AS-i Krediidikassa hagi HEO vastu võlgnevuse 830,14 euro, intressi 181,05 euro ja viivise 649,04 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 660,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Krediidikassa (reg kood 11344317; asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150) Hageja esindaja: Uljana Feldman (e-post: [email protected]) Kostja: HEO(isikukood XXX; elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista HEO AS-i Krediidikassa kasuks poolte vahel 23.04.2008. a sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus kogusummas 1 335,47 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend viis eurot ja 47 senti) eurot, millest põhivõlgnevus on 577,21 (viissada seitsekümmend seitse eurot ja 21 senti) eurot, intress 181,05 (ükssada kaheksakümmend üks eurot ja 5 senti) eurot ja viivis 577,21 (viissada seitsekümmend seitse eurot ja 21 senti) eurot.
Menetluskulud jätta 80 % ulatuses HEO kanda ja 20 % ulatuses AS-i Krediidikassa kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasi kaevata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. 1(6)
2-12-56247
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.28.12.2012. a esitas AS Krediidikassa kohtule hagi HEO vastu võlgnevuse 830,14 euro, intressi 181,05 euro ja viivise 649,04 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 23.04.2008. a laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 958,67 eurot, mille laenusaaja kohustus tagastama koos intressidega vastavalt maksegraafikule. Laenulepingu kohaselt oli intressimääraks 6 % kuus (aastase arvestusega 360 päeva aastas), lepingu tähtajaks kuni 3.04.2010. a. Viivise määraks on samuti 6 % kuus lepingu punktide 1.8.1 ja 1.3.1 kohaselt. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 1 660,23 eurot, millest põhivõlgnevus on 830,14 eurot, intress 181,05 eurot ja viivis 649,04 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõppemisest kuni 21.12.2012. a kogusummas 1 648,66 eurot, kuid vähendab viiviseid summani 649,04 eurot. Tulenevalt eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevus on 830,14 eurot, intress 181,05 eurot ja viivis 649,04 eurot. Lisaks menetluskulud s.o riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulu summas 511,29 eurot ning menetluskuludelt kuni kohase täitmiseni seadusjärgne viivis.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.15.02.2013. a esitas kostja vastuse hagile, milles tunnistab põhivõlgnevust summas 411,25 eurot, kuid märgib, et hagejal tuleb arvestada tasumised ümber tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 2. Kostja väitel on ta tasunud hagejale 547,82 eurot. Lisaks palub kostja vähendada viiviseid, kuna viivised on ebamõistlikult suured. Kostja palub jätta hagi osaliselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
3.12.03.2013. a seisukohas märgib hageja, et kostja on tasunud hagejale võlgnevuse katteks 566,78 eurot. Hageja on arvestanud võlgnevust VÕS § 88 lg 8 alusel.
4.20.03.2013. a jäi kostja seisukohale, et tunnistab võlgnevust summas 411,25 eurot, mis on põhivõlgnevus. Lisaks märkis kostja, et ei soovi viiviste vähendamist vaid viiviste arvestamist tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1.
5.21.03.2013. a seisukohas jäi hageja kindlaks, et VÕS § 88 lg 8 kohaselt esitatud arvestus on õige viidates Riigikohtu 9.05.2011. a lahendile asjas nr 3-2-1-25-11.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
6.Kohus menetleb hagi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 405 lihtsustatud korras. Pooltele on selgitatud õigust olla ära kuulatud, kuid pooled enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 2(6)
2-12-56247
8.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 23.04.2008. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu laenu 15 000 krooni (s.o 958,67 euro) osas (tl 6-8) maksegraafiku alusel tagastamiseks tähtajaga kuni 3.04.2010. a (tl 9); • Laenulepingu punkti 1.1.1. kohaselt oli lepingu sõlmimise tasu 300 krooni (s.o 19,17 eurot [tl 6]); • Laenulepingu punkti 1.8.1. ja 1.3.1. on viivisemääraks 6 % kuus, kusjuures arvestamisel lähtutakse 360-päevasest aastast (tl 6); • Kostja tunnistab põhivõlgnevust summas 411,25 eurot (tl 32-43; 57-59); • Kostja on esitanud kohtule tasumist tõendavad dokumendid (konto väljavõtte):
1.5.05.2008. a AS-ile Krediidikassa 600 krooni (tl 39);
2.3.06.2008. a AS-ile Krediidikassa 1 195,19 krooni (tl 40);
3.18.07.2008. a AS-ile Krediidikassa 1 191 krooni (tl 41);
4.4.08.2008. a AS-ile Krediidikassa 1 191 krooni (tl 38);
5.3.11.2008. a AS-ile Krediidikassa 1 200 krooni (tl 42); • Hageja on märkinud, et kostja on tasunud hagejale 566,78 eurot (tl 47-52).
