Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja-Marie Tsine
11542046),
Kostja: J. S. (isikukood XXX) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista J. S. `lt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlg 3044,11 eurot, intress 255,51 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 252,64 eurot.
3.Jätta menetluskulud 91,85% ulatuses J. S. kanda ja 8,15% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
4.Mõista J. S. `lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis (riigilõiv) 417,91 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb J. S. `l kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.
6.Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada
otse Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg 15). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 23.10.2025 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. 24.10.2025 esitas hageja täiendavad tõendid hagiavalduse lisa 4 osas.
2.08.12.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja nõuete aluseks XXX (endine XXX) ja kostja vahel 22.06.2022 sõlmitud laenulimiidi leping nr XXX. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3044,11 eurot, intress 258, 65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 564, 85 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt tulenevad hageja nõuded kostja vastu XXX (endine XXX) vahel 22.06.2022. sõlmitud laenulimiidi lepingust, mille alusel esitas kostja kokku 19 taotlust perioodil 27.06.2022-28.06.2023 krediidi välja maksmise kohta kogusummas 7156 eurot. Leping oli sõlmitud tähtajatuna.
4.Kostjale anti laenu krediidi ülempiiriga 5000 eurot, intressimääraga 0,0658% päevas, krediidi kulukuse määraga 26,85% eeldusel, et laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus; laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud ning laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.
2
5.Hageja väidab hagiavalduses ja selle täpsustuses, et esialgne krediidiandja on lepingu puhul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt on kostja lepingu alusel teostanud tagasimakseid summa 3605, 40 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 2303,03 eurot, kulude katteks 214,53 eurot ja intressi katteks 1087, 84 eurot.
7.Samuti väidab hageja hagiavalduses, et kostja rikkus lepingut tasumisele kuuluvate maksete tasumise kohustuste osas. Kostja jättis viidatud lepingu alusel täies ulatuses tasumata 12.06.2023 arve nr 561011 summas 248, 53 eurot tasumise tähtajaga 27.06.2023; 12.07.2023 arve nr 568609 summas 246, 25 eurot tasumise tähtajaga 27.07.2023; 12.08.2023 arve nr 576425 summas 251,19 eurot tasumise tähtajaga 27.08.2023 ja 12.09.2023 arve nr 584411 summas 256,14 eurot tasumise tähtajaga 27.09.2023. Esialgne krediidiandja edastas 09.09.2023 kostjale lepingu lõpetamise avalduse koos täiendava tähtajaga tasuda võlgnevus seisuga 09.09.2023 summas 543, 21 eurot 14 kalendripäeva jooksul. Kuivõrd kostja ei tasunud hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul võlgnevust, siis ütles esialgne krediidiandja 09.09.2023 avaldusega lepingu erakorraliselt üles 24.09.2023, mistõttu muutusid alates 25.09.2023 VÕS § 399 lg 1 ja § 401 lg 3 kohaselt lepingust tulenevad nõuded täies ulatuses sissenõutavaks, VÕS § 416 lg 3 sätestatud piiranguga, mille kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seega saab hageja nõuda kogu krediidisumma, kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni sissenõutavaks muutunud intressi ja viivise tasumist. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: põhinõue summas 4852,97 eurot; intress 258,39 eurot, viivis 5 eurot, kokku 5116,36 eurot.
8.Võlanõudemenetluses sõlmis kostja hagejaga võla tasumise kokkuleppe, mille alusel tasus kostja perioodil 17.10.2023-14.01.2025 kokku 1808,86 eurot.
9.Hageja ei esitanud vastavalt kohtunõudele nõuete ümberarvestust.
10.Hageja hinnangul on krediidileping sõlmitud kehtivalt ja pooltevaheline kokkulepe mh lepingulise intressi osas on kehtiv.
11.Hageja esitas hagiavalduse täpsustusega kohtule esialgse krediidiandja kinnituse, et on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust nr XXX tulenevad nõuded 06.10.2023 hagejale.
12.Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks tulenevalt lepingust nr XXX välja põhivõlg 3044,11 eurot, tasumata intress 258,65 eurot määraga 24,017% aastas perioodil 07.07.2023-25.09.2023 ja sissenõutavaks muutunud viivis 564,85 eurot perioodil 15.01.2025-23.10.2025 lepingus kokku lepitud määraga 24,017% aastas. Samuti palub hageja jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõiv summas 455 eurot ja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht
13.Kostja edastas 17.12.2025 kohtule vastuse, et tal ei ole võimalik võlgnevust tasuda ning palub koostada võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku. Kohtu põhjendused 3
14.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
15.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
16.Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
17.Kohtu hinnangul on pooltevahelised võlasuhted kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
18.Krediidilepingute alusel nõuete rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
19.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
20.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 22.06.2022 esialgne krediidiandja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX. Kostja seda fakti vaidlustanud ei ole.
