2-11-29588/16 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Lisaks selgus pankrotimenetluse käigus pärast nõuete kaitsmise koosolekut, et võlgnikul on lisaks varasemalt kohtule ja haldurile avaldatule kohustus SL ja AL ees kogusummas 6 327,25 (99 000 krooni) eurot. Võlgniku kohustus tuleneb SL ja AL ning võlgniku vahel 16.07.2010.a sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt oli võlgnik saanud laenulepingu sõlmimise eelselt laenu summas 99 000 EEK ning oli kohustatud laenu tagasi maksma hiljemalt 14.07.2012.a. Võlgnik edastaski haldurile kõnesoleva laenulepingu pärast 14.07.2012.a. SL esitas 06.02.2013.a nõudeavalduse 6 327,25 eurot (99 000 krooni) nõudes. Võlgnik põhjendas teabe hilisemat esitamist unustamisega. Samuti, et võlgnik lootis pankrotimenetluse kestel teenida suurt tulu, mille arvelt oleks osutunud võimalkuks tasuda kõik võlad, sh täita kohustus 16.07.2010.a laenulepingu alusel. Pankrotimenetluse kestel esitas 23.01.2013.a ettekirjutuse Eesti Haigekassa, mille kohaselt kohustati võlgnikku 18.07.2011.a tagasi maksma alusetult saadud töövõimetuse hüvitise kokku summas 10 400,88 eurot. Vaatamata halduri poolt antud võimalusele, Eesti Haigekassa kokkuvõttes nõudeavaldust pankrotimenetluses ei esitanud, vaid piirdus kõnesoleva ettekirjutuse edastamisega. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivara koosseisus ei olnud pandiga tagatud vara. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankrotivara koosseisus ei olnud väärtust omavat vara, mida oleks olnud võimalik võõrandada. Võlgnikule kuulus osa nimiväärtusega 958,67 eurot (15 000 krooni) OÜ-s FP(registrikood XXX), asukoht XXX. OÜ FP osakapital kokku 2876,02 eurot (45 000 krooni), võlgnikule kuuluv osa moodustas 33,33 % osakapitalist. Tegemist ei olnud tegutseva ühinguga. OÜ FP kustutati äriregistrist 15.05.2012.a sundlõpetamise korras. Võlgnikule kuulus osa nimiväärtusega 1278,23 eurot (20 000 krooni) OÜ-s S , registrikood XXX), aadress XXX. Tegemist ei olnud tegutseva ühinguga. OÜ S kustutati äriregistrist XXX.a sundlõpetamise korras. Võlgniku nõue VL (ik. XXX) vastu summas 6 743,57 eurot peab haldur väärtusetuks, kuna nõuet ei ole õnnestunud täita täitemenetluses juba ca 4,5 aasta jooksul. Täitemenetluse algus 19.06.2008.a. Kohtutäitur Veiko Kaasik peab nõude täitmist ebareaalseks.

2-11-29588 Kogu pankrotimenetluse kestel ei ole võlgnik teeninud mingit tulu, ainus laekumine on toimunud maksuhalduri poolt summas 272,15 eurot, tegemist oli 2011.a tuludeklaratsiooni järgselt toimunud maksega. Nimetatud summa aga maksti välja võlgniku avalduse alusel võlgnikule, sest võlgnikul mingit muud sissetulekut ei olnud ning laekunud summa jäi selle summa piiresse, millele ei ole võimalik seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet. Kokkuvõttes ei ole võlgnik mitte mingiski osas panustanud omalt poolt, et oleks võimalik kasvõi osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankrotimenetluse kestel on võlgniku pangakontolt täitemenetluse raames sundkorras täidetud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 04.10.2011.a trahvinõue (piletita sõit ühistranspordis) summas 20 eurot (täiteasi nr 024/2011/3016), täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot, kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 18,60 eurot. Kohtutäitur Arvi Pink põhjendas nõude täitmist asjaoluga, et täitmisteade toimetati võlgnikule kätte isiklikult 24.11.2011.a ning võlgnik ei esitanud mingeid vastuväiteid täitemenetluse osas. Kohtutäitur ja võlgnik ei teavitanud haldurit pankrotimenetluse kestel alustatud täitemenetlusest Tallinna Munitsipaalpolitsei trahvinõudes. Võlgnik tunnistab(s) trahvinõuet ning eeldas, et teave jõuab haldurini kohtutäituri kaudu ning seetõttu ei pidanud võlgnik vajalikuks halduri informeerimist kõnesolevast täitemenetlusest. Kokkuvõttes keeldus Arvi Pink võlgniku kontolt pankrotimenetluse kestel Tallinna Munitsipaalpolitsei trahvinõude täitmiseks korras sisse nõutud summa 39,93 eurot tagastamisest, mille tagasi maksmist haldur nõudis. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel ei ole haldur asunud kohtu kaudu kohtutäiturilt 39,93 eurot tagasi nõudma. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Kokkuvõtvalt saab välja tuua järgmise loetelu halduri poolt pankrotimenetluses tehtud toimingutest ja tegevusest: 1) võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine. 2) koostanud aruandeid kohtule ja võlausaldajatele, suhelnud menetlusosalistega; 3) selgitanud olemasolevate andmete põhjal välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning võimalusi vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks. 4) tegelenud jooksvate võlgniku elukondlike küsimuste lahendamisega; 5) koostanud tegevusaruande, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud kohtule kinnitamiseks ja võlausaldajatele. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluvate võlausaldajate nõuete kohta: Jrk. nr Võlausaldaja

