Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-54997
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
40 708,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX; Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, ScalaCity, Tartu mnt 43, Tallinn 10128; e-post: [email protected]); Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX);
Menetluse liik
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anton Sigal (Advokaadibüroo Red, Liivalaia 13, Tallinn 10118; e-post: [email protected]; [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt XXX (registrikood XXX) hagejal XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks välja 40 708,32 (nelikümmend tuhat seitsesada kaheksa eurot ja kolmkümmend kaks senti) eurot, millest 20 354,16 on põhinõue ja 20 354,16 on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS XXX esialgse võlausaldajana kostjaga 16.06.2008.a ehituse peatöövõtulepingu, mille objektiks oli Tallinnas, XXX asuva hoone kolmanda korruse korterite nr 8, 9 ja 10 rekonstrueerimistööde teostamine. 25.09.2008.a sõlmiti lepingu muudatus lisana nr 1 ja lepiti kokku, et tööde maksumuseks on 3 624 988,32 krooni ehk 231 678,98 eurot.
2.Teostatud tööde eest väljastas esialgne võlausaldaja kostjale arved nr 23 ja nr 52 kogusummas 618 473,40 krooni ehk 39 527,65 eurot. 09.02.2009.a allkirjastasid pooled akti instruktaaži teostamise ja tööde ülevaatuse kohta. Aktile kirjutas kostja juhatuse liige omakäeliselt arvete nr 23 ja nr 52 tasumise maksegraafiku ning lubas võlgnevata summa tasuda 10.02.2009.a kuni 23.03.2009.a nelja osamaksega. Esialgne võlausaldaja nõustus maksegraafikuga. Reaalselt tasus kostja kaks osamakset – 11.02.2009.a tasus ta 150 000 krooni ning 03.03.2009.a 150 000 krooni.
3.25.10.2012.a loovutas esialgne võlausaldaja oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 318 473,40 krooni ehk 20 354,16 eurot. Lepingu p 7.4. järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist summas 0,135% viivitatud summalt päevas. Hagiavalduse esitamise ajaks ületab viivisevõlgnevus põhivõlgnevuse. Hageja esitas viivisenõude vaid summas 5000 eurot. Kokkuvõttes palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 20 354,16 eurot ja viivise summas 5000 eurot.
4.Kostja vastusega hageja ei nõustunud, viidates TsÜS §-le 154. Hageja leidis, et aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Kuivõrd poolte vahel allkirjastatud maksegraafikus nähti ette võla tasumine osamaksetega, reguleerib nõude aegumistähtaega TsÜS § 154. Nelja kokku lepitud osamakse osas algas nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil maksed muutusid sissenõutavateks. Osamaksed muutusid sissenõutavateks 2009.a ning nende aegumistähtaeg algas 01.01.2012.a. Hageja nõue oleks aegunud 31.12.2012.a, kuid hageja esitas hagi 21.12.2012.a. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja suurendas ühtlasi oma viivisenõuet ning palus viivised välja mõista summas 20 354,16 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et hageja nõue on aegunud TsÜS 147 lg 3 alusel. Kuivõrd hageja võis esitada arve 2008.a novembris, aegus nõue 31.12.2012.a. Poolte vahel 25.09.2008.a sõlmitud lepingu muudatuse nr 1 p 4 järgi pidi hageja esitama töö lõplikuks vastuvõtmiseks hiljemalt 10.11.2008.a. Lepingu p 3.3. järgi pidi kostja töö vastu võtma või vastuvõtmisest keelduma 7 tööpäeva jooksul alates töö üleandmisest. Vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral loeti töö üleantuks. Hageja sai töö valmis lepingu muudatuse punktis 4 toodud kuupäevaks ning seega oli tal võimalik esitada arve juba 2008.a novembri jooksul. Seega algas nõude aegumine 01.01.2009.a ning nõue aegus 31.12.2011.a. Hageja esitas hagiavalduse alles 21.12.2012.a.
6.01.03.2013.a seisukohtades leidis kostja, et nõude aegumine algas 01.01.2009.a. Puudub vaidlus selles, et tööd teostati tähtaegselt ning hagejal oli õigus esitada arve juba 2008.a novembris. TsÜS § 147 lg 3 seob aegumise alguse arve esitamise õigusega, mitte arve faktilise esitamisega. Aegumine katkes ja algas uuesti nõude tunnustamisega, sest 09.02.2009.a tunnustas
kostja kahest arvest tulenevat võlgnevust ning kohustus võlgnevuse tasuma nelja osamaksega 10.02.2009.a, 25.02.2009.a, 10.03.2009.a ning 24.03.2009.a. Nõude tunnustamisega nõude õiguslik alus aga ei muutunud.
