Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 09.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number: 2-12-41901/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.04.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1984

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-41901

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

09.aprillil 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

Tsiviilasja number

2-12- 41901

Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik

1 332,79 eurot Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi M. R. vastu 1 103,88 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ, registrikood 11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006, lepinguline esindaja Alar Kondratjev, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood 11652332, asukoht Rüütli 23, Tartu; epost:[email protected]; Kostja M. R. isikukood: xxxxxxxxxxx elukoht: hagiavalduse kohaselt xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx, registrijärgne aadress xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx vald xxxxx maakond, tegelik viibimiskoht teadmata. Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi M. R. vastu.

2.Välja mõista M. R. `lt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks 1 103 (üks tuhat ükssada kolm) eurot ja 88 senti; millest 847, 82 eurot on tagastamata krediidisumma; 103,55 eurot järelmaksuintress; 3,71 eurot krediidiintress; 76,68 eurot võla sisenõudmisega seotud kulud; 72,12 eurot viivis.

3.Välja mõista M. R. `ilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks alates 07.oktoobrist 2012 kuni tagastamata krediidisumma, so 847,82 euro täieliku tasumiseni viivis 27 % tagastamata krediidisummalt aastas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 72,12 eurot) ei või ületada tagastamata krediidisummat.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse ( TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Kaupmehe Järelmaks OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M. R. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

18, 50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale järelmaksu intressi 17,90 % järelmaksu summalt aastas ja tasuma krediidiintressi 27% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Kaupmehe Järelmaks OÜ järelmaksulepingute üldtingimusi nr JL,vers 2.5. Üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Tulenevalt üldtingimuste p 7.1 on antud juhul lepingu järgseks viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud krediidiintressimäär ehk 27% võlgnetavalt summalt aastas. 2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hagimaterjalides märgitud aadressil xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „saaja ei viibinud kohal“ (tl 35). Registrijärgsel aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx vald xxxxx maakond saadetud hagimaterjalid on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „saaja ei viibinud kohal“ (tl 38). Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt aadressil xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx M. R. ei ela ning neil puuduvad andmed M. R. tegeliku elu-või viibimiskoha kohta (tl 40). Hageja on taotlenud menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 23.jaanuaril 2013. Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad 12.12.2011 sõlmitud järelmaksulepingust, maksegraafikust koos lepingu üldtingimustega; kostjale saadetud lepingu ülesütlemise hoiatusest, meeldetuletuskirjadest ja lepingu ülesütlemisavaldusest ning hageja hinnakirjast ( tl 9-20). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6; 101 lg 1 ; 108 lg 1, 113 lg 1; 396 lg 1; 402; 415;

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja esitas 17.10.2012 hagiavalduse e-posti teel, mitte veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, ja tasus riigilõivu täismääras (lk 3,8). Kohus, rahuldades hagi ja arvestades TsMS § 162 lg 1,2, 5 ja § 173 lg 1, 4 sätestatut, jaotab menetluskulud järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta riigilõiv osas, mis ületab täismäärast madalamat riigilõivu määra; muud menetluskulud, sh riigilõiv täismäärast madalama määra ulatuses, tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel 200 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 95 eurot. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Tulenevalt TsMS § 139 lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja esitas hagiavalduse e-posti teel ning on tsiviilasja hinnalt 1 332,79 eurolt tasunud vastavalt RLS § 57 ja Lisa 1 riigilõivu täismääras 200 eurot (tl 8). Avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tuleks nimetatud tsiviilasja hinnalt tasuda riigilõivu 150 eurot. Arvestades eeltoodut ja menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 150 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot ja õigusabikulu 80 eurot; kokku seega menetluskulu 230 eurot.