KÜ Tuuslari 22 hagi Kohtla-Järve linna vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
13 678.05 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. aprilli 2012.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Tuuslari 22 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. märts 2013.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): KÜ Tuuslari 22 (RK: 80061903), volitatud esindaja Maxim Fedotov Vastustaja (kostja): Kohtla-Järve Linnavalitsus, volitatud esindaja Uljana Zaidentsal
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 11. aprilli 2012.a otsus tsiviilasjas nr 2-11-29468.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada osaliselt KÜ Tuuslari 22 hagi Kohtla-Järve linna vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. Mõista Kohtla-Järve linnalt KÜ Tuuslari 22 kasuks välja põhinõudena 3424,77 € (kolm tuhat nelisada kakskümmend neli eurot ja seitsekümmend seitse senti) majandamiskulude võlgnevuse katteks perioodi eest august 2009.a kuni detsember 2010.a.
Mõista Kohtla-Järve linnalt KÜ Tuuslari 22 kasuks välja viivis põhinõudelt 3424,77 € summas 1985,00 € (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend viis eurot) ajavahemiku eest 01.01.2011.a kuni 08.04.2013.a.
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 40 % ulatuses Kohtla-Järve linna kanda ja 60 % ulatuses KÜ Tuuslari 22 kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Tuuslari 22 esitas kohtusse hagi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) vastu linna võlgnevuse sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub Kohtla-Järve linnale 6621/15753 mõttelist osa kinnistust (registrikood 218607) ja reaalosana mitteeluruum nr 13, mille üldpind on kinnistusraamatu järgi 662,10 m2. Mitteeluruumis asub lugemissaal. Nimetatud korterelamu majandamiseks on moodustatud korteriühistu Tuuslari 22 ning Kohtla-Järve linn on KÜ Tuuslari 22 liige. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on linnal majas samasugused õigused ja kohustused nagu ülejäänud korteriühistu liikmetel. 1. augustil 2004 sõlmisid KÜ Tuuslari 22 ja Kohtla-Järve linn lepingu nr 804, mille järgi korteriühistu kohustus maja teenindama ja korras hoidma ning linn kohustus tasuma osutatud teenuste eest 2,50 kr/m2 7 päeva jooksul arve edastamisest. Sel ajal oli hooldustasu hind kõikidele ühistu liikmetele 2,50 kr. 6. jaanuari 2008 üldkoosoleku otsusega määrati hooldustasu 1 m2 hinnaks 5 kr, seega peab kostja alates 1. jaanuarist 2008 maksma hagejale mitte 2,50 kr vaid 5 kr ruutmeetri eest. 15. juuli 2008 üldkoosolekul otsustati võtta laenu elumajas remondi tegemiseks ning laenu tagastamiseks arvestada igale korteriomanikule juurde 2,40 kr/m2. Kostja keeldus otsuseid täitmast, viidates 1. augusti 2004 lepingule. KÜ üldkoosolek võttis vastu otsuse lepingu nr 804 lõpetamise kohta ning KÜ pöördus lepingu lõpetamiseks kohtusse. 16. detsembri 2010 otsuses nr 2-09-26054 leidis Viru Maakohus, et leping nr 804 on lõpetatud alates 15. juulist 2008. Tuginedes kohtuotsusele tsiviilasjas 2-09-26054 tegi hageja perioodil 15. juuli 2008 kuni 1. jaanuar 2011 kostjale esitatud arvetest ümberarvestuse,
