Apellant (kostja) – Sergey Perlov (ik: XXX), esindaja Julia Tuštšenko Vastustaja (hageja) – Hooneühistu Jõekallas (rk: 80033864)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 29. aprilli 2011 otsus osaliselt, osas, millega maakohus rahuldas hagi ja mõistis Sergey Perlovilt Hooneühistu Jõekallas kasuks välja 137,54 eurot ning jättis menetluskulud Sergey Perlovi kanda.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista Sergey Perlovilt Hooneühistu Jõekallas
kasuks välja 101 (ükssada üks) eurot 25 senti ning jätta maakohtus kantud menetluskuludest 68,82% Sergey Perlovi kanda ja 31,18% Hooneühistu Jõekallas kanda.
2.Välja mõista Sergey Perlovilt (ik: XXX) Hooneühistu Jõekallas (rk: 80033864) kasuks 101 (ükssada üks) eurot 25 senti.
3.Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 68,82% Sergey Perlovi kanda ja 31,18% Hooneühistu Jõekallas kanda.“ Menetluskulude jaotus
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 68,82% Sergey Perlovi kanda ja 31,18% Hooneühistu Jõekallas kanda. Jätta menetluskulud Riigikohtus Sergey Perlovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hooneühistu Jõekallas (hageja) esitas 23. oktoobril 2009 Sergey Perlovi (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista kostjalt välja 3002 krooni (191,86 eurot). Pärnu Maakohus lõpetas 10. septembri 2010 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks, kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Hageja esitas 8. oktoobril 2010 kohtule nõutud vormis hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja 2302,10 krooni (147,13 eurot), sh 2008. ja 2009. a liikmemaks, hüvitis hooneühistu heakorrastustöödel osalemata jätmise eest ja hüvitis hooneühistu valves osalemata jätmise eest ning postikulud kostjale nõude esitamiseks kirja saatmise eest. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostja Hooneühistu Jõekallas liige, kelle kasutuses on garaažiboks nr XXX. Hooneühistu (endine garaažiühistu) 16. veebruari 2002 üldkoosolekul otsustati, et liikmed valvavad garaaži graafiku alusel ise ja need, kes valves ei osale, maksavad iga puudutud valvekorra eest ühistu kassasse 100 krooni. Sama üldkoosoleku
otsusega otsustati, et ka ühistu territooriumi heakorratöid teevad ühistu liikmed ise ning need, kes töödel ei osale, maksavad ühistu kassasse 50 krooni. Ühistu 23. märtsi 2008 üldkoosolekul suurendati hüvitist valvest puudumise eest 150 kroonini ja heakorratöödelt puudumise eest 100 kroonini. Üldkoosoleku 16. veebruari 2002 otsusega otsustati maksete tasumisega viivitamise eest arvestada viivist 0,2% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja on jätnud üldkoosoleku otsustest tulenevad kohustused ühistu ees täitmata.
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et on oma kohustused ühistu ees täitnud. Kostja on tasunud 20. juulil 2006 maa erastamise eest 1171 krooni, 4. augustil 2006. a 2005–2006 aastamaksud 600 krooni, 8. juulil 2008. a 2007. a aastamaksu ning hüvitise laupäevakute eest 450 krooni, 14. septembril 2009. a 2008–2009 aastamaksud ja hüvitise laupäevakute eest 836 krooni, 30. septembril 2010. a 2010. a aastamaksu ning hüvitise laupäevakute eest 368 krooni. Kokku on kostja tasunud hagejale 3425 krooni. Kõik ühistu üldkoosolekud on toimunud kokkukutsumiskorda järgimata ja liikmed ei ole tehtud otsustest teadlikud. Hooneühistul ei ole õigust ise garaaži valvata, sest tal puudub selleks litsents. Kostjale ei ole esitatud valvegraafikut, mistõttu ei saa ta olla ka valvetest keeldunud. Hoonet ei ole tegelikult valvatud. Hooneühistule maksete tasumisega viivitamise eest ette nähtud viivis 0,2% päevas ei ole mõistlik. Osa hageja nõudeid oli hagi esitamise ajaks, s.o 8. oktoobriks 2010 aegunud.
