2-13-4115
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
10.aprillil 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-13-4115
Tsiviilasja hind
1 463,34 eurot
Hagi ese
I. G. hagi M. P. vastu 1 463,88 euro nõudes.
Pooled ja nende esindajad
Hageja I. G. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov, epost:[email protected]; Kostja M. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxx.
Menetluse liik Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord I. G. võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M. P. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
1.Tartu Maakohtu menetluses on I. G. hagi M. P. vastu 1 463, 88 euro nõudes, millest 1 300 eurot on põhivõlgnevus ja viivis 163, 88 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt oli poolte vahel 02.06.2011 sõlmitud võlatunnistus, mille kohaselt kostja kinnitas, et võttis hagejalt 1 300 eurot. Kostja kinnitas, et tasub 1 300 eurot hiljemalt 30.06.2011. Võlakirjas sätestatud tähtajaks kostja võlgnevust ei tasunud. Seisuga 24.01.2013 on kostja võlgnevus hageja ees 1 463, 88 eurot, millest põhisumma on 1300 eurot ja perioodi 01.07.2011 kuni 24.01.2013 eest viivis 163,88 eurot. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 12.veebruaril 2013 (tl 23). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt ega käesoleva ajani kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 2.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui 2 (4)
hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud võlakirja ja viivise arvestuse (tl 8,9). 3.Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-de 8 lg 2; 30 lg 1; 76 lg 1-3; 100; 101 lg 1 p 1,3,6; 101 lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1. VÕS §-de 8 p 2; 76 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 30 lg 1 on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
3 (4)
kinnitanud, et nimetatud menetluskulu on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 31-32). Tulenevalt TsMS §-dest 133 lg 1; 139 lg 2 ja RLS § 57 lg 1, Lisa 1 on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud hagihinnalt 1 463,88 eurolt riigilõivu 150 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, 4 loeb kohus põhjendatuks õigusabikuluks kostjalt väljamõistmiseks hageja esindaja kulu 200 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu kokku 350 eurot. Hageja taotlusel (tl 7) mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (350 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.