mille tulemusena tekkis kostjal vähemmakstud summa 7 603,54 eurot. Hageja märgib, et kohtuotsusest tuleneb, et seoses lepingu kehtivuse lõppemisega peab kostja maksma arveid võrdselt teiste korteriühistu liikmetega, järgides korteriühistus vastu võetud otsuseid. Kostja ignoreerib ja keeldub täitmast kohtuotsust. Hageja suurendas 11. jaanuaril 2012 oma nõuet. Avalduse kohaselt on kostja võlg hageja ees seisuga 31. detsembri 2011 seisuga 8 406,80 eurot (põhivõlg) ning võlaga seonduvad viivised 5 271,25 eurot. Kuna kostja pole pika aja vältel maksnud arveid täies ulatuses, siis vastavalt ühistu põhikirjale otsustas hageja arvestada kostjale ka viiviseid.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt on võlgnevuse nõude osas jõustunud kohtuotsus, seega tuleks asjas menetlus lõpetada. Sisuliste vastuväidete kohaselt ei ole hageja arvestusmetoodika (ümberarvestuste tegemine) kontrollitav ja on ebaselge. Hagi pole põhjendatud seetõttu, et hageja ei ole arvestanud sellega, et kuni kohtuotsuse tegemiseni tsiviilasjas 2-09-26054 täitis kostja pooltevahelist lepingut, kuna seda ei olnud muudetud ega ka lõpetatud. Kohtuotsuses jäeti rahuldamata ka hageja võlgnevuse nõue, millega kohus kinnitas sellise nõude alusetust. Samuti ei maininud hageja, et Viru Maakohus on samade poolte vahelist vaidlust lahendades 4. mai 2009 otsuses nr 2-08-67916 leidnud, et KÜ poolt ei olnud lepingu nr 804 lõpetamine sel viisil õiguspärane. Kohus tunnistas tühiseks KÜ Tuuslari 22 15. juuli 2008 otsuse üldkoosoleku otsuse, millega otsustati lõpetada leping nr 804.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 11. aprilli 2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled põhiliselt järgmiste asjaolude üle: 1) kas tulenevalt kohtuotsusest, millega kohus lõpetas pooltevahelise lepingu alates 15. juulist 2008, on kostjal kohustus tasuda hageja poolt teostatud ümberarvestuste alusel tulenevalt tegelikust ruutmeetrite arvust, hooldustasu tariifist ja laenu tagasimaksetest ja 2) kas kohtuotsusest tulenevalt on hageja esitanud osaliselt samu nõuded, mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on mitteeluruumi omanikuna hageja kui mittetulundusühistu liige, et poolte vahel oli sõlmitud 1. augustil 2004 leping, et tulenevalt viimatinimetatud lepingu lõpetamisega on 11. jaanuaril 2011 jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas 2-09-26054 ning selle üle, et kohus on jõustunud kohtuotsusega tunnistanud korteriühistu 15. juuli 2008 üldkoosoleku otsuse tühisust osas, millega otsustati lõpetada 1. augusti 2004 leping. TsMS § 371 lg 1 p 4 ja 5 välistavad samade nõuete esitamise kohtule, kui varasemalt on selliste nõuete osas olemas jõustunud kohtulahend või kohtumenetluses on juba selline nõue esitatud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse tekstist tulenevalt nõuab hageja kostjalt ümberarvestuste tõttu perioodi 15. juuli 2008 kuni 1. jaanuar 2011 eest vähem tasutud 7 603,54 euro tasumist. Hagiavaldusele lisatud tõendi kohaselt on hageja kostjale 13. jaanuaril 2011 arvestanud tasumiseks 30 arvet, millest kostja on arved osaliselt tasunud perioodil
27.maist 2009 kuni 15. juunini 2011 (põhiselt on esitatud arved summas ca 300 eurot ning kostja põhiliselt tasunud ca 74 eurot). Kokku on 13. jaanuarist 2011 kuni 7. juunini 2011 arvestatud 11 478,11 eurot, millest kostja on tasunud kokku 3 874,57 eurot, vahe 7 603,54 eurot. 11. jaanuaril 2012 täpsustas hageja, et kostja põhivõlg hageja ees seisuga 31. detsember 2011 on 8 406,80 eurot ning esitas kohtule võla kujunemist näitava saldoaruande. Perioodi
15.juulist 2008 kuni 31. detsembrini 2011 oli algsaldo 7 797,70 eurot, arvestati 4 114,18