7.Nõude tunnustamisega lükkusid sisuliselt edasi arvete maksetähtajad. Kahe sissenõutavaks muutunud arve tasumine neljas osas ei ole korduvkohustus, kuna sellel puudub perioodiline iseloom. Hageja nõue aegus hiljemalt 24.03.2012.a ehk viimase makse kolmandal aastapäeval.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) AS XXX sõlmis kostjaga 16.06.2008.a ehituse peatöövõtulepingu, mille objektiks oli Tallinnas, XXX asuva hoone kolmanda korruse korterite nr 8, 9 ja 10 rekonstrueerimistööde teostamine; 2) 25.09.2008.a sõlmiti lepingu muudatus lisana nr 1 ja lepiti kokku, et tööde maksumuseks on 3 624 988,32 krooni ehk 231 678,98 eurot; 3) tööd valmisid nõuetekohaselt ja anti kostjale üle; 4) AS XXX väljastas kostjale arved nr 23 ja nr 52 kogusummas 618 473,40 krooni ehk 39 527,65 eurot; 5) 09.02.2009.a allkirjastasid pooled akti tööde ülevaatuse kohta, milles leppisid kokku, et kostja tasub võlgnevuse nelja osamaksega maksegraafiku alusel ajavahemikul 10.02.2009.a kuni 23.03.2009.a; 6) kostja tasus vaid kaks osamakset ehk 11.02.2009.a 150 000 krooni ning 03.03.2009.a 150 000 krooni; 7) AS XXX loovutas 25.10.2012.a oma nõude kostja vastu hagejale; 8) lepingu punkti 7.4. järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,135% viivitatud summalt päevas.
10.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud. Kostja on palunud hageja nõue jätta rahuldamata aegumise tõttu TsÜS § 147 lg 3 järgi. Hageja võis arve esitada juba 2008.a, sest tööd valmisid tähtaegselt. Seega algas aegumine 01.01.2009.a. TsÜS § 147 lg 3 seob aegumise alguse arve esitamise õigusega, mitte arve faktilise esitamisega. Aegumine katkes ja algas uuesti nõude tunnustamisega kostja poolt 09.02.2009.a. Nõude tunnustamine lükkas edasi arvete maksetähtajad. Kahe arve tasumine nelja osamaksega ei muuda kohustust korduvkohustuseks, sest sellel puudus perioodiline iseloom. Hageja nõue aegus hiljemalt 24.03.2012.a, mil möödus kolm aastat viimasest maksetähtajast.
11.Hageja nõude aegumisega ei nõustunud, viidates TsÜS §-le 154. Nõude aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Kuivõrd poolte vahel allkirjastatud maksegraafikus nähti ette võla tasumine osamaksetega, reguleerib nõude aegumistähtaega TsÜS § 154. Nelja kokku lepitud osamakse osas algas nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil maksed muutusid sissenõutavateks. Hageja nõue oleks aegunud 31.12.2012.a, kuid hageja esitas hagi 21.12.2012.a.
12.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ning leiab, et nõue ei ole aegunud. Kostja ja töövõtja vahel sõlmitud ehituse peatöövõtulepingust (toimiku lk 6-12) nähtub, et punkti 7.1. järgi oli kostja tellijana kohustatud tasuma töövõtjale lepingu hinna maksegraafiku alusel koostatud arvete alusel. Vastavalt lepingu punktile 3.3. loeti tööd vastuvõetuteks lõppakti allkirjastamisel tellija poolt. Lepingu muudatuses nr 1 (toimiku lk 13) muutsid pooled lepingu hinda. Muudatuse
punkti 4 järgi pidid tööd valmis olema 10.11.2008.a ning punkti 3 järgi pidid pooled kokku leppima uues ehitustööde ajagraafikus ja maksegraafikus.