3.Hageja esitas 29. detsembril 2010 nõuete muutmise avalduse, arvestades kostja aegumise vastuväidet, ja palus mõista kostjalt välja 2152 krooni. Hageja loobus enne 31. detsembrit 2005 tekkinud nõuetest, sh 500 krooni suurusest hüvitisest 2003–2005 valves osalemata jätmise eest, kuid lisas nõudele 2010. a valves osalemata kolme korra eest hüvitise 450 krooni. Kokku soovis hageja saada hüvitist valves osalemata jätmise eest 1750 krooni. Valvati öösiti, valvegraafikud olid pandud välja teadetetahvlile ning kostja ei ole tasu maksmise aluseks olevaid ühistu üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud. Hageja loobus aastamaksude nõudest, sest kostja oli aastamaksud tasunud. Kuna kostja viivitas 2007–2008 aastamaksude tasumisega, soovis hageja aastamaksude tasumise kohustuse täitmisega viivitamise eest saada kostjalt viivist 234 krooni. Kostja pidi maksma aastamaksu jooksva aasta 1. novembriks. 2007. a aastamaksu tasus kostja 8. juulil 2008 ja 2008. a aastamaksu 14. septembril 2009. Viivise suurus tuleneb üldkoosoleku otsusest ja on seetõttu põhjendatud. Kuna kostja on laupäevakutel osalemata jätmise eest tasunud, v.a 2006. a eest, loobus hageja osaliselt heakorratöödel osalemata jätmise hüvitise nõudest, kuid soovis saada kostjalt 2006. a heakorratöödel osalemata jätmise eest hüvitist 50 krooni. Hageja soovis, et kostja hüvitaks ka postikulud 118,10 krooni.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 29. aprilli 2011 otsusega hagi ja mõistis S. Perlovilt Hooneühistu Jõekallas kasuks välja 137,54 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja on Hooneühistu Jõekallas liige ja tema kasutuses on garaažiboks nr XXX. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 11 lg 1 p 4 järgi peab hooneühistu liige tasuma liikmemaksu ning HÜS § 13 lg 1 järgi tasuma üldkoosoleku otsuse kohaselt ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Hooneühistu liige ei ole HÜS § 13 lg 2 järgi kohustatud hüvitama ühiskasutuses olevate
kinnisasja osade korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hooneühistuseaduse § 15 lg 1 järgi võib hooneühistu liige nõuda, et hooneühistule kuuluvat kinnisasja valitsetakse hooneühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsuste kohaselt, nendega reguleerimata osas aga hooneühistu liikmete huvidest lähtudes. Hooneühistu liikmete huvidele vastava valitsemisena käsitatakse ühiskasutuses oleva kinnisasja osade korrapärast korrashoidmist. Hooneühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite esitatud nõudeid, samuti tasuma õigel ajal osamakseid, sihtotstarbelisi makseid ja muid makseid üldkoosoleku kehtestatud tähtajal ja suuruses (ühistu 2003. a põhikirja p 22 lg-d 1 ja 3 ning ühistu 2007. a põhikirja p-d 4.2.1 ja 4.2.2). Põhikirjades on sätestatud ka ühistu üldkoosoleku õigus kehtestada muid kohustusi (ühistu 2003. a põhikirja p 22 lg 10 ja ühistu 2007. a põhikirja p 4.3). Hageja palus mõista kostjalt välja viivise 234 krooni, kuna kostja viivitas aastamaksude tasumisega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja viivitas 2007. ja 2008. a aastamaksu tasumisega, kuid kostja arvates ei ole viivisemäär hooneühistu jaoks mõistlik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja esitatud arvutustest tulenevalt viivitas kostja 2007. a aastamaksu tasumisega 251 päeva ja 2008. a aastamaksu tasumisega 317 päeva. Ühistu 16. veebruari 2002, 25. aprilli 2004 ja 23. märtsi 2008 üldkoosoleku otsustega määrati õigel ajal tasumata aastamaksu eest arvestatava viivise määraks 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest. Hooneühistu põhikirjade (2003. a põhikirja p 22 lg 4 ja 2007. a põhikirja p 4.2.6) järgi on ühistu üldkoosoleku pädevuses määrata kindlaks ühistu pädeva juhtimisorgani sätestatud maksete õigel ajal ja/või täielikult tasumata jätmise korral makstava viivise suurus. Seega on viivisemäär põhjendatud ning kostja peab 2007. a aastamaksu tasumisega viivitamise eest maksma hagejale viivist 135 krooni ja 2008. a aastamaksu tasumisega viivitamise eest 170 krooni. Hageja on vähendanud viivise suurust 305 kroonilt 234 kroonini, mis on mõistlik viivise suurus. Hageja palus mõista kostjalt välja 1750 krooni, kuna kostja ei osalenud 2006–2010 garaaži valvamises, ja 50 krooni, kuna kostja ei löönud kaasa 2006. a heakorratöödel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole valves ja heakorratöödel osalemata jätmise eest maksnud. Kostja esitas neile nõuetele aegumise vastuväite. Kuna hageja esitas kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluse korras 23. oktoobril 2009, ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 146 sätestatud kolmeaastane hagi aegumistähtaeg saabunud ja nõuded ei ole aegunud. Kostja vastuväite kohaselt tuleb hageja aegumata nõuded valvamiskohustuse täitmata jätmise ja heakorratöödel osalemata jätmise eest jätta rahuldamata, sest ühistu otsused on tühised, kuna on vastuolus seadustega. Ühistu 16. veebruari 2002 üldkoosoleku otsuse järgi kohustusid liikmed valvama garaažibokse ise ning kõik ühistuliikmed pidid graafiku järgi valves olema. Need liikmed, kes oma graafikujärgsel ajal ei saanud valvata, pidid olema valves muul ajal või hüvitama valvekorra 100 krooniga. Sama üldkoosoleku otsusega otsustati ka ühistu territooriumi heakorratööde tegemine ning need ühistu liikmed, kes töödel ei osale, pidid tasuma ühistu kassasse 50 krooni. Ühistu 25. aprilli 2004 üldkoosolekul otsustati, et heakorratöid tehakse
8.mail 2004 ning töötamata tundide ees peab ühistuliige tasuma 50 krooni. Samuti määrati
kindlaks, et garaaži valvatakse kella 20.00-st kuni 6.00-ni oma jõududega. Oma valvekorrast keeldumise eest pidi ühistuliige tasuma 100 krooni. Üldkoosolekul osalejate nimekirjast nähtuvalt võttis koosolekust osa ka kostja, kes samuti hääletas vastuvõetud otsuste poolt. Ühistu 23. märtsi 2008 üldkoosolekul otsustas üldkoosolek suurendada hüvitist valvekorralt puudumise eest 150 kroonini ning heakorratöödelt puudumise eest 100 kroonini. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei teadnud üldkoosolekute toimumisest ja et liikmeid üldkoosolekule ei kutsutud. Pooled ei vaidle selle üle, et heakorratöödel (laupäevakutel) osalemata jätmise eest on kostja tasunud. Samuti on tõendatud, et kostja osales 25. aprilli 2004 üldkoosolekul. Hageja on veenvalt põhjendanud, et valvegraafikud olid teadetetahvlil teatavaks tehtud, ning valvegraafiku väljavõttega on tõendatud, et kostja oli valvegraafikutest teadlik ja tema asemel valvas 25. juulil 2004 teine ühistuliige. Ühistu otsused valve ja heakorratööde tegemise kohta on ühistu liikmete huvides ühistu üldkoosolekutel vastu võetud. Kostja väide, et hooneühistul ei ole õigust hoonet valvata, ei ole põhjendatud. Igal isikul on õigus oma vara valvata. Hageja on veenvalt põhjendanud, et garaažibokside valve oli hädavajalik. Alates 2002. aastast ei ole olnud ühtegi vargust. Enne valveid varastati boksidest kolm sõidukit, bensiini, tööriistu ja muud vara. Korrapidamiste päevikust nähtub, et liikmed, kes osalesid valves, kinnitasid seda oma allkirjaga. Kõik liikmed, v.a kostja, s.o 79 liiget 80-st osalesid valves või teistel hooneühistu töödel. Korrapidamiste päevikust nähtub, et päevadel, mil kostja pidi valvama, keegi valvama ei ilmunud. Seega oli neil päevadel hoone valveta. Ühistu otsused selle kohta, et ühistu liikmed valvavad ise garaažihoonet ja teevad ise heakorratöid, on võetud vastu liikmete ühistes huvides ega ole vastuolus seadusega. Seega ei ole otsused tühised. Kuna otsused kehtivad ja kostja rikub raha maksmise kohustust, tuleb temalt VÕS § 108 lg 1 alusel mõista lisaks viivisele (234 krooni) välja ka valves osalemata jätmise eest tasu 1750 krooni ja heakorratöödel osalemata jätmise eest tasu 50 krooni. VÕS § 128 lg 3 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka enne nõude esitamist kohtuväliselt tekkinud postikulud 118,10 krooni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.S. Perlov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 29. aprilli 2011 otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Menetluskulud palus apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus läbi vaatamata kostja taotluse kohustada hagejat esitama üldkoosoleku protokollidele nimekirjad. Hooneühistus on 133 liiget, esitatud protokollidest ei ole näha, millal koosolekud olid kokku kutsutud, kas 23. märtsi 2008 koosolek oli esmakordne või teistkordne. 23. märtsi 2008 üldkoosolekul osales 24 liiget. Kuna ühistus on 133 liiget, on üldkoosolekul vastuvõetud otsused mittetulundusühingute seaduse § 241 lg 1 alusel tühised. Koosolekul võeti vastu otsused, mida ei olnud päevakorras (viivise 0,2% iga viivitatud päeva eest ning valvekohustuse ja heakorratööde tegemise kohustuse mittetäitmise hüvitiste osas).
18.veebruari 2002 kohta on esitatud teistkordne protokolli koopia, millest ei nähtu, kas kokku oli kutsutud esimene koosolek ja kui palju liikmeid osales esimesel koosolekul. Koosolekul võeti vastu otsused, mida ei olnud päevakorras (viivise 0,2% iga viivitatud päeva eest ning valve ja valvekohustuse mittetäitmise ning heakorratööde tegemise kohustuse mittetäitmise hüvitiste osas).