eurot, maksti 3 505,08 eurot ja lõppsaldo on 8 406,80 eurot. Tsiviilasjas 2-09-26054 esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostja võlg hageja ees 1. mai 2009 seisuga 37 490,84 eurot, maksmata on arved perioodi eest 1. august 2008 kuni 1. aprillini 2009 (9 arvet). Võla suuruse tõendi järgi on hageja arvestanud viivist kokku 2 183,34 kr (0,2% päevas). Samas, hagiavalduses märgib hageja, et kostja tasub vaid osaliselt, so 462 m2 eest, ülejäänud omandi ülalpidamiskulud (kostja reaalosa suurus on 662,10 m2) kannab lepingu järgi hageja ning see on ebaõiglane ja ebavõrdne. Seega eeldab kohus, vaatamata hageja võlaarvestusele ja hagiavalduse teksti vastuolulisusele, et hageja nõudis kostjalt ümberarvestusest tulenevat võlga perioodi eest juuli 2008 kuni aprill 2009. Kuna kohus jättis võlanõude rahuldamata, puudub hagejal käesolevas tsiviilasjas sama perioodi eest alus ümberarvestuse nõuet esitada ning kohus lähtub edaspidi hageja väidetavast nõudeõigusest alates maist 2009. Kohus leidis, et hageja ei saa esitada nõuet kostja vastu, tuginedes kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-09-26054. Hageja seisukoha järgi annab viidatud kohtuotsus aluse esitada kostjale arveid tagantjärgi alates 15. juulist 2008 üldpinna ümberarvestuse järgi. Poolte vahel sõlmitud lepingut ei ole kohus tunnistanud kehtetuks ega tühiseks (so tühiseks algusest peale, TsÜS § 84 mõttes), samuti pole hageja tsiviilasjas 2-09-26054 esitanud nõuet, millise kohus otsusega rahuldas, st lõpetada leping nr 804 alates 15. juulist 2008. Kohus on nõus kostja tõlgendusega selle kohta, et pooled pidid täitma sõlmitud lepingut kuni tsiviilasjas 2-09-26054 tehtud otsuse jõustumiseni ning peale seda on kostja ka hageja esitatud arved tasunud (vastavalt kehtestatud hooldustasu tariifile, 662,10 m2 eest ning sihtotstarbelisi makseid laenu tagastamiseks). Kohus möönis, et viidatud kohtuotsus ei toonud ka hagejale lõplikku õigusselgust, sest hageja esitas kohtule peale otsuse jõustumist avalduse selgitada otsust. Mitteeluruumi paiknemist ja otstarvet arvestades on kohtule mõistetav, miks leping nr 804 poolte vahel sõlmiti. Hageja pole vaidlustanud kostja väiteid selle kohta, et kostja on oma vahenditega remontinud lugemissaali osa fassaadi ja täitnud muid ülesandeid, mida tegelikult lepingu nr 804 alusel kohustus teostama hageja ise. Hageja esindaja on ka kohtuistungil selgitanud, et pooled leppisid kokku selles, et kostja tegeleb (hooldab) selle majaosaga, mis on lugemissaal ja korteriühistu tegeleb oma osaga ning et kostja pidi ise koristusteenuse tellima (hetkel ostab koristusteenust ühistu).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ Tuuslari 22 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) avaldas apellant asja nr 2-11-29468 raames nõudeid suuremas mahus ja suurema ajavahemiku eest võrreldes asjaga nr 2-09-26054. Asja nr 2-09-26054 raames avaldas apellant vastustaja võlasumma, mis tekkis ajavahemiku 1. augustist 2009 kuni 1. aprillini 2009. Asja nr 2-11-29468 raames aga esitas apellant vastustaja võlasumma ajavahemiku 9. august 2009 kuni 31. detsember 2011 eest. Asja nr 2-09-26054 raames palus apellant nõuda vastustajalt sisse vaid osa viimasel olevatest võlgadest, mis kujunesid välja järgmistest laekumistest: maja hooldus, laenu tagastamine ja prügivedu. Asja nr 2-11-29468 raames aga palus vastustajalt sisse nõuda kõik temal olevad võlad, mis koosnevad järgmistest laekumistest: ülalpidamisfond, halduskulud, majanduskulud, reservfond, laenu tagastamine, prügi ja soojus. Asja nr 2-11-29468 raames avaldas apellant uusi, laiendatud nõudeid, milledes kohus varem mingeid otsuseid või määratlusi ei teinud. See aga omakorda tähendab, et kohtu poolt asja nr 2-11-29468 läbivaatamisel, ei oleks pidanud kohus rakendama hageja nõuetele TsMS § 371 lg 1 p-e 4 5;