9.Esmalt käsitleb kohus, kas poolte vahel 23.04.2008. a sõlmitud laenulepinguna pealkirjastatud lepingu näol on tegemist VÕS § 402 kohase tarbijakrediidilepinguga. Vaidlust ei ole, et hageja sõlmis lepingu oma majandustegevuse raames. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Sellisel juhul võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana VÕS § 34 tähenduses. Kuna hageja andis laenusumma kostja kasutusse laenulepingu alusel (intressi maksmise kohustuse vastu), on ühtlasi tegemist krediidilepinguga VÕS § 401 lg 2 kohaselt ning samuti tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 kohaselt. Seetõttu tuleb vaidluse lahendamisel arvestada ka tarbijakrediidilepingu erisätetega (Riigikohtu 28.02.2007. a lahend asjas nr 3-2-1-1-07). Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et poolte vahel 23.04.2008. a sõlmitud leping on VÕS § 402 tähenduses tarbijakrediidileping, millele tuleb rakendada võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvaid erisätteid ning kohaldada tarbijakrediidilepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks tehtud maksete arvestamisel VÕS § 415 lg-s 2 sätestatut. Hageja viidatud Riigikohtu 4.01.2012. a lahend asjas nr 3-2-1-138-11 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest antud asjas oli võlgnikuks äriühing mitte füüsilisest isikust tarbija.
10.VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 2 märgib, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa 3(6)
2-12-56247 kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse punktis 8, et hageja tunnistab kostja kohustuste täitmist summas 566,78 eurot. Lisaks on kohus tuvastanud, et kostja on tasunud hagejale 4.08.2008. a 1 191 krooni, 5.05.2008. a 600 krooni, 3.06.2008. a 1 195,19 krooni, 18.07.2008. a 1 191 krooni ja 3.11.2008. a 1 200 krooni, seega kokku 5 377,19 krooni (s.o 343,67 eurot). Käesolevaga esitab kohus tasumise arvestuse VÕS § 415 lg 2 kohaselt võttes aluseks laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku (tl 9): Periood Algus
Lõpp
Üle Viivis tähtaja (päevas) (päevi)
Laen
Lepingutasu või võla Intress sissenõude kulu 0,00 € 0,00 €
Tasumised Kuupäev Summa
3.05.2008 5.05.2008
0,00 %
18,87 €
3.05.2008 5.05.2008
0,00%
0,00 €
0,00 €
19,17 €
0,00% 3.05.2008 5.05.2008 Esimese makse ajaks sissenõutavaks muutunud nõue:
0,00 €
19,17 €
0,00 €
18,87 €
19,17 €
19,17 €
0,00 €
0,00 €
18,86 €
0,00%
20,00 €
0,00 €
0,00 €
0,00% 3.06.2008 3.06.2008 Teise makse ajaks sissenõutavaks muutunud nõue:
0,00 €
0,00 €
56,39 €
20,00 €
0,00 €
75,25 €
0,00 €
0,00 €
18,86 €
0,00%
21,20 €
0,00 €
0,00 €
0,00% 3.07.2008 18.07.2008 Kolmanda makse ajaks sissenõutavaks muutunud nõue:
0,00 €
0,00 €
55,19 €
21,20 €
0,00 €
74,05 € 18.07.2008 76,12 €
Nõude jääk peale kolmandat makset:
0,00 €
0,00 €
19,13 €
3.08.2008 4.08.2008
0,00%
22,47 €
0,00 €
0,00 €
3.08.2008 4.08.2008
0,00%
0,00 €
0,00 €
53,92 €
Neljanda makse ajaks sissenõutavaks muutunud nõue:
22,47 €
0,00 €
73,05 €
Nõude jääk peale neljandat makset:
0,00 €
0,00 €
19,40 €
Nõude jääk peale esimest makset: 3.06.2008 3.06.2008
Nõude jääk peale teist makset: 3.07.2008 18.07.2008
3.09.2008 3.11.2008
0,00%
23,82 €
0,00 €
0,00 €
3.09.2008 3.11.2008
0,00%
0,00 €
0,00 €
52,57 €
3.10.2008 3.11.2008
0,00%
25,25 €
0,00 €
0,00 €
3.10.2008 3.11.2008
0,00 %
0,00 €
0,00 €
51,14 €
3.11.2008 3.11.2008
0,00 %
26,76 €
0,00 €
0,00 €
3.11.2008 3.11.2008
0,00 %
0,00 €
0,00 €
49,62 €
Viienda makse ajaks sissenõutavaks muutunud nõue:
75,83 €
0,00 €
172,73 €
I makse
5.05.2008
38,35 €
