16.aprillil 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-12-27831
Hagi ese
ERGO Kindlustuse AS hagi R. R. vastu 4 300 euro nõudes 4 646 eurot
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Hageja ERGO Kindlustuse AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Tammsaare tee 118c Tallinn Harjumaa, esindaja August Käära);
Menetluse liik
Kostja R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ergo Kindlustuse AS hagi R. R. vastu. 2.Välja mõista R. R. ERGO Kindlustuse AS kasuks 4 300 (neli tuhat kolmsada) eurot.
3.Välja mõista R. R. ERGO Kindlustuse AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 4 300 eurolt alates 31.01.2013 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so kuni 14.04.2013 Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas ning alates 15.04.2013 Euroopa Keskpanga intressimäär + 8% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada põhinõuet. Hageja poolt väljamõistetud summad saab tasuda ERGO Kindlustuse AS arvelduskontole 10602009484002 AS-s SEB Pank, selgitusena võlgniku nimi, isikukood, kahju toimiku nr 1100343. Menetluskulude jaotus
5.Välja mõista R. R. ERGO Kindlustuse AS kasuks menetluskulu 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot.
6.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Ergo Kindlustuse AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. R. R. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Ergo Kindlustus AS esitas Tartu Maakohtusse hagi R. R. vastu võlgnevuse 4 300 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 12.05.2011 Võrus Petseri 12 liiklusõnnetus, kus alkoholijoobes kostja juhtides mootorsõidukit Audi 80 reg nr 830 TCH, ei hoidnud takistustest möödumisel ohutut külgvahet, mille tõttu sõitis otsa pargitud sõidukile Mazda 6 reg nr 274 MDH. Nimetatud tegevusega põhjustati Mazda 6 omanikul varaline kahju. Sõiduki Audi 80 tsiviilvastutus on kindlustatud ERGO Kindlustuse AS-s, mille alusel on kindlustusandja hüvitanud kannatanule põhjustatud kahju. Seoses ülaltoodud liiklusõnnetusega on kahjutoimiku raames teostatud väljamakse vastavalt Datalin OÜ esitatud arvele summas 3 723, 40 eurot ja kahjustatud sõiduki teisaldamise eest vastavalt OÜ Svenai väljastatud arvele summas 22 eurot. Märgitud kulule lisandub kahjukäsitluse kulu 554, 60 eurot. Seega on kostja võlgnevus hageja ees kokku 4 300 eurot. Neil asjaoludel nõuab Ergo Kindlustuse AS hagis R. R. vastu kannatanule tekitatud kahju 4 300 euro hüvitamist ja viivist 0,95 eurot päevas alates 17.07.2012 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud korduvalt kostja hagiavalduse järgsel aadressil Petseri 12-12 Võru linn on kohtule postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 38, 39). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht Petseri 12-12 Võru linn (tl 19). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt (tl 41) ei ela R. R. Võrus Petseri 12-12 ja tema praegune viibimiskoht on politseile teadmata. Ka hageja poolt esitatud aadressile Jüri 43A-18 Võru linn saadetud hagi materjalid tagastati postiasutuse poolt hoiutähtaja möödumisel märkusega „ei ela aadressil“. Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on R. R. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati augustis 2012.a. Eesti Töötukassa poolt (tl 44). Võimalik R. Rebanetsi telefoninumber 56300824 ei vasta. Hageja on esitanud taotluse menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 31.detsembril 2012 ( tl 55). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
4.Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad väärteomenetluse lõpetamise määrusest, kindlustuspoliisist, Datalin OÜ ja OÜ Svenai arvetest, väljamakseotsusest ja kostjale esitatud tagasinõude kirjadest (tl 7-16). Hageja on hagi õiguslikult põhjendanud viidates LKindlS §-dele 7 lg 1; 27 lg 2; 44 lg 1, 2; 48 lg 2 p 2, lg 3; VÕS §-dele 94; 113 lg 1 . Vastavalt LKindL § 7 lg 1 on kindlustusandja kohustatud hüvitama kindlustatu tekitatud liikluskahju ning tulenevalt LKindlS § 44 lg 1 loetakse kannatanuks isikut, kellel on seoses liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga tekkinud isiku- või varakahju. LKindlS § 44 lg 2 esimese lause kohaselt hüvitatakse liikluskahju kannatanule ning käesoleva seaduse § 27 ja § 32 lõikes 1 nimetatud isikutele. LKindlS § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres ning lg 3 tulenevalt nõutakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.
TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 (redaktsioon kuni 14.04.2013) sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt 15.04.2013 kehtivast VÕS § 113 lg 1 teisest lausest loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on taotlenud välja mõista viivist alates 17.07.2012 kuni kostja kohustuste kohase täitmiseni 0,95 eurot (4300x0,022%) iga võlgnetud päeva eest. Hageja on esitatud viivisenõuet õiguslikult põhjendanud viidates VÕS §-dele 82 lg 7; 113 lg 1. Kohus märgib, et ebaselge ja vähemalt osalt ka õiguslikult põhjendamata on hageja viivisenõue. Seadusele ei vasta hageja arvestus mõista viivis välja mh tulevikku suunatuna (TsMS § 367 kohaselt) määras 0,95 eurot päevas, kuna VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivisemäär on perioodiliselt muutuv. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4 300 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 4 300 eurolt alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, so 31.jaanuarist 2013, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so kuni 14.04.2013 Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas ning alates 15.04.2013 Euroopa Keskpanga intressimäär + 8% aastas ). Kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja,
kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on hagiavalduse esitanud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning on tasunud TsMS § 139 lg 2 ; RLS § 57 lg 1 ja Lisa 1 alusel hagihinnalt 4 646 eurolt riigilõivu 325 eurot ( tl 6,24). Arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 325 eurot.