2) põhinesid apellandi poolt avaldatud nõuded kohtuotsusel asja nr 2-09-26054 raames ning ei olnud sellega vastuolus. Asja nr 2-11-29468 raames avaldatud võlasumma kujunes KÜ Tuuslari 22 ees oleva vastustaja võlasumma täpsustamise tulemusel, mis oli tehtud vastavalt kohtuotsusele asjas nr 2-09-26054; 3) on arusaamatu, mis alusel võttis kohus hagi menetlusse, kui apellandil ei olnud alust hagi esitamiseks. Võtnud KÜ Tuuslari 22 hagi menetlusse ja vaadanud selle sisuliselt läbi, tunnistas Viru Maakohus selle põhjendatuse ega leidnud alust selle menetlusse mittevõtmiseks. Sel juhul tuleb välja, et kohus vaidlustab otsuses omaenda otsust samas asjas. Kohus ületas otsuse vastuvõtmisel asjas nr 2-11-29468 oma volitusi, kui andis oma iseloomustuse kohtuotsusele asjas nr 2-09-26054 selles osas, mis puudutab lepingu nr 804 lõpetamist; 4) kuna kohus otsustas asja nr 2-09-26054 raames, et poolte poolt sõlmitud leping nr 804 lõpetas oma kehtivuse 15.juulil 2008. aastal, pidi kostja alates sellest momendist kandma temale kuuluva vara hoolduskulusid ülejäänud korteriühistu liikmetega võrdsetel alustel ja võrdsetes suurustes;
5.KÜ Tuuslari 22 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb rahuldamata jätmist. menetluskulud palus apellant jätta vastustaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) rahuldas Viru Maakohus otsusega tsiviilasjas nr 2-09-26054 KÜ Tuuslari 22 hagi KohtlaJärve linna vastu ainult osas, millega KÜ Tuuslari 22 nõudis pooltevahelise lepingu lõpetamist. Maakohus välistas õigesti KÜ Tuuslari 22 poolt uue nõude esitamise võimalikkuse lähtudes tsiviilasjas nr 2-09-26054 tehtud kohtuotsusest, millega jäeti rahuldamata KÜ Tuuslari 22 rahaline nõue; 2) nõustub vastustaja Viru Maakohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 2-11-29468, et KÜ Tuuslari 22 ei saa esitada nõuet Kohtla-Järve linna vastu, tuginedes kohtuotsusele nr 2-09-26054. Kohus lõpetas küll pooltevahelise lepingu, kuid võlgnevuse nõude jättis rahuldamata, kinnitades sellega nõude alusetust. Vastustaja on seisukohal, et pooled pidid täitma sõlmitud lepingut kuni tsiviilasjas nr 2-09-26054 tehtud otsuse jõustumiseni. Otsuse nr 2-09-26054 jõustumisest kuni käesoleva ajani tasub vastustaja arved uue tariifi järgi. Remonditööd teostab Kohtla-Järve linn oma vahenditest ja korteriühistule pole selle eest arveid esitatud. KohtlaJärve linn tasub kõik arved täies ulatuses, s.h ka pangalaenu kustutamise summasid. Eeltoodust lähtudes selle perioodi eest võlgnevust ei saa olla; 3) on apellandi nõue alusetu ja tõendamata. Viru Maakohus on asja arutanud ammendavalt, otsus on seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. KÜ Tuuslari 22 hagi Kohtla-Järve linna vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o summas 3424,77 €, arvestatuna perioodi eest august 2009 kuni detsember 2010.a summas. Tõendatud ei ole ega rahuldamisele ei kuulu hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks perioodi eest 01.01.2011.a kuni 31.12.2011.a.
Lisaks põhivõlgnevusele kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 1985,00 €, arvestatuna põhivõlgnevuselt 3424,77 € ajavahemiku eest 01.01.2011.a kuni 08.04.2013.a (s.o ringkonnakohtu otsuse tegemiseni).