Kohus ei selgitanud välja, kas kostjat teavitati üldkoosoleku kokkukutsumisest. Kohus tugines 25. aprilli 2004 üldkoosoleku otsusele, mida ei ole esitatud, rikkudes TsMS § 436 lg-t 2; 2) on kohtu väide, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole hagejale tasunud 2006–2010 valves ja 2006. a heakorratöödel mitteosalemise eest, vastuolus esitatud tõenditega. Kostja on tasunud 8. juulil 2008, 14. septembril 2009 ning 30. septembril 2010 kokku 1654 krooni. Kostja tasus 2010. a 836 krooni, mille hageja arvestas 2003., 2005. ja 2006. a valvete hüvitamiseks ja viivise katteks, kuigi kostja oli maksekorraldustes märkinud, mille eest ta tasus. Hagiavaldus ei ole põhjendatud. Hagiavalduses ei ole esitatud arvestusi arvestatud maksete ja tasumise kohta, samuti ei ole esitatud arvestusi viivise kohta; 3) on otsuses märgitud, et hageja tõendas, et valvegraafik oli riputatud kuulutustetahvlile. Kohus kohaldas 2004. a asjaolusid põhjendamatult ka järgmiste aastate kohta; 4) jättis kohus käsitlemata kostja vastuväited, lahendamata kostja taotluse saada üldkoosoleku protokollid ning tõendid selle kohta, kes ja millal teostas valvet ning kuidas on ühistus tehtud maksed, rikkudes TsMS § 442 lg-t 8.
6.Hooneühistu Jõekallas vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja esitanud kohtule üldkoosoleku protokollide nimekirjad. 23. märtsi 2008 koosolek oli teistkordne pärast 15. märtsil 2008 mittetoimunud koosolekut. Ka 25. aprilli 2004 üldkoosoleku otsus on kohtule esitatud. Kostjal oli õigus kolme kuu jooksul üldkoosolekute otsused vaidlustada, kuid ta ei kasutanud seda õigust. Kõik otsused on kehtivad sõltumata sellest, kas kostja osales koosolekutel või mitte; 2) arvestas hageja kõigi kostja tasutud summadega ja osaliselt loobus oma nõuetest tasutud summade osas. Hageja loobus enne 31. detsembri 2005 nõuetest. 29. oktoobril 2010 esitas hageja nõuete lõpliku arvestuse.
7.S. Perlov esitas 30. jaanuaril 2012 ringkonnakohtule täiendavad seisukohad. Kostja vaidles viivisenõudele vastu, sest hageja ei ole esitanud viivise arvestust ja ei nähtu, milliste tasumata arvete eest viivist nõutakse. Samuti ei ole hageja põhjendanud arvete esitamise aluseid. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale on tehtud arvestusi vastavalt kostjale kuuluva garaažiboksi mõttelise osa suurusele. Hageja ei ole esitanud kohtule üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava, mis on sätestatud 1. aprillil 2007 kinnitatud põhikirja p-s 3,4 ja mille alusel ühistu liikmetele arvestusi tehakse.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
8.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23. veebruari 2012 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas Viru Maakohtu 29. aprilli 2011 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning maakohtus ja ringkonnakohtus kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus asjas õigesti hooneühistuseaduse sätteid. Hooneühistuseadus jõustus 1. jaanuaril 2005 ning kuna hageja korrigeeris oma nõuet kostja aegumise vastuväite tõttu, põhinevad hageja nõuded võlgnevusel, mis tekkis pärast 31. detsembrit 2005. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Kostja väide, et maakohus ei andnud hinnangut asjas esitatud tõenditele
ning lähtus ebaõigesti eeldusest, et kostja kohustuste aluseks olevad üldkoosoleku otsused kehtivad, ei ole õige. Hageja esitas maakohtule tõendid selle kohta, millal koosolekud toimusid, kas tegemist oli esmakordse või korduva koosolekuga, kui palju liikmeid osales, milline oli päevakord ning millised olid hääletustulemused. Kostja ei tõendanud maakohtus oma vastuväiteid ega esitanud tõendeid, mis oleksid hageja tõendid kahtluse alla seadnud. Kostja väide, et asjas ei ole tõendatud, et teda teavitati üldkoosoleku otsusest, ei ole asjakohane. Asjas ei vaielda selle üle, et kostja osales isiklikult vähemalt ühel üldkoosolekul ja et teda oli enne kohtusse pöördumist nõudest teavitatud. Kostja on ka osaliselt oma võlgnevuse tasunud. Seega tuleneb asjaoludest, et kostja pidi olema üldkoosolekute toimumisest ja nende otsustest teadlik. Maakohus kvalifitseeris vääralt hageja nõude valves ja heakorratöödel osalemata jätmise tasuna ning asus vääralt seisukohale, et tegemist on hageja põhikirja alusel kehtestatud vajaliku tasuga. Hageja üldkoosolek ei olnud pädev sellist tasu kehtestama. Hageja kehtestatud tasude suurus ja tasumise kord annaksid alust kohaldada nimetatud tasudele leppetrahvi regulatsiooni (VÕS § 158). Leppetrahvi saab kokku leppida lepingulises suhtes. Ühistu üldkoosolek ei olnud pädev oma liikmetega leppetrahvi tasumise tingimustes kokku leppima. HÜS § 13 lg 1 järgi on hooneühistu liige kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel. Kindla rahasumma maksmise kohustuse määramine liikmele selle eest, et ta ei osale hooneühistu korraldatud talgutel või valvetes, ei ole käsitatav otsusena, mis on tehtud ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutuste kandmise tõttu. Sellise tasu määramine on trahvi iseloomuga ning selle määramine hooneühistu liikmele ei vasta headele kommetele. Kuna üldkoosoleku pädevuses ei olnud sanktsiooni iseloomuga tasu kehtestamine, on hageja nõue 115,04 euro (1800 krooni) saamiseks alusetu. Hageja nõue saada postikulude tõttu VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitist on iseenesest lubatav. Hageja on aga esitanud olulises osas põhjendamatu nõude, sest ei ole märkinud, millest postikulud koosnesid, ega tõendanud kulutuste hüvitamiseks olulisi asjaolusid. Hagiavaldusest ei nähtu, milliste teadete edastamisega millises suuruses kulud tekkisid. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka postikulude hüvitamise nõue 7,55 eurot (118,10 krooni). Kuna hageja loobus aastamaksude nõudest ja kostja tasutud summad on hageja arvestanud viivise katteks, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue 14,96 eurot (234 krooni).
