2-12-39116
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
11.aprillil 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-12-39116
Hagi ese
Danske Bank A/S hagi A. U. vastu 69 048,48 euro nõudes. 69 048,48 eurot
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja Danske Bank A/S registrikood 61126228; Holmens kanal 2-12 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik, Danske Bank A/S Eesti Filiaali kaudu registrikood 11488826, Narva mnt 11, 15015 Tallinn; hageja esindaja Külliki Tammik (OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja A. U. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduse ja registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata. Kirjalik menetlus
aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (1 050 euro) nõuet.
1.Tartu Maakohtu menetluses on Danske Bank A/S hagi A. U. vastu 69 048, 48 euro nõudes, millest 68 506,13 eurot põhinõue, viivised 521, 14 eurot ja intress 21,21 eurot. Hageja nõue tuleneb poolt vahel 05.05.2004 sõlmitud arvelduskrediidi- nr EAL-050504AU ja 25.04.2005 sõlmitud laenulepingu nr KL– 250405CH rikkumistest. Arvelduskrediidilepingust tulenevad nõuded: kasutatud krediidisumma 6 391, 16 eurot; intress 21, 21 eurot ja viivised 521, 14 eurot. Intressimääraks lepiti kokku 7,5% aastas. Alates 19.11.2007 kehtestati uueks intressimääraks 6,5% aastas. Hageja on arvestanud viiviseid alates täitmise nõude kirja kättetoimetamisest 29.06.2011 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.09.2012 lepingu üldtingimuste p 5.1 sätestatud määras 0,018% päevas. Hageja nõuab kostjalt kui käendajalt laenulepingust tuleneva laenu põhiosa jäägi 62 114, 97 euro tasumist. Kostja on sõlminud käenduslepingu nr KÄ-250405CH, mille kohaselt käendaja vastutab hageja ees laenulepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt OÜ-ga Chivas Holding.
2 (4)
on saadetud registrijärgsel aadressil K. V. on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „saaja ei viibinud kohal“ (tl 129). Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt A. U. aadressil K. V. ei ela ning neil puuduvad andmed A. U. tegeliku elu-või viibimiskoha kohta (tl 133). Hageja on taotlenud menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 23.jaanuaril 2013 (tl 147). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolt vahel sõlmitud arvelduskrediidi-, laenu- ja käenduslepingud, lepingute üldtingimused, muudatused lepingutele, laenulepingust taganemise selgituse, arvelduskrediidi-, laenu- ja käenduslepingu täitmise nõuded, notariaalsed lepingud, avalduse täitemenetluse algatamiseks ja täitekulude väljamõistmise otsuse ( tl 10-112). 4.Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 3 p 1; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1,6; 113 lg 1; 396 lg 1. VÕS §-de 3 p 1; 76 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 396 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendtava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
3 (4)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.