7.Maakohus on oma 11.04.2012.a otsuses asunud ebaõigesti seisukohale, et vaidlusalust pooltevahelist lepingut nr 804 tuli täita kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-0926054. Sõltumata sellest, kas tsiviilasjas nr 2-09-26054 lahendi tegemisel kohaldas kohus õigesti materiaalõigusnormi ja järgis asjassepuutuvaid menetlusnorme, on nimetatud tsiviilasjas 06.12.2010.a tehtud otsus jõustunud edasi kaebamata. Kuna kumbki pool 06.12.2010.a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-09-26054 edasi ei kaevanud, pidid nad arvestama ka tagajärjega, et lepingu nr 804 kehtivusele ei ole jõustunud kohtulahendist tulenevalt enam võimalik tugineda. Maakohtu otsuse kohaselt tuli poolte vahel sõlmitud leping nr 804 lugeda lõppenuks alates 15. juulist 2008.a. Ehkki pooltel oli vaidlus lepingu kehtivuse üle nii tsiviilasja nr 2-08-67916 kui ka nr 2-09-26054 raames, tuleb ringkonnakohtu arvates juhinduda sellest, et jättes kasutamata õiguse kohtuotsuse peale edasi kaevata, aktsepteerisid mõlemad pooled maakohtu seisukohta. Seega muutus poolte vaheline vaieldav õigussuhe tsiviilasjas nr 2-08-67916 tehtud kohtuotsuse jõustumisega mittevaieldavaks kohtuotsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. Selles osas on KÜ Tuuslari 22 apellatsioonkaebus põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud alates 15. juulist 2008.a enam alust tugineda lepingus nr 804 sätestatud hooldustasu tariifile.
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja Kohtla-Järve linn on KÜ Tuuslari 22 liige. Kohtutoimikus olevast korteriühistu põhikirjast (t lk 61-67) ei nähtu, et Kohtla-Järve linnal oleksid võrreldes teiste ühistu liikmetega teistsugused õigused või kohustused. Tulenevalt Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg-st 1 tuleb majandamiskulud korteriühistu liikmete vahel jaotada üldjuhul proportsionaalselt vastavalt korteriomandite koosseisu kuuluvate eluruumide või mitteeluruumide pindalale. Ka Riigikohus on oma otsustes nr 3-21-28-11 (p 11) ja 3-2-1-53-10 (p 14) märkinud, et tegemaks kindlaks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, tuleb korteriühistu kõik majandamiskulud jagada kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Ringkonnakohus märgib, et pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude jagamiseks liikmete vahel on KÜS § 151 lg 1 kohaselt lubatav sätestada korteriühistu põhikirjaga, mitte aga lepingutega, korteriühistu otsustega vm õiguslikel alustel (vt ka Riigikohtu seisukohad tsiviilasjades nr 3-2-1-28-11 p 11 ja 3-2-1-53-10 p 14). Käesoleval juhul KÜ Tuuslari 22 põhikirjast niisuguseid erisusi Kohtla-Järve linna suhtes ei tulene. Seega alates 15. juulist 2008.a tuli Kohtla-Järve linnal KÜ Tuuslari 22 liikmena tasuda korteriühistu majandamiskulusid vastavalt korteriühistu üldkoosolekute otsustele.
9.KÜ Tuuslari 22 ja Kohtla-Järve linna vahelises suhtes on jõustunud Viru Maakohtu otsus
06.detsembrist 2010.a tsiviilasjas nr 2-09-26054. Nimetatud tsiviilasjas esitas KÜ Tuuslari 22 hagi Kohtla-Järve linna vastu järgmistes nõuetes: 1) lõpetada poolte vahel 01.08.2004.a sõlmitud leping nr 804 ja 2) mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus summas 39 674,18 kr (2536,64 €). Viru Maakohus rahuldas hagi osaliselt, s.o pooltevahelise lepingu lõpetamise osas, lugedes lepingu lõppenuks alates 15.07.2008.a Kohus jättis rahuldamata KÜ Tuuslari 22 nõude Kohtla-Järve linna vastu ühistu majandamiskulude võlgnevuste nõudes.
Viru Maakohtu 11.04.2012.a otsusega käesolevas tsiviilasjas leidis maakohus, et hageja nõue perioodi eest juuli 2008 kuni aprill 2009 tuleb jätta rahuldamata selle tõttu, et tsiviilasjas nr 2-09-26054 on hageja juba nõudnud majandamiskulude võlgnevust perioodi eest 15.07.2008.a kuni 01.04.2009.a ning jõustunud kohtuotsusega on selles osas hageja nõue jäetud rahuldamata. Apellant leiab, et tsiviilasjas nr 2-09-26054 esitas ta majandamiskulude nõude teistsugusel alusel.
