Muud › Muud hagiasjad

Hageja nõue ja põhjendused

Korteriomand asukohaga XXX, kinnistusregistriosa nr XXX, kuulub hagejale. Kostja on elanud korteris peale hageja isa surma 2009. aastal, väites, et vajab aega väljakolimiseks. Hageja on sellega nõus olnud, kuigi kostjal on kogu aeg olnud võimalik kolida oma poja juurde. Kostjaga samas korteris elamine muutus võimatuks, mistõttu hageja kolis ise koos oma alaealise tütrega välja. Hageja palub kohustada kostjat andma korter üle hagejale ning edaspidi hoiduda hageja valduse rikkumisest. Hageja esitas esialgu ka üüri- ja kommunaalmaksete hüvitamise nõude, kuid jättis sellelt tasumata riigilõivu. Kohus keeldus 05.12.2012 määrusega hüvitise nõude menetlusse võtmisest. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Temale on helistatud ja on öeldud, et kostja kolib välja, kuid korterit ei ole hagejale üle antud ja ta arvab, et kostja võib välja kolida näiliselt ning hiljem uuesti tagasi tulla. Hageja esindaja palub hagi rahuldada kohtuotsusega. Kostjate vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Hageja erastas 26.04.1995 vaidlusaluse korteri enda nimele vastavalt EES § 4 p 1 sätestatule, st nõusoleku andsid selle ajal korteris elanud perekonnaliikmed, sh kostja, kes on hageja ema. Kostja kasutab korterist ühte tuba ning ei ole kuidagi takistanud hagejal korterit kasutamast. Nõusoleku andmist korteri erastamiseks tütre nimele võib käsitleda kinkena. Kinkelepingu sõlmimisel võis olla tingimuseks kinkija õigus kingitud elamispinnal elamiseks. Kostja on seisukohal, et ta omab õigust hagejale kuuluvas korteris ühe toa kasutamiseks nii perekonnaõigusest kui ka võlaõigusest tuleneval alusel. Kohtuistungile kostja ja tema esindaja ei ilmunud, esitades kohtule kirjalikult kostja vastuse täienduse. Selle kohaselt on kostja vaidlusalusest korterist välja kolinud 13.04.2013, tema uus elukoht on XXX. Kooselu tütrega osutus võimatuks, mistõttu kostja vabastas korteri. Kostja on korterist välja kolimisega rahuldanud hageja nõude. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Eluruum asukohaga XXX kuulub hagejale, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole. Nelja Frantšukil puudub eluruumi kasutamise õiguslik alus. Ei Perekonnaseadusest ega Võlaõigusseadusest ei tulene kostja õigus kasutada hagejale kuuluvat kinnisasja. Kinkelepingut, mille kohaselt kostjale jääb eluruumi eluaegse kasutamise õigus, ei ole kohtule tõendatud. Perekonnaseadus ei sätesta vanemale eluruumi võimaldamise kohustust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 ja 2 kohaselt Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Hageja nõue on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.