II makse
3.06.2008
76,39 €
III makse
IV makse
4.08.2008
76,12 €
V makse
3.11.2008
76,69 €
4(6)
2-12-56247 Nõude jääk peale viiendat makset:
0,00 €
0,00 €
171,87 €
3.12.2008 3.04.2010
0,00%
800,32 €
0,00 €
0,00 €
3.12.2008 3.04.2010
0,00%
0,00 €
0,00 €
498,25 €
Lepingu lõppemisel sissenõutavaks muutunud nõue:
800,32 €
0,00 €
670,12€
Lepingu lõpp 3.04.2010. a
Seega on kohtu hinnangul lepingu lõppemisel sissenõutavaks muutunud nõude suuruseks 1 470,44 eurot, millest põhinõue on 800,32 eurot ja intress 670,12 eurot. Käesoleva kohtulahendi punktis 8 on kohus tuvastanud, et hageja kinnitusel on kostja tasunud hagejale 566,78 eurot (tl 47), kuigi kostja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub 343,67 euro tasumine. Kohus võtab aluseks hageja kinnituse tasutud võla kohta. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 415 lg 1 p-i 2 alusel arvestada kostja tasutud summa hulka lisaks hageja märgitud tasumine 223,11 euro ulatuses põhivõlgnevuse katteks (566,78 eurot – 343,67 eurot (kostja tõendatud) = 223,11 eurot). Eelmärgitust tulenevalt on kostja põhivõlgnevuseks 577,21 eurot, millele lisanduvad intressid summas 670,12 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja Julianus Inkasso OÜ-le makstud [1.12.2009. a summas 1 000 krooni (tl 43) ja 26.06.2009. a summas 1 000 krooni (tl 36)] ei ole põhjendatud arvestada kohustuse täitmisena, kuna kohustus ei ole täidetud õigele isikule, sest võlausaldajaks on AS Krediidikassa mitte Julianus Inkasso OÜ (kellele kostja on raha üle kandnud).
11.Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõppemisest, s.o 3.04.2010. a, kuni 21.12.2012. a viivisemääraga 0,2 % päevas (arvestusega 360 päeva aastas lepingu p-i 1.3.2. kohaselt), kuid vähendanud viiviseid summani 649,04 eurot. Järgnev on viivisearvestus kohtu arvestatuna: Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) 21.12.12 4.4.10 685,28
Viivitatud Viivis päevi 72,00%
Viivis (€) 1 342,32
Hageja nõuab kostjalt viiviseid summas 649,04 eurot. Kostja on asunud seisukohale, et viivised on arvestatud ebaõigesti ja kohaldamisele kuulub VÕS § 415 lg 1. Käesolevaga märgib kohus, et tulenevalt Riigikohtu 14.01.2009. a lahendist nr 3-2-1-120-08 kohaldub tarbijakrediidilepingule samuti VÕS § 113 lg-s 1 olev kolmas lause, mille kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd pooled on lepingu punktides 1.8.1. ja 1.3.1. kokku leppinud viivisemäära 6 % kuus 360-päevase aasta arvestusega, kuulub kohaldamisele kokkulepitud viivisemäär. Siiski asub kohus seisukohale, et tulenevalt üldisest kohtupraktikast, Riigikohtu seisukohtadest ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue, mistõttu on põhjendatud viivisenõue suuruses 577,21 eurot.
12.TsMS § 231 lg 4 märgib, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid intresside osas, loeb kohus intressinõude õigeks võetuks ega pea vajalikuks intressinõude täiendavat põhjendamist. Kuivõrd hageja on taotlenud 5(6)
2-12-56247 kostjalt intressi summas 181,05 eurot väljamõistmist, kuulub intressinõue 181,05 euro ulatuses väljamõistmisele, sest kostja on selle õigeks võtnud (TsMS § 440 lg 1).
13.Tulenevalt eelmärgitust kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 577,21 eurot, intressid summas 181,05 eurot ja viivised summas 577,21 eurot.
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on haginõudest tulenevalt ca 80 %, tuleb jätta rahuldatud osas hageja menetluskulud kostja kanda ja 20 % ulatuses hageja enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg-d 1 ja 3).