10.TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 467 lg 3 kohaselt eeldatakse, et kohtuotsuse kirjeldav osa tõendab avaldusi, mida menetlusosalised menetluses tegid. Pooled ei ole taotlenud tsiviilasja nr 2-09-26054 materjalide võtmist käesoleva asja materjalide juurde. Viru Maakohtu 06.12.2010.a otsuse kirjeldava osa põhjal tsiviilasjas nr 2-09-26054 on võimalik asuda seisukohale, et selles tsiviilasjas ei tuginenud hageja vahetult üldkoosoleku otsustele, millega suurendati korteriühistu liikmete poolt tasumisele kuuluvaid majandamiskulude tariife, vaid taotles võlgnevuse väljamõistmist pooltevahelise lepingu nr 804 alusel, lähtudes tariifist 2,5 kr/m2 kohta, millist tariifi hageja luges suurendatuks korterühistu 2008. aastal vastuvõetud otsustega. Lisaks oli hageja ka tsiviilasja nr 2-09-26054 puhul teostanud ümberarvestuse selles osas, et kui lepingu nr 804 kohaselt tuli kostjal tasuda majandamiskulusid 462 m2 suuruse pinna eest, siis tegelikult tuli kostjal tasuda 662,1 m2 suuruse pindala eest.
11.Ringkonnakohus märgib, et tõendatud ega ringkonnakohtu poolt kontrollitavad ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et kui tsiviilasjas nr 2-09-26054 palus KÜ Tuuslari 22 nõuda Kohtla-Järve linnalt sisse vaid osa viimasel tekkinud võlgnevusest, s.o maja hooldus, laenu tagastamise ja prügiveo maksed, siis käesolevas tsiviilasjas soovib hageja (apellant) kõigi võlgnevuste sissenõudmist, sh ülalpidamisfond, halduskulud, majanduskulud, reservfond, laenu tagastamine, prügi ja soojus. Hageja seisukohad on ka vastuolulised, kuna apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt palus hageja kostjalt tsiviilasjas nr 2-09-26054 välja mõista võlgnevused seoses maja hoolduse, laenu tagastamise ja prügiveoga. Kui aga lähtuda sellest, et tsiviilasjas nr 2-09-26054 tugines hageja lepingule nr 804 ja mitte korteriühistu otsustele 06. jaanuarist 2008 ja 15. juulist 2008.a, siis ei olnuks hagejal alust nõuda kostjalt laenu tagastamisega seotud võlgnevust, kuna leping nr 804 sellekohaseid makseid ette ei näinud ja laenu võtmine otsustati hageja enda väidete kohaselt alles 15.07.2008.a üldkoosoleku otsusega. Seega leiab kolleegium, et ka tsiviilasjas nr 2-09-26054 tugines hageja vähemalt kaudselt ka korteriühistu 06.01.2008.a ja 15.07.2008.a otsustele. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja on esitanud kostja vastu tsiviilasjas nr 2-09-26054 esitatuga osaliselt kattuva nõude. Vaatamata maakohtu poolt tehtud ettepanekule (vt Viru Maakohtu 26.01.2012.a istungi protokoll) ei ole hageja esitanud kohtule niisuguseid andmeid, mille põhjal oleks kohtul võimalik eristada tsiviilasjas nr 2-09-26054 ja käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude arvestust.
12.TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Käesolevas asjas on hagi esemeks korteriühistu liikme rahalise võlgnevuse väljamõistmine.