9.Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas 28. novembri 2012 otsusega hageja kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 23. veebruari 2012 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled kassatsiooniastmes esmalt selle üle, kas hagejal kui hooneühistul on õigus nõuda kostjalt kui hooneühistu liikmelt raha selle eest, et kostja ei osalenud hooneühistule kuuluva hoone valvamises ega heakorratöödel. Hagiavalduse kohaselt tulenes kostja kohustus sellest, et hooneühistu üldkoosolek otsustas
16.veebruari 2002 üldkoosolekul ühehäälselt, et hooneühistu liikmed valvavad öösiti hoonet juhatuse määratud graafiku järgi ning need, kes määratud ajal ei valva, valvavad muul ajal või hüvitavad hooneühistule 100 krooni korra eest. Samuti otsustati ühehäälselt, et ühistu liige peab osalema heakorratöödel või maksma iga heakorratöödel osalemata korra eest hüvitist 50 krooni. 23. märtsi 2008 üldkoosolekul otsustati suurendada hüvitist valvekorralt puudumise korral 150 kroonini ja heakorratöödel osalemata jätmise puhul 100 kroonini. Hageja väitel on teised ühistu liikmed täitnud oma kohustused nõuetekohaselt, v.a kostja.
Kolleegium nõustus maakohtuga, et hooneühistu otsused selle kohta, et ühistu liikmed valvavad ise garaažihoonet ja teevad ise heakorratöid, on vastu võetud ühistu liikmete huvides ega ole seadusega vastuolus. Õige ei ole ringkonnakohtu arusaam, et hooneühistu liikmed ei saanud hüvitises kokku leppida, ega see, et selline kokkulepe on heade kommetega vastuolus. Kolleegium ei nõustunud ka ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja kehtestatud tasude suurus ja tasumise kord annavad alust kohaldada leppetrahvi regulatsiooni (VÕS § 158).
16.veebruari 2002 üldkoosoleku otsusega sätestatud hüvitisi (kompensatsioone) tuleb käsitada alternatiivkohustusena VÕS § 86 mõttes, mitte leppetrahvina VÕS § 158 mõttes. Sellele viitab nimetatud otsuse p 2 sõnastus: „GÜ liikmed, kes puuduvad korrapidamisel, on kohustatud kustutama seda plaanivälise korrapidamisega või hüvitama tasumisega kassasse ulatuses 100 krooni.“ Kui võlgnik peab täitma ühe mitmest kohustusest, kuulub VÕS § 86 lg 1 järgi valikuõigus võlgnikule, kui seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest tulenevalt ei ole seda õigust võlausaldajal või kolmandal isikul. Otsuse p 2 järgi on ühistu liikmel valikuõigus ja ta võib valida, kas täita valvamiskohustust või maksta hüvitist. Kolleegiumi hinnangul ei ole kokku lepitud hüvitise maksmise eesmärgiks võimaliku kahju hüvitamine, mis on leppetrahvi peamiseks eesmärgiks. Samuti saab alternatiivkohustuse kokkuleppena käsitada nimetatud otsuse p 4, mille järgi tuli heakorratöödelt puudumise eest maksta hüvitist 50 krooni. Ühingulises tegevuses, kus üldkoosolekul otsustatakse muu hulgas ka ühinguliikmete mitmesuguste ühistegevuste korraldamise üle (valvamine, koristamine jms), on võimalik ja mõistlik sellistes alternatiivkohustustes kokku leppida. Kolleegiumi arvates saab aga ülal märgitud alternatiivne kohustus tekkida hooneühistu liikmetel üksnes juhul, kui hooneühistu liige osales üldkoosolekul, kus selle üle otsustati, ning nõustus selliste kohustustega (ei hääletanud otsuse vastu), s.o sõlmis alternatiivkohustuse kokkuleppe. Kui hooneühistu liige osales üldkoosolekul ja hääletas alternatiivsete kohustuste (sh isiklikku laadi kohustuse (valvamise ja heakorratööde tegemise kohustuse) või selle asemel hüvitise maksmise kohustuse) poolt, oli ta kohustatud kokkulepet täitma, s.o täitma kas isiklikku laadi kohustuse või maksma selle asemel raha. Eelnevat arvestades tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas kostja osales üldkoosolekutel, kus otsustati alternatiivsete kohustuste, sh isiklikku laadi kohustuse üle, ja nõustus nende otsustega. Maakohus tuvastas, et kostja osales küll 25. aprilli 2004 üldkoosolekul, kuid tuvastatud ei ole, kas hageja hääletas sellel koosolekul otsuste poolt, ega see, kas hageja osales ka teistel üldkoosolekutel, sh 23. märtsi 2008 üldkoosolekul, kus otsustati hüvitise suurust muuta. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes ka selle üle, kas hagejal on õigus saada kostjalt viivist, kuna kostja viivitas aastamaksu maksmisega. Ringkonnakohus asus paljasõnaliselt ja põhjendamatult seisukohale, et kuna hageja loobus kohtumenetluses aastamaksude nõudest ja arvestas kostja tasutud summad viivise katteks, tuleb jätta hageja viivisenõue rahuldamata. Kuigi hageja loobus aastamaksude tasumise nõudest, sest kostja täitis oma kohustused, ei ole hageja viivisenõudest loobunud ega väitnud, et tasutud aastamaksud tuleks arvata viivise katteks. VÕS § 88 lg 1 järgi võib võlgnik mitme kohustuse täitmiseks raha üle andes määrata, millise kohustuse täitmiseks ta raha annab, kui sellest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks. VÕS § 88 lg 4 järgi võib võlausaldaja määrata, milline kohustus on täidetud, pärast seda, kui võlgnik ei ole mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist seda ise määranud. Kostja on väitnud, et tasus aastamaksud, ning on esitanud selle kohta ka tõendid (tl 64–66). Samuti on kostja kohtumenetluses eitanud oma kohustust viivist maksta. Seega saab järeldada, et kostja on määranud, et tasutud raha tuleb arvata põhikohustuse katteks. Õige on hageja väide, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude hüvitada kohtueelses menetluses tekkinud postikulud. Hageja soovis, et kostja hüvitaks talle postikulud (kahju), mida hageja kandis seetõttu, et kostja rikkus oma kohustusi hageja vastu.
Ringkonnakohus asus paljasõnaliselt seisukohale, et hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ega tõendanud postikulusid (kahju tekkimist), kuigi hageja esitas kulusid tõendavad dokumendid (I kd, tl 116–117) ja põhjendas, kuidas on kostja talle kahju tekitanud. Kolleegium selgitas, et postikulud on VÕS § 115 lg 1 järgi hüvitatavad kulud juhul, kui need on hõlmatud kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
10.Ringkonnakohus leiab, et S. Perlovi apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Viru Maakohtu 29. aprilli 2011 otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, millega maakohus rahuldas hagi ja mõistis S. Perlovilt Hooneühistu Jõekallas kasuks välja 137,54 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab S. Perlovilt Hooneühistu Jõekallas kasuks välja 101,25 eurot ja muudab vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile ka menetluskulude jaotust maakohtus. Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
11.Tsiviilasja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul vastavalt Riigikohtu juhistele tuvastada, kas kostja osales üldkoosolekutel, kus otsustati alternatiivsete kohustuste, sh isiklikku laadi kohustuse üle, ja nõustus nende otsustega. Kohtule ei ole esitatud materjale, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas kostja osales hooneühistu 16. veebruari 2002 üldkoosolekul, kus otsustati, et liikmed valvavad garaaži graafiku alusel ise ja need, kes valves ei osale, maksavad iga puudutud valvekorra eest ühistu kassasse 100 krooni, ning et ka ühistu territooriumi heakorratöid teevad ühistu liikmed ise ning need, kes töödel ei osale, maksavad ühistu kassasse 50 krooni. Hageja on
8.veebruaril 2011 maakohtule esitatud seisukohas (I kd, tl 81) märkinud, et
16.veebruari 2002 üldkoosolekul viibinute nimekirja ei ole võimalik esitada, kuna see on kadunud. Samas ka ühistu 25. aprilli 2004 kordusüldkoosolekul (3. aprilli 2004 üldkoosolek lükati kvoorumi puudumise tõttu edasi 25. aprilliks 2004 (I kd, tl 84, tõlge tl 85)) võeti vastu otsus määrata heakorratöödel osalemata jätmise hüvitise suuruseks 50 krooni ja valvekohustuse täitmata jätmise hüvitise suuruseks 100 krooni. Protokolli kohaselt võeti mõlemad otsused vastu ühehäälselt (I kd, tl 87–88, tõlge tl 89). Koosolekul osalejate nimekirjast (I kd, tl 90, tõlge tl 91) nähtuvalt osales koosolekul ka kostja, kes protokollis märgitust („Hääletati: ühehäälselt“) tulenevalt hääletas vastuvõetud otsuste poolt. Seega osales kostja 25. aprilli 2004 üldkoosolekul ja hääletas alternatiivsete kohustuste (sh isiklikku laadi kohustuse (valvamise ja heakorratööde tegemise kohustuse) või selle asemel hüvitise maksmise kohustuse) poolt ning oli VÕS § 86 lg 1 alusel kohustatud kokkulepet täitma, s.o täitma kas isiklikku laadi kohustuse või maksma selle asemel raha, heakorratöödel