kaubamärgivaidlustes eriteadmisi omav esindaja ja vandeadvokaat kui tsiviilkohtumenetluses põhjalikke teadmisi omav esindaja. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga lepingulise esindaja tunnitasu määra suuruses. Arve nr 2914/13EE alusel oli ajavahemikul 03.09. – 10.09.2013 esindajate tunnitasu 148, 43 eurot, arve nr 3047/13EE alusel ajavahemikul 11.09. – 31.10.2013 tunnitasu 149, 20 eurot, arve nr 3543/13EE alusel ajavahemikul 01.11. – 31.12.2013 tunnitasu 140, 23 eurot, arve nr 506/14EE alusel

ajavahemikul 03.01. – 01.02.2014 tunnitasu 162, 33 eurot, arve nr 880/14EE alusel ajavahemikul

Arve nr 1310 alusel tuleb hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik õigusabi tasu välja mõista 22,20 tunni ulatuses. Toimiku materjalidest nähtuvalt on mõlemad pooled esitanud korduvalt seisukohti ja täiendavaid tõendeid ning nende koostamiseks, tutvumiseks ja analüüsimiseks kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Samuti on põhjendatud kohtuotsuse analüüs ja kliendiga nõupidamine edasikaebe osas. Kuna hageja on varasemalt seisukohad ja vastuväited koostanud, siis kohtukõne koostamine, mis on 5 lehte pikk, ei ole põhjendatud üle 4 tunni. Nimetatud arve alusel on hageja lepinguliste esindajate kulud põhjendatud 3330 euro ulatuses. Arve nr 2281/14EE alusel tuleb hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik õigusabi tasu välja mõista 5,5 tunni ulatuses. Et hageja esindajad on apellatsioonimenetluse tarvis tsiviilasja materjalidega tutvunud ja neid hinnanud ning selle alusel kujundanud tervikliku seisukoha kostja apellatsioonkaebuse kohta, nähtub vastusest apellatsioonkaebusele. Nimetatud arve alusel on hageja lepinguliste esindajate kulud põhjendatud 880 euro ulatuses. Arve 2841/14EE alusel tuleb hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik õigusabi tasu välja mõista 5 tunni ulatuses. Ringkonnakohtu istung kestis 1,5 tundi, seega oli vajalik mõlema esindaja istungil osalemine kokku 3 tundi, samuti istungiks ettevalmistamine kummalgi esindajal 1 tund. Nimetatud arve alusel on hageja lepinguliste esindajate kulud põhjendatud 800 euro ulatuses. Eelnevast tulenevalt on hageja lepinguliste esindajate kulud kokku põhjendatud 10 915, 23 euro ulatuses. Väljamõistetud riigilõivu ja dokumentaalse tõendi kulu osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhjendatud menetluskulud 11 785, 23 eurot (10 915, 23 + 250 + 620). TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ü. Jänes

M. Klaar

I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.