Hagi aluseks on TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi faktilised asjaolud, mille esinemist tuleb hagejal hagi rahuldamise eeldusena tõendada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hagi aluseks lugeda kostja poolt korteriühistu liikmel lasuvate maksekohustuste täitmata jätmist. Põhiolemuselt kujutab korteriühistu ja tema liikme vaheline suhe endast seadusjärgset võlasuhet. Asjaolu, et konkreetse kohustuse (majanduskulude) suurus määratakse kindlaks korteriühistu otsusega, ei muuda seda õigussuhet lepinguliseks suhteks. Ka asjaolu, et käesoleva vaidluse poolte vahel oli 01.08.2004.a sõlmitud leping nr 804, millega määratleti tasumisele kuuluva majandamiskulu suurus ruutmeetri kohta, ei muuda korteriühistu nõuet ühistu liikme vastu lepingust tulenevaks nõudeks. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et perioodi osas juulist 2008 kuni aprillini 2009 on hagi esitatud samal alusel ja sama hagieseme üle, mille kohta on juba jõustunud Viru Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-09-26054.
13.Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et kui Viru Maakohus pidas hageja nõuet kattuvaks varasemas tsiviilasjas juba lahendatud nõudega, tulnuks kohtul jätta hagi TsMS § 371 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel läbi vaatamata, kuid hagi menetlusse võtmisega ja sisulise läbivaatamisega luges kohus hageja nõude lubatavaks ega saanud enam jätta hagi rahuldamata põhjusel, et asjas on juba jõustunud kohtulahend. Käesolevas tsiviilasjas on hageja võrreldes varasema kohtuvaidlusega esitanud nõude pikema perioodi eest, s.o kuni detsembrini 2011.a. Maakohtu seisukoht, et kohtul ei tulnud käesolevas tsiviilasjas lahendada hageja nõuet perioodi eest juuli 2008 kuni aprill 2009, on vastavuses TsMS § 428 lg 1 p-s 2 sätestatuga. Kuna kohus asus sellele seisukohale asja lahendamise lõppstaadiumis, ei pidanud kohus tegema menetluse osalise lõpetamise kohta eraldi lahendit (määrust) vastavalt TsMS §-le 431.
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades apellatsioonkaebuses märgitut ja apellandi poolt ringkonnakohtu istungil avaldatut, ei saanud hageja (apellandi) õiguste rikkumist kaasa tuua maakohtu seisukoht, et 2009.a aprilli seisuga on hageja nõude kohta juba tehtud ja jõustunud kohtulahend ning hagejal puudus alus esitada sama perioodi eest nõuet käesoleva tsiviilasja raames. Hagiavalduses tugines hageja (KÜ) oma nõude arvestuses ajavahemikule 15. juulist 2008.a kuni 01. jaanuarini 2011.a (selle seisuga oli hagiavalduse kohaselt võla suurus 7603,54 €). 11.01.2012.a esitatud nõude täpsustuse kohaselt oli 31.12.2012 seisuga põhivõlgnevuse suurus 8406,80 € ja viivis 5271,25 €. Apellatsioonkaebuse kohaselt aga on apellant käesolevas tsiviilasjas (asja nr 2-11-29468) esitanud nõude võlgnevuse väljamõistmiseks ajavahemiku eest 09.08.2009.a kuni 31.12.2011.a. Sama kinnitas apellant ka ringkonnakohtu istungil. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega lähtub ringkonnakohus edaspidi hageja/apellandi nõudest ajavahemiku eest 09.08.2009.a kuni 31.12.2011.a.
15.Vastavalt eelmärgitule tuli alates 15. juulist 2008 KÜ Tuuslari 22 üldkoosolekute otsuste alusel ühistu liikmetel tasuda iga m2 kohta nn ülalpidamiskulu summas 5 krooni (0,32 €) ning sellele lisaks iga m2 kohta laenu kustutamiseks 2,4 krooni (0,15 €), s.o kokku 7,4 kr (0,47 €) iga oma korteriomandi ruutmeetri kohta. Vaidlust ei ole selles, et kostjale Kohtla-Järve linnale kuuluva korteriomandi reaalosa suuruseks on 662,1 m2, millest tulenevalt kuulus korteriühistu otsuste kohaselt tasumisele igakuiselt ühistu majandamiskuludeks (662,1 m2 × 0,47 € = ) 311,18 €.