2-11-29588 nõudeavaldust, vaid piirduti üksnes nõudeavalduse aluseks oleva ettekirjutuse edastamisega. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses on kõik küsimused lahendatud kohtuväliselt. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid ei ole kantud pankrotimenetluses. Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud pankrotimenetluse kulud kujunesid järgmiselt: 1) ajutise halduri kulude hüvitise suurus 107,49 eurot. 2) halduri poolt oma ülesannete täitmisega kaasnevad kulud arvestatakse halduri tasu koosseisu. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Makseraskuste tekkimise põhjuseks saab pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes ebaõnnestunud ettevõtlustegevus. Alaliste makseraskuste tekkimine on otseselt seotud võlgniku poolt juhitud äriühingu OÜ PTS makseraskuste tekkimisega, kelle kohustuste täitmist võlgnik tagas käenduslepingu alusel. Juhul kui OÜ PTS vara arvelt oleks õnnestunud rahuldada võlausaldajate nõuded, siis ei oleks tekkinud olukorda, kus võlgnik on käenduslepingute alusel kohustatud tasuma AS-le SEB Pank 820 444,37 eurot, millise kohustuse täitmiseks võlgnikul vara puudub. Muud asjas tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamine menetluse algatamiseks (lisatud menetluse lõpetamise avaldusele). Arvestades asjaolu, et võlgnik ei jättis osadest kohustustest halduri teavitamata (EH, SL ja AL) ning menetluse kestel ei ole võlgnik (võlgnik on tööealine ja halduri teadmise kohaselt puuduvad objektiivsed põhjused, mis ei võimalda võlgnikul tööd leida) mingiski osas pankrotivara suurendanud, siis on küsitav kas on täidetud eeldused kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse, siis arvestades võlgniku isikut ja vara puudumist, on antud menetluses kohane jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (PankrS § 172 lg 6). Võlgnik on nõus usaldusisikuks nimetamisega. Kohtumääruse põhjendused

2.Pankrotihalduri tasu ja kulutused PankrS § 65 lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise kohus asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 66 lg 3 alusel võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 1840 eurot, millele lisandub käibemaks 368 eurot. Antud menetluses võtab haldur aluseks tunnitasu määras 80 eurot tund. Halduril kulus pankrotimenetluses hädavajalike toimingute tegemiseks kokku 23 tundi, seega moodustab halduri tasu summas (80 x 23) 1 840 eurot, millele lisandub käibemaks summas 368 eurot, kokku halduri tasu koos maksudega 2208 eurot. Halduri tasu koosseisus sisalduvad ka halduri poolt ülesannete täitmisega kaasnenud kulud (kontoritarbed, sidekulud). Pankrotimenetluse kulud ja massikohustused kokku moodustavad 3 766,56 eurot (ajutise halduri tasu koos maksudega 1552,01 + massikohustused 6,55 + halduri tasu koos maksudega 2208). Võlausaldaja AS SEB Pank tasus menetluskulude katteks kokku 3500 eurot. Sellest tulenevalt taotleb haldur tasu osaliselt summas 222,13 euro (3766,56 – 3500 = 266,56, sh halduri tasu 222,13 ja sellelt käibemaks 44,43) välja mõistmist pankrotivõlgnikult, millele lisandub käibemaks, so summas millises ei ole võimalik halduri tasu saada hüvitatud pankrotivara ja 6(8)

4.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 2 ja 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist või kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Koos pankrotihalduri aruandega on kohtule esitatud võlgniku 14.01.2013.a avaldus täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Aruandest nähtuvalt ei toeta pankrotihaldur võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuivõrd võlgnik jättis osadest kohustustest halduri teavitamata (Eesti Haigekassa, SLja AL) ning menetluse kestel ei ole võlgnik mingiski osas pankrotivara suurendanud. Kohus, tutvunud võlgniku kohustustest vabastamise avaldusega, halduri aruandega ja tsiviilasja toimikus olevate materjalidega leiab, et täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole pankrotimenetluse vältel täitnud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat võlgniku kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, mis on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise eelduseks. Asja materjalidest ei nähtu, et tööealine ning -võimeline 7(8)