13.Töövõtja koostas 22.01.2009.a kostjale arve nr 23 (toimiku lk 14) ning 09.02.2009.a arve nr 52 (toimiku lk 15). Samas allkirjasid pooled akti instruktaaži teostamise ja tööde ülevaatamise kohta 09.02.2009.a. (toimiku lk 16). Selles aktis leppisid pooled kokku maksegraafikus (toimiku lk 16) ning kostja pidi võlgnevuse tasuma nelja osamaksega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tasus kaks osamakset, kumbki summas 150 000 krooni, 11.02.2009.a ja 03.03.2009.a. Kostjal tuli tasuda 10.03.2009.a 150 000 krooni ja 24.03.2009.a 168 473 krooni.
14.Seega tuleneb kohtu hinnangul asjas kogutud tõenditest, et tööd võeti kostja poolt lõplikult vastu 09.02.2009.a vaatamata sellele, et faktiliselt võis objekt olla valmis varem. Kuigi tellija esitas kostjale arved juba enne lõppakti allkirjastamist, tulenes poolte vahel sõlmitud lepingust selgelt, et töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumisel olid järgmised eeldused: töö pidi olema vastu võetud tellija poolt, töövõtja pidi esitama arve ning pooled pidid olema kokku leppinud arvete tasumises maksegraafiku alusel. Poolte vahel sõlmitud leping nägi otseselt ette, et kostjal tuli kõik maksed tasuda maksegraafiku alusel. Maksegraafik maksete tasumiseks lepiti kokku 09.02.2009.a.
15.TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokku lepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
16.TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
17.Eeltoodud sätetest tuleneb, et aegumistähtaja alguse arvestamisel on oluline esmalt tuvastada nõude sissenõutavaks muutumise aeg. Töövõtulepingute puhul näeb VÕS § 637 lg 3 ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4). Töövõtja ja tellija vahel sõlmitud leping nägi antud juhul ette, et töövõtjal oli õigus esitada arve pärast tööde vastuvõtmist ning kostja tellijana pidi arved tasuma maksegraafiku alusel. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et kostja oleks töö vastu võtnud juba 2008.a ning tellija oleks juba 2008.a talle esitanud tasumiseks arveid. Samuti puudub vaidlus selles, et 2008.a ei leppinud pooled kokku arvete tasumise maksegraafikus. Kostja ei ole tõendanud, et töövõtja tasunõue oleks 2008.a muutunud sissenõutavaks.
18.Kuivõrd kostja võttis tööd aktiga vastu alles 09.02.2009.a ja pooled leppisid kokku maksegraafikus, muutus alles alates nimetatud ajast töövõtja töövõtutasu kostja vastu sissenõutavaks. Kohus leiab, et tegemist oli korduva kohustuse täitmisega TsÜS § 154 mõistes, sest antud säte kuulub kohaldamisele, kui teatud sooritusi tuleb teha mõne ajavahemiku järel perioodiliselt. TsÜS § 154 algas aegumine selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustused sissenõutavaks muutusid. Kuivõrd kõik maksed tuli teha 2009.a jooksul, algas aegumine 01.01.2010.a.
19.Kohus leiab, et ka juhul, kui pooled ei oleks maksegraafikus kokku leppinud ning kostjal oleks maksed tulnud tasuda arvete alusel, oleks aegumine TsÜS § 147 lg 3 järgi alanud selle kalendriaasta lõppemisest, mil töövõtja arved esitas. Kuna arved esitati 2009.a, oleks aegumine alanud 01.01.2010.a. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 147 lg 3 puhul peab nõude sissenõutavus olema seotud arve esitamisega. Nõude aegumise tähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause järgi olema arve esitamise kalendriaasta lõppenud (RK TKo 3-2-1-95-08, p 11). Kuigi kostja arvates võis hageja arve esitada juba 2008.a, ei toeta asjas kogutud tõendid kostja väiteid. Kohus selgitas kostjale 07.02.2013.a nõude aegumisega seonduvat ning vajadust oma vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada (toimiku lk 38).
20.Eeltoodust nähtub, et hageja nõude aegumine algas igal juhul 01.01.2010.a ning nõue oleks aegunud kolme aasta möödumisel ehk hiljemalt 31.12.2012.a. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 21.12.2012.a ning seega ei ole hageja nõue aegunud. Muid vastuväiteid peale aegumise kostja hageja nõudele ei esitanud. Hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele kostja vastu ei vaielnud. Seega tuleb hageja nõue kostja vastu täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 40 708,32 eurot, millest 20 354,16 on põhivõlgnevus ja 20 354,16 on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
21.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.