Hageja esitatud võlgnevuse arvestuselt (t lk 27-37) nähtub, et hageja on arvestanud igakuiselt nn ülalpidamiskulu summas 5 kr/m2 kohta (koosneb maksetest: „ülalpidamisfondi“, „halduskulude rahastamiseks“, „majandusliku“ ja „reservfondi“). Sellele lisaks on arvestatud laenumakseteks m2 kohta 2,4 kr. Eelnevale on lisandunud prügiveo teenuse tasu, mida samuti on arvestatud ruutmeetri põhiselt ja mille suurus on kõikunud vahemikus 0,34 kr kuni 0,53 kr/m2.
16.Apellatsioonkaebuse ja ringkonnakohtu istungil avaldatu kohaselt soovib apellant vastustajalt võlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku eest 09.08.2009.a kuni 31.12.2011.a. Nõude arvestuse alusena viitas apellant kohtule esitatud arvestustabelile (t lk 27-37 ja 2011.a kohta lk 38-42). Ringkonnakohus kontrollib esmalt hageja nõude põhjendatust ja selle ulatust ajavahemikul august 2009 kuni detsember 2010.a ning seejärel eraldi 2011. aasta kohta, kuivõrd kostja väitel on ta 2011. aasta eest tasunud kõik hageja esitatud arved täies ulatuses. Tabelist nähtuvalt on alates 01.08.2009.a (t lk 32) arvestatud nn ülalpidamiskulu (sihtmaksed „ülalpidamisfondi“, „halduskulude rahastamiseks“, „majandusliku“ ja „reservfondi“) kokku igakuiselt summas 3310,51 kr (s.o 5 kr × 662,1 m2) ning laenumakseid summas 1589,04 kr (s.o 2,4 kr × 662,1 m2). Kokku oli kostjale arvestatud igakuise püsisumma suurus 4899,55 kr (s.o 3310,51 kr + 1589,04 kr). Ajavahemikul august 2009 kuni detsember 2010 on püsivas suuruses makseid arvestatud seega 14 kuu eest, s.o 14 × 4899,55 = 68 593,70 kr. Sellele lisanduvad maksed prügiveoteenuse eest kokku summas 4627,85 krooni. Kokku on ajavahemikul 01. august 2009 kuni 31.12.2010 hageja poolt arvestatud võlgnevuse suuruseks 73 221,55 kr.
17.Kostja on nimetatud ajavahemiku vältel hageja esitatud tabeli kohaselt tasunud 13 × 1155 kr, s.o kokku 15 015 krooni. Kostja enda esitatud raamatupidamisalaste väljavõtete (t lk 8489) kohaselt on aga kostja tasunud perioodil 01. august 2009.a kuni 31.12.2010.a KÜ-le Tuuslari 22 igakuiselt 73,82 € (1155 krooni) 17 makse näol kogusummas 1254,94 € (19 635,54 kr, s.o 17 × 1155 kr). Hageja ja kostja tõendid lahknevad nimetatud perioodi vältel kostja poolt 4 makse teostamise osas. Hageja esitatud tabelis ei kajastu kostja poolt 25.01.2010.a tasutud 147,64 € (s.o 2 × 73,82 €) ega 21.05.2010.a tasutud 147,64 € (s.o samuti 2 × 73,82 €). Samas sisalduvad nimetatud jaanuari ja maikuu maksed hageja poolt varem esitatud arvestustabelis (t lk 12). Ülejäänud maksete puhul poolte esitatud tõendid kostja poolt tehtud makseid kajastavas osas kattuvad, seda nii summaliselt kui kuupäevaliselt.
18.Ringkonnakohus leiab, et puudub alus kahelda kostja esitatud tõendi usaldusväärsuses, ning loeb tõendatuks, et perioodil 01.08.2009 kuni 31.12.2010 on kostja tasunud hagejale 17 maksena kokku 1254,94 € ehk 19 635,54 kr. Hageja on esitanud 2 erinevat arvestustabelit, millest ühe puhul kajastuvad kõik kostja väitel nimetatud perioodil teostatud maksed, teise puhul mitte. Kostja poolt 11.01.2012.a esitatud tabel ei lükka seega kolleegiumi arvates ümber kostja esitatud tõendit maksete teostamise kohta, kuivõrd hageja on menetluses muuhulgas korduvalt möönnud, et tema raamatupidaja on arvestuste tegemisel kohati eksinud. Seega tuleb lugeda kostja (vastustaja) võlgