Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-09-55325 põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Viru Maakohus 01. märtsil 2011.a tegi otsuse lihtmenetluses kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg 1 p 9). Kostja 24.03.2011.a teatas kohtule kirjalikult soovist esitada apellatsioonkaebus. Vastavalt TsMS § 448 lg 41 täiendab kohus otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Asjaolud Pärnu Maakohus 10.09.2010.a määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Hooneühistu Jõekallas nõude S P vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli kohtule esitatud 23.10.2009.a. 08.10.2010 kohtule esitatud hagiavalduse (tl 8-9) kohaselt on kostja S P Hooneühistu Jõekallas liige, tema kasutusel on garaažiboks nr 16. Garaažiühistu (praegu hooneühistu) Jõekallas 16.02.2001 üldkoosolekul otsustati teostada garaažibokside valve oma jõuga ning kohustati kõiki liikmeid olema valves graafiku järgi. Need liikmed, kes ei puuduvad valvelt on kohustatud olema valves teises päevas või hüvitama tasumisega kassasse summa 100 krooni. Sama üldkoosolekuga otsustati teostama ühistu territooriumi heakorrastamise töid. Ühistu liikmed, kes ei võta töödest osa, on kohustatud tasuma ühistu kassasse tasu 50 krooni ulatuses. 23.03.2008.a koosolekul suurendati hüvitis valvelt puudumise eest kuni 150 kroonini ning heakorrastamisel mittetöötatud tundide eest kuni 100 kroonini. Üldkoosoleku 16.02.2002 otsusega otsustati arvestama viivis eest 0,2% iga maksmisega viivitatud päeva eest. S P ei täida hooneühistu Põhikirjaga ja üldkoosolekute otsustega sätestatud kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale 2302,10 krooni, seal hulgas sissemaksed 2008.a, 2009.a eest 536 krooni, hüvitis mittetöötatud valvetundide eest perioodil 03.02.2003 kuni 12.06.2009 ning aastates 2006-2009.a mittetöötatud ühistu heakorrastamise tundide eest, postikulud 118,10 krooni. Kostja kirjalikus vastuses (tl 60-61) vaidles hagile vastu. Tal ei ole võlgnevusi hooneühistu ees. Hooneühistu üldkoosolekud viidi läbi ilma kuulutusteta, otsustest liikmetele ei ole teada. Kostja ei ole nõus sellega, et ei ole tasunud sissemakseis ja sihtmakseid. Kostja on tasunud: 20.07.2006.a 1171 krooni maa erastamise eest, 04.08.2006.a 2005.a ning 2006.a aastate eest aastamaksud summas 600 krooni; 08.07.2008. 2007.aasta eest aastamaksu ning laupäevakute eest 450 krooni; 14.09.2009 aastamaksu 2009. aasta eest ning laupäevakute eest summas 368 krooni; 30.09.2010 aastamaksu 2010 aasta eest ning laupäevakute eest 368 krooni. Kokku on kostja tasunud 3425 krooni. Kostja leiab, et ei ole hooneühistul õigust teostada valvet, kuna puudub selleks litsents. Kostjale ei olnud esitatud valvegraafikut ning puudub alus lugeda, et ta on keeldunud valve

2-09-55325 teostamisest. Viivise osas leiab kostja et 0,2% päevas ei ole mõistlik hooneühistu jaoks. Kostja taotleb kohaldada aegumist nende nõuete osas, mis on aegunud hagiavalduse esitamise ajaks 08.10.2010.a. Kostja samuti märgib, et kõik üldkoosolekud oli läbi viidud ilma kuulutusteta, otsustest liikmetele ei ole üldse teada ning, et koosolekud toimuvad viie- kümne liikme juuresolekul. Hageja 29.12.2010.a kirjalikus seisukohas (tl 74) muutis oma nõuded järgmiselt: Maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli esitatud kohtule 23.10.2009.a, seega vastavalt TsÜS § 147 lg 3 algab nõude aegumistähtaeg 31.12.2005.a. Hageja loobub nõuetes, mis tekkisid enne 31.12.2005.a (5 valvet aastates 2003, 2004 ja 2005, hüvitis summas 500 krooni) ning nõuab lisaks 2010.a 3 valvete eest hüvitis 450 krooni. Seega kokku mittetöötatud valvete eest tuleb kostjalt välja mõista 1750 krooni. Hageja loobus aastamaksete nõudest. Hageja jääb viivise nõude juurde, kuna kostja maksis aastamaksed mittetähtaegselt (vastavalt igaaastase koosolekute otsustele viimane tähtaeg on jooksva aasta 01.11.). Hageja vähendab mittetöötatud ühistu heakorrastamise tundide eest hüvitis kuni 50 kroonini, kostja ei tasunud vaid 2006.a aasta eest. Hageja jääb postikulude nõude juurde. Kostja väiteid litsentsi puudumise kohta ei ole põhjendatud, kuna hooneühistu valvab oma liikmete vara, raha ei teeni. Valvegraafikud pannakse kulutustahvlitele. Viivise suurust on otsustatud 2002.a üldkoosolekul. Ühtegi üldkoosoleku otsust ei ole kostja vaidlustanud. Hageja nõue kokku on 2152 krooni, sh 1750 krooni valvete eest, 50 krooni laupäevak, 118,10 krooni postikulud ja 234 krooni viivis. Kostja 26.01.2011.a kirjalikus arvamuses (tl 77-78) ei nõustunud kostja hageja nõuetega. Arvab, et nõuded on põhjendamatud ja ebaseaduslikud. Viiviste väljamõistmisega samuti ei nõustu, kuna põhikirjas seda ei ole sätestatud. Ei ole samuti nõus aegumistähtaja algusega 31.12.2005.a. Hageja on 08.02.2011.a kirjalikus seisukohas (tl 81-83) märkinud, et kostja ei ole ühtegi üldkoosoleku otsust vaidlustanud. 16.02.2002.a üldkoosolekul viibijate nimekirja esitada ei saa kuna see on kaotatud. Üldkoosolekud sama päevakorraga viiakse läbi igaaastaselt ning hageja esitab 25.04.2004.a korduva üldkoosoleku protokolli ning sellest osavõtnud liikmete nimekirja. Koosolekul arutati samad küsimused: heakorrastustöö ja valve korraldamine ning hüvitise suurused. Koosolekul osales ka S P, kes hääletas vastuvõetud otsuste poolt. Valvegraafik riputatakse hooneühistu territooriumil kulutustahvlile. Vastavalt valvegraafikule kostja valve toimus esimest korda pärast 25.04.2004.a koosolekut 25.07.2004.a. S P oli sellega tutvunud ning nõustunud, kuna selles päeval kokkuleppel kostjaga tema asemel teostas valvet teine hooneühistu liige D.L. Pärast seda kostja ei osalenud valves ning ignoreeris kohustuse täitmist. Korrapidamiste päevikust, kuhu valvet teostavad juhatuse liikmed panevad oma allkirjad, on näha, et S P valveajal ei ole kedagi ilmunud. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) menetles kohus hagi lihtsustatud korras. Tutvunud poolte seisukohtadega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle, et S P on Hooneühistu Jõekallas liige ning tema omanduses ja kasutuses on garaažiboks nr 16. Hooneühistuseaduse § 1 lg 1 kohaselt on hooneühistu tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone (edaspidi kinnisasi) omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. Hooneühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevad liikme õigused ja

2-09-55325 kohustused on seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud omaette kasutamist võimaldava hooneosaga ja lg 2 järgi on hooneühistu liikmel õigus kasutada teisi isikuid välistavalt hooneühistule kuuluvat ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldavat hooneosa, mis on temale kasutamiseks kindlaks määratud hoonejaotusplaanis (liikme ainukasutuses olev hooneosa). Hooneühistuseaduse § 11 lg 1 järgi on hooneühistu liige on kohustatud: 1) hoidma korras ainukasutuses olevat hooneosa ning seda hooneosa ja ühiskasutuses olevaid kinnisasja osi kasutades hoiduma tegevusest, mille toime ühistu teistele liikmetele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud: 