2-12-34085
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
9. aprill 2013.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-34085
Tsiviilasi
GK hagi AS-i EA vastu tegelikkusele mittevastavate andmete
ümberlükkamiseks
ja
mittevaralise
kahju
hüvitamiseks Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja GK(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Klyukach (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, asukoht Liivalaia 45, Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja AS EA(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson (Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets OÜ, asukoht
Tartu
mnt
2,
Tallinn
10145,
elektronpost
[email protected]) Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Kostja lükkab ümber tegelikkusele mittevastavad faktiväited ja avaldab enda
kulul sellekohase teate nii paber- kui ka veebiväljaandes alljärgnevalt: EP avaldab oma kulul ajalehes EP paberväljaandes ja veebiväljaandes 14.10.2011 avaldatud artikliga „Kalamajas tapetu oli inimkaubanduse kauaaegne ohver“ samal viisil ja kohas (sama numbriga leheküljel, pealkiri ja tekst sama kirja suurusega) ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkava teate pealkirjaga „Eesti Päevalehe 14.10.2011.a artiklis „Kalamajas
2-12-34085 tapetu oli inimkaubanduse kauaaegne ohver“ avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine“ ja tekstiga „14.10.2011 ajalehes EP avaldatud artikkel pealkirjaga „Kalamajas tapetu oli inimkaubanduse kauaaegne ohver“ sisaldab alljärgnevaid ebaõigeid faktiväiteid: A. Kuigi julma vägivallakuriteo ohver, nüüdseks surnud noor naine oleks vajanud seda /hüvitisena mõistetud raha/ psühhiaatriliseks raviks ja rehabilitatsiooniks, kasutas tema ema raha köögimööbli ostmiseks.“ B. „Tema /s.o tapetud noore naise/ esimeseks kupeldajaks saab pidada ema, kes võttis oma korterisse ühte tuppa elama meessoost üürnikke. Need vägistasid tüdrukut alates tema 12. eluaastast ja ema oli sellest teadlik.“ C. „Korra õnnestus neiul pääseda ka haiglasse ravile, kuid sealt võttis ema ta ära ja vajalik ravi jäi pooleli.“ 1.2 Kirjeldatud teate sisule ei tohi kostja omalt poolt täiendusi lisada – avaldatud teade peab olema punktis 1.1 kirjeldatud sisuga. 1.3 Kostja nõustub teate avaldama tööpäeval hiljemalt 30.04.2013.a. 1.4 Kostja nõustub tasuma hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank summa 1000 eurot hiljemalt 30.04.2013.a. 1.5 Kumbki pool kannab käesoleva tsiviilasja menetlusega seotud menetluskulud ise.
2-12-34085
09.04.2013 esitati kohtule menetluspoolte allkirjastatud kompromissileping. Pooled paluvad kompromissileping kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu 225 euro tagastamist. Kohtu põhjendused Kompromiss tuleb kinnitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 29.08.2012 350 eurot ja 16.09.2012 100 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda GK arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse kahe päeva jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.