osalemata jätmise eest 50 krooni ja valvekohustuse täitmata jätmise eest 100 krooni. Ühistu 23. märtsi 2008 üldkoosolekul suurendati hüvitist valvest puudumise eest 150 kroonini ja heakorratöödelt puudumise eest 100 kroonini (I kd, tl 15–18, tõlge tl 19). Nähtuvalt üldkoosolekul osalejate nimekirjast (I kd tl 94, tõlge tl 95), kostja sellel üldkoosolekul aga ei osalenud ning seega ei saa teda lugeda hüvitiste suurendamisega nõustunuks. Hageja nõudis kostjalt tasu alates 1. jaanuarist 2006. a 14 valvekorrast puudumise eest kokku 1750 krooni, tuues kuupäevaliselt välja kostjale 2010. a ettenähtud valvekorrad, s.o 24. märts 2010, 3. juuli 2010 ja 9. november 2010 (I kd, tl 74).
Nähtuvalt esitatud tõenditest, s.o valvegraafikutest (I kd, tl 98–114) on kostja puudunud valvest 2006–2010. a 12 korral: 17. aprillil 2006, 23. augustil 2006, 29. detsembril 2006,
6.mail 2007, 11. septembril 2007, 17. jaanuaril 2008, 24. mail 2008, 29. septembril 2008,
4.veebruaril 2009, 18. oktoobril 2009, 3. juulil 2010 ja 9. novembril 2010. Rohkem kostja valvekordi kohtule esitatud graafikutest ei nähtu, muuhulgas ei ole hageja esitanud valvegraafikut märtsi 2010 kohta. Ringkonnakohus leiab, et kostjal tuleb tasuda hagejale 12 valvest puudumise eest (12 x 100) 1200 krooni. Hageja nõuab kostjalt tasu ka 2006. a tegemata heakorratööde eest summas 50 krooni. Kostja väitis vastuses hagiavaldusele (I kd, tl 60), et on tasunud hagejale heakorratöödel osalemata jätmise eest 2007., 2008., 2009. ja 2010. aastal. Eeltoodu nähtub ka kostja poolt kohtule esitatud 8. juuli 2008, 14. septembri 2009 ja 30. septembri 2010 maksekorraldustest (I kd, tl 64–66), kus on selgitustesse märgitud, et tasumine toimub ka heakorratööde, s.o „subbotniki“ katteks. Kostja esitatud 2006. a maksekorralduste (I kd, tl 62, 63) selgitustes sellist märget ei ole. Kostja ei ole väitnud, et ta osales 2006. a ühistu heakorratööde tegemisel või et ühistu liikmed ei oleks 2006. a ühistus heakorratöid teinud, kostja vastuväiteks nimetatud nõudele oli, et ühistu otsused on tühised, sest on vastuolus seadusega (I kd, tl 77). Ringkonnakohus leiab ülatoodu alusel, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ja kostjal tuleb hagejale tasuda 2006. a heakorratöödel osalemata jätmise eest 50 krooni.
12.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude summas 234 krooni, kuna kostja viivitas aastamaksude maksmisega. Riigikohus leidis samas asjas 28. novembril 2012 tehtud otsuses, et kuigi hageja loobus aastamaksude tasumise nõudest, sest kostja täitis oma kohustused, ei ole hageja viivisenõudest loobunud ega väitnud, et tasutud aastamaksud tuleks arvata viivise katteks. Vastavalt Riigikohtu juhistele tuleb samuti järeldada, et kostja on määranud, et tasutud raha tuleb arvata põhikohustuse katteks. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et hooneühistu 16. veebruari 2002, 25. aprilli 2004 ja
23.märtsi 2008 üldkoosoleku otsustega määrati õigel ajal tasumata aastamaksu eest arvestatava viivise määraks 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest (I kd, tl 10–19, 87–88). Hooneühistu põhikirjade (2003. a põhikirja p 22 alap 4 (I kd, tl 30), 2007. a põhikirja p 4.2.6 (I kd, tl 37)) järgi on ühistu üldkoosoleku pädevuses määrata kindlaks ühistu pädeva juhtimisorgani sätestatud maksete õigel ajal ja/või täielikult tasumata jätmise korral makstava viivise suurus. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja väidete (I kd, tl 74) kohaselt tuli 2007. a aastamaks tasuda 1. novembriks 2007, kostja tasus aastamaksu 8. juulil 2008 (maksekorraldus I kd, tl 64). Ka 2008. a aastamaksu ei tasunud kostja 1. novembriks 2008, vaid alles 14. septembril 2009 (maksekorraldus I kd, tl 65). Kostja ei ole hageja eeltoodud väidetele vastuväiteid esitanud, kostja vastuväiteks viivisenõudele oli, et viivisemäär 0,2% päevas ei ole hooneühistu jaoks mõistlik ja see ei ole sätestatud põhikirjas (I kd, tl 61, 78). Maakohus tuvastas, et kostjal on kohustus tasuda viivist 0,2% päevas (0,536 krooni päevas) 2007. a aastamaksu 268 krooni maksmisega viivitamise tõttu 251 päeva eest 135 krooni ja 2008. a aastamaksu 268 krooni maksmisega viivitamise tõttu 317 päeva eest 170 krooni.
Kuna hageja on juba vähendanud viivisenõuet 305 kroonilt (170 + 135) 234 kroonini, pidas maakohus hageja viivisenõude suurust mõistlikuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab eeltoodu alusel, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 2007. ja 2008. a aastamaksude tasumisega viivitamise eest summas 234 krooni. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et hageja ei ole esitanud viivisearvestust, märgib ringkonnakohus, et hageja on oma hagiavalduses (I kd, tl 8) ja nõude muutmise avalduse p-s 4 (I kd, tl 74–75) viivisearvestuse põhimõtted välja toonud: märgitud on nii viivise määr kui ka see, milliste maksude tähtaegselt tasumata jätmise ja milliste perioodide eest viivist nõutakse. Maakohus on viivisearvestuse esitanud oma 29. aprilli 2011 otsuses ning kostja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et kohtu viivisearvestuses oleks arvutusvigu.
13.Hageja on esitanud kostja vastu nõude ka postikulude summas 118,10 krooni saamiseks. Riigikohus leidis samas asjas 28. novembril 2012 tehtud otsuses, et ringkonnakohus asus paljasõnaliselt seisukohale, et hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ega tõendanud postikulusid (kahju tekkimist), kuigi hageja esitas kulusid tõendavad dokumendid (I kd, tl 116–117) ja põhjendas, kuidas on kostja talle kahju tekitanud. Kolleegium selgitas, et postikulud on VÕS § 115 lg 1 järgi hüvitatavad kulud juhul, kui need on hõlmatud kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista postikulud (kahju) summas 100,20 krooni, s.o kostjale kahe tähtkirja saatmise kulud, mille kohta on tsiviilasja materjalides tõendid – postikviitungid (I kd, tl 117) ning kostjale saadetud kirjad: 10. septembri 2009 kiri (I kd, tl 21, tõlge tl 22) ja 30. septembri 2009 kiri (I kd, tl 24, tõlge tl 25). Postikulude kandmist suuremas summas ei ole hageja kohtule tõendanud. Kuna kirjad saadeti kostjale seoses tema võlgnevusega hageja ees, kandis hageja nimetatud kulusid seetõttu, et kostja rikkus oma kohustusi hageja vastu. Ringkonnakohus leiab, et tehtud kulud tuleb kostjal hagejale VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitada ja see on kooskõlas ka kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes, mis tähendab kostja poolt oma kohustuste mittekohasest täitmisest tekkinud negatiivsete tagajärgede (sh ka postikulud) hüvitamist hagejale. Ringkonnakohus märgib, et toimiku I kd tl 116 olevad 2. veebruari 2011 arve-kviitungid koopiate valmistamise kulude kohta kuuluvad tsiviilasja menetluse käigus kantud hageja menetluskulude hulka ja nende hüvitamine kostja poolt vaadatakse hageja poolt vastava menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisel läbi TsMS § 174 lg 1 alusel toimuvas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.
14.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1584,20 krooni, sh 2006–2010 valvest puudumise tasu 1200 krooni, 2006. a heakorratöödel osalemata jätmise hüvitis 50 krooni, viivis 2007. ja 2008. a aastamaksude tasumisega viivitamise eest 234 krooni ja postikulud 100,20 krooni, s.o 101,25 eurot.
15.Seoses maakohtu otsuse osaliselt tühistamisega ja uue otsusega hagi rahuldamisega osaliselt, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel ka menetluskulude jaotust. Hageja esialgne nõue oli 2302,10 krooni, s.o 147,13 eurot, ning see rahuldatakse ringkonnakohtu otsusega 101,25 euro ulatuses, s.o 68,82% esitatud nõudest. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 68,82 % ulatuses kostja kanda ja 31,18% ulatuses hageja kanda. Kuna Riigikohus rahuldas hageja kassatsioonkaebuse põhiosas, jätab ringkonnakohus menetluskulud Riigikohtus täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude
jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.