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama ainukasutuses olevat hooneosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik ühiskasutuses olevate hooneosade korrashoiuks. Seetõttu tekkinud kahju tuleb liikmele hüvitada;4) tasuma liikmemaksu käesoleva seaduse §-s 13 kindlaksmääratud ulatuses. Hooneühistuseaduse § 13 lg 1 kohaselt on hooneühistu liige kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmelisusega seotud liikmemaksumäära alusel. § 13 lg 2 kohaselt hooneühistu liige ei ole kohustatud hüvitama ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hooneühistuseaduse § 15 lg 1 järgi võib hooneühistu liige nõuda, et hooneühistule kuuluvat kinnisasja valitsetakse hooneühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsuste kohaselt, nendega reguleerimata osas aga hooneühistu liikmete huvidest lähtudes. Sama paragarahvi lõige 2 p 2 kohaselt käsitatakse hooneühistu liikmete huvidele vastava valitsemisena ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrapärast korrashoidmist. Pooled ei vaidle, et hooneühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite ning õigeaegselt tasuma osamakseid, sihtotstarbelisi makseid ja muid makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajal ja suuruses (2003.a Põhikirja p 22 (1), (3) tl 29-30 ja 2007.a Põhikirja p 4.2.1 ja 4.2.2. tl 37). Põhikirjades on sätestatud ka ühistu üldkoosoleku õigust kehtestada muid, peale ühistu põhikirjaga kehtestatud, kohustusi (põhikirja p 22 (10) tl 30, põhikirja p 4.3 tl 37). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 234 krooni seoses aastamaksete tasumisega viivitamisega. Pooled ei vaidle, et kostja on aastamaksete 2007.a. ja 2008.a. tasumistega viivitanud. Kuid kostja arvates on ei ole 0,2 %-ne viivis hooneühistu jaoks mõistlik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab, et kostja võlgneb talle 234 krooni viivised 0,2 % seoses aastamaksete tasumisega viivitamise eest iga viivitatud päeva eest, 2007.a. aastamaks 268 krooni tuli tasuda 01.11.2007.a., millise kostja tasus alles 08.07.2008.a. (t.l. 64) (seega kostja oli viivituses 251 päeva), aastamakse 2008.a. eest tasus kostja 01.11.2008.a. asemel 14.09.2009.a. (t.l. 69) (viivitatud päevi 317). Kohus tuvastas, et vastavalt garaažiühistu Jõekallas 16.02.2002.a., 25.04.2004.a. ja 23.03.2008.a. üldkoosoleku otsusega otsustati, et mitteõigeaegse aastamaksu tasumise eest arvestatakse viivist

2-09-55325 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest (t.l. 10-18, 87-88). Hooneühistu põhikirjadest (2003.a põhikirja p 22 (4) tl 30, 2007.a põhikirja p 4.2.6 tl 37) nähtuvalt on hooneühistu üldkoosoleku pädevuses ühistu pädeva juhtimisorgani poolt sätestatud maksete mitteõigeaegse ja/või mittetäieliku tasumise korral makstava viivise suuruse kindlaksmääramine. Seega on tuvastatud, et 2007.a. aastamakse 268 krooni viivitamisega 0,2 % päevas (0.536 krooni päevas) on kostjal kohustus tasuda viiviseid kokku 251 päeva eest kokku 135 krooni ja 2008..a aastamakse 268 krooni viivitamisega 0,2 % päevas (0.536 krooni päevas) on kostjal kohustus tasuda viiviseid kokku 317 päeva eest 170 krooni. Seega on hageja juba vähendanud kostjalt väljamõistetavate viiviste suurust 305 kroonilt (170+135) 234 kroonini, mida kohus peab mõistlikuks viivise suuruseks. Hageja palub kostjalt välja mõista mittetöötatud korrapidamiste eest ühistu valvegraafiku järgi alates 2006.a. kuni 17.01.2008.a. 7 korda 100 krooni on 700 krooni; perioodil 24.05.2008.a. kuni 12.06.2009.a. 4 korda 150 krooni on 600 krooni ja 2010.a. toimunud korrapidamised 3 korda 150 krooni on 450 krooni. Seega kokku peab kostja valvepidamiste eest tasuma hagejale 1750 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt mittetöötatud tundide eest ühistu heakorrastamisel 2006.a. aasta eest 50 krooni. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole hagejale tasunud 2006-2010.a. korrapidamistel ja 2006.a. heakorrastamise mitteosalemise eest. Kostja on esitanud hageja nõudele ühistu korrapidamiste ja heakorrastamise eest tasu nõudes aegumise vastuväite. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. veebruari 2007 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et „vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid“. Kohus annab esmalt seisukoha, kas hageja nõuded garaažiühistu korrapidamise ja heakorrastamise tasu eest on aegunud või mitte. Juhul, kui nõueded on aegunud jätab kohus hagi aegumise tõttu nendes nõuetes rahuldamata ning ei anna sisulist hinnangut haginõude tõendatuse kohta. Seega kui hagi on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Kohus tuvastas, et hageja nõuab kostjalt ühistu korrapidamiste 2006-2010 eest 1 750 krooni ja 2006..a heakorrastamisel mittetöötatud tundide eest 50 krooni tasumist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg, selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Aegumistähtaeg korrapidamiste ja heakorrastamise tasu 2006.a. aasta nõuete eest algab seega 01. jaanuaril 2007.a. kell 00.00 s.o. peale 2006.a. lõppemist ehk peale 31.12.2006.a. kell 24.00. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

2-09-55325 Kuna hageja on nõude kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse korras esitanud 23.10.2009.a., siis ei ole kolmeaastane hagi aegumistähtaeg saabunud ja hageja nõue ei ole aegunud. Kostja leiab, et hageja nõuded valvegraafikute alusel mittetöötamise eest ja heakorrastustöödel mitteolemise eest tuleb jätta rahuldamata, sest garaažiühistu otsused on tühised kuna on vastuolus seadustega. Kohus tuvastas, et garaažiühistu 16.02.2002.a. üldkoosoleku otsusega võeti vastu otsus teostada garaažibokside valve oma jõuga ning kõik ühistuliikmed pidid valves olema graafiku järgi, need liikmed, kes puuduvad korrapidamiselt, on kohustatud olema valves teisel päeva või hüvitama seda maksega 100 krooni. Sama üldkoosoleku otsusega otsustati teostada töid ühistu territooriumi heakorrastamiseks, need ühistu liikmed, kes ei võta osa nendest töödest, on aga kohustatud tasuma ühistu kassasse tasu ulatuses 50 krooni (t.l. 10-14). Kohus tuvastas, et 25.04.2004.a. garaažiühistu üldkoosoleku otsusega määrati kindlaks heakorrastustööde tegemiseks aeg 08. mai 2004.a. ning mittetöötatud tundide ees peab ühistuliige tasuma 50 krooni, samuti määrati kindlaks graažiühistubokside valveaeg kella 20.00 kuni 06.00 oma jõududega ning korrapidamisest keeldumise eest pidi ühistuliige tasuma 100 krooni (t.l. 8489. Vastavalt nimetatud koosolekul osalejate nimekirjale võttis koosolekust osa ka kostja, kes samuti hääletas vastuvõetud otsuste poolt (t.l. 90-91). Kohus tuvastas, et garaažiühistu 23.03.2008.a. üldkoosolekul otsustas üldkoosolek suurendada hüvitist korrapidamiselt puudumise eest kuni 150 kroonini ning heakorrastamisel mittetöötamise tasu määrati 100 krooni (t.l. 15-19, 94-97). Kostja ei ole veenvalt tõendanud, et tema üldkoosolekute toimumisest ei teadnud, samuti ei ole kostja tõendanud, et hooneühistu üldkoosolekute toimumisele liikmeid ei kutsutud. Vaidlust ei ole, et enamus garaažiühistu laupäevakute eest kostja siiski on tasunud (t.l. 62-66), samuti on tuvastatud, 1t 25.04.2004.a. üldkoosolekul kostja osales. Hageja on veenvalt põhjendanud, et korrapidamistegraafikud olid välja riputatud kuulutustetahvlile (t.l. 92-93, 98). Korrapidamise graafiku väljavõttega on tõendatud, et kostja oli teadlik valvegraafikutest ja tema asemel teostas 25.07.2004.a. valvet teine ühistuliige (t.l. 92-93, 99). Hageja on põhistanud, et garaaažiühistu otsused on valvete ja heakorrastustööde teostamiseks on vastu võetud ühistu liikmete huvides ühistu üldkoosolekutel. Kostja väide, et hooneühistul ei ole õigus korrapidamist teostada, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et igal isikul on õigus valvata oma vara. Kostja väide, et ühistu ei teosta tegelikult valvet, sest ühistu ei tea, kes paigaldas tema ukse ette betoonbloki (t.l. 67-68), ei ole tõendatud ja ümber lükatud hageja esitatud tõenditega. Hageja on veenvalt põhjendanud, et garaažibokside korrapidamise meede oma jõududega on hädavalik. Alates 2002.a. ei ole olnud ühtegi vargust, kuid enne valveid 2002.a. varastati boksidest kolm sõidukit ja boksidest varastati bensiini, tööriistu ja muud vara, kuid politsei ei suutnud avastada kuritegusid. Korrapidamiste päevikust nähtub, et liikmed, kes osalevad korrapidamisel kinnitavad seda oma allkirjaga. Kõik liikmed, kes korrapidamistel või laupäevakutel graafiku järgi ei osale, osalevad korrapidamistel teistel päevadel. Kuna kõik liikmed välja arvatud kostja, s.o. 79 liiget 80st osalevad korrapidamiste või teistel hooneühistu töödel. See isik, kes ei osale korrapidamisel või laupäevakul ei osale üldse, peab tasuma rahalise hüvitise hooneühistu arvele või kassasse. Korrapidamiste päevikust on näha, et päevadel, mil kostja pidi teostama korrapidamist, mitte keegi ei ilmunud, seega valvet hooneühistu territooriumil nendel päevadel ei olnud (t.l. 100-114).

2-09-55325 Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et garaaažiühistu otsused liikmetelt, kes ei osale korrapidamistel ja heakorrastustöödel on vastu võetud liikmetel ühistes huvides ja need ei ole seadusevastased, seega kohus ei tuvastanud, et nimetatud otsused oleksid tühised. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivis 234 krooni ning mittetöötatud korrapidamiste eest tasu 1750 krooni ja heakorrastustöödel mitteosalemise eest tasu 50 krooni. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamise kulud. Kohus leiab, et hageja postikulud, seoses kostja vastu enne nõude esitamist kohtuväliselt 118.10 krooni on põhjendatud ja need tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Hageja on tõendanud, et seoses kostjale saadetud tähtkirjadega võlgnevuse vabatahtlikuks kustutamiseks on hageja tasunud rohkem kui 118.10 krooni (t.l. 116-117 arve nr 56265 50.10 krooni tasumise kohta ja arve nr 5513 50.10 krooni tasumise kohta, ning koopiate valmistamine arve-kviitungite nr 116 ja 117 alusel 4.16 eurot ja 0.48 eurot). Vaidlust ei ole pooled kohtuvälist kokkulepet ei saavutanud kuigi hageja on 12.09.2009.a ja 30.09.2009.a kostjale kättetoimetatud meeldetuletused võlgnevuse tasumise kohta koos võlgnevuse ja viivise arvestusega (tl 20-25). Lähtudes eeltoodust, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 2 152 krooni s.o. 137.54 eurot Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mille alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2013. a kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.