2-12-44051
Määruse tegemise aeg ja koht
16. aprill 2013. a, Jõhvi kell 16.00
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
L. T. hagi D. M. vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine / Menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
15. aprill 2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
L. T. (IKxxx, elukoht xxx)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (määratud korras, e-post: [email protected] )
Kostja:
D. M. (IK xxx, elukoht xxx)
vastu asjade ebaseaduslikust valdusest
Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele vastavalt TsMS § 661 lg 4.
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-12-44051, L. T. hagi D. M. vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja ebaseaduslikus valduses hagejale kuuluvad asjad: fotoalbum hageja poja fotodega, 10-liitrine alumiiniumkastrul ja elektritrell. Kostja keeldub antud esemeid vabatahtlikult tagastamast. Koos hagiga esitas hageja taotluse riigilõivust vabastamiseks, kuna hagejal puuduvad selleks rahalised vahendid. Viru Maakohtu 05.10.2012 määrusega 2-12-32570 rahuldati hageja riigi õigusabi taotlus ja hagejale määrati esindaja, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohtu 01.11.2012 määrusega rahuldati hageja riigi menetlusabi taotlus, hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. 22.11.2012 kohtule esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. 15.aprilli 2014 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi kohaselt: pooled leppisid kokku, et fotod on kostja poolt hagejale kohtuistungil üle antud. Kostja D. M. kohustub 10-liitrise kastruli (alumiiniumist või emaleeritud või roostevabast terasest) ja trelli andma üle hageja tütre Silvi T.`i (telefon nr. xxx) kaudu hiljemalt 30.04.2013. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad mistahes nõuded teineteise vastu. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja esindaja palus jätta riigi õigusabi ja menetlusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Viru Maakohtu 05.10.2012 määrusega rahuldati hageja riigi õigusabi taotlus ja hagejale määrati esindaja, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohtu 01.11.2012 määrusega rahuldati hageja riigi menetlusabi taotlus, hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 3, lg 7 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 alusel ja hageja majanduslikust olukorrast lähtudes jätab kohus antud menetluskulud (nii riigi õigusabi kui ka riigi menetlusabi kulud) Eesti Vabariigi kanda. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 190 lg 7, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.