21.Hageja on tõendanud, et esialgne krediidiandja on lepingu alusel väljastanud kostjale laenu kokku 19 korral kogusummas 7156 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud esialgse krediidiandja poolt esitatud arvete alusel kokku 2303, 03 eurot ja peale lepingu ülesütlemist kokku 1808, 86 eurot. Seetõttu on kostja põhivõlgnevus hageja ees 3044, 11 eurot.
22.Leping nr XXX sõlmiti 22.06.2022. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,30 %. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 26,85% on seega väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr ning seega VÕS § 4062 lg 1 kooskõlas.
23.Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. 4
24.Kohus leiab, et esialgne krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu osas rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
25.Hagiavalduses ja selle täpsustus on hageja esitanud põhjendused ja selgitused ning leidnud, et esialgne krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samas nähtub esitatud tõenditest, et kostja esitas 22.06.2022 krediidikonto avamise taotluse, milles märkis igakuiseks sissetulekuks 700 eurot, igakuisteks kulutusteks 100 eurot ning et tal on kaks ülalpeetavat. Kostja on esitanud esialgsele krediidiandjale XXX AS pangakonto väljavõtte, mida esialgne krediidiandja on kontrollinud. Samuti on esialgne krediidiandja kontrollinud isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäirete registrist maksehäireid. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest perioodil 01.03.202222.06.2022 nähtub, et kostja keskmine töötasu on 750 eurot kuus, samas ei ole kohtule esitatud andmeid, kui palju esialgne krediidiandja arvestas igakuiseid kulusid kostjale ja tema kahele ülalpeetavale. Lisaks nähtuvad konto väljavõttest kostja kohustused teiste krediidiandjate ees ja nendega seotud täitemenetlused nr XXX ja nr XXX, mis küll said rahuldatud, kuid nende täitmise tõttu võis kostjale olla negatiivne mõju ning sundis võtma uusi tarbijakrediite. Ühtlasi on kostja sel perioodil võtnud uue rahalise kohustuse 20.05.2022 XXX OÜ-st summas 950 eurot. Seega ei ole kohtule esitatud selgitusi, mil määral ja kas üldse esialgne krediidiandja arvestas kostja täitemenetlustega ja uue krediidilepingu sõlmimisest tulenevaid rahalisi kohustusi ja nende mahtu ning mõju esialgse krediidiandjaga sõlmitavale lepingule ning sellega seoses kostja krediidivõimelisusele. Seega on esialgne krediidiandja ilmselgelt rikkunud vastutustundliku laenemise põhimõtet ja sõlminud lepingu krediidivõimetu isiku ehk kostjaga.
26.Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld ning seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressikokkulepe. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Sel põhjusel kohustas kohus hagejat esitama ümberarvestuse, mida hagiavaldus ei sisaldanud.
27.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuivõrd antud juhul on lepingus kokkulepitud viivisemäär identseks intressimääraga. Intressimääraga seotud kokkulepe on muutunud tühiseks vastutustundliku laenemise põhimõtte rikkumise tõttu, mistõttu rahuldab kohus hageja viivisnõude seadusjärgses määras. Kohus selgitab kostjale, et viivisenõue ei lakka olemast ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
28.Hageja tugineb sellele, et leping on erakorraliselt üles öeldud kostja poolse lepingu rikkumise tõttu alates 25.09.2023. Kostja kohustus tagastama saadud laenud 12 kalendrikuu jooksul esialgse krediidiandja poolt väljastatud arvete alusel, kuivõrd kostja võttis krediidi koheselt lepingu sõlmimisest kasutusele. Esialgne krediidiandja kandis kostja 19 taotluse alusel kostjale kokku laenu kogusummas 7156 eurot. Kostja oli tagastanud laenu seisuga 5
25.09.2023 (s.o ülesütlemise seisuga) kokku 2303,03 eurot. Kostja oli võlgnevuses enam kui kolme kuu maksete osas, mistõttu on leping kehtivalt üles öeldud alates 25.09.2023. Eelöeldu tähendab, et kostja lepingust tulenevad kohustused muutusid sissenõutavaks alates 25.09.2023 ja hagejal oli õigus kostjalt nõuda rahaliste kohustuste täitmist VÕS § 101 lg 1 p. 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Peale lepingu ülesütlemist on kostja tagastanud täiendavalt laenu summas 1808, 86 eurot ning seega on sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus summas 3044, 11 eurot (7156-2303,03-1808,86).
29.Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel välja lepingu nr XXX alusel sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa võlgnevuse 3044, 11 eurot ja hagi esitamise kuupäevaga sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras perioodil 15.01.2025- 23.10.2025 summas 252,64 eurot ning hageja poolt esile toodud perioodil 07.07.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.09.2025 (kaasa arvatud) intressi põhivõlalt 3044,11 eurot seadusjärgses määras summas 255,51 eurot.
30.Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
32.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja menetluses osalenud, seega puudub alus kostja menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
34.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 455 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (91,85%), kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis summas 417,91 eurot. Muud menetluskulud hagejal puuduvad.
35.Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja kuulub rahuldamisele. Edasikaebamise kord
36.Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
37.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).
38.Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /digitaalselt allkirjastatud/
6
Mari-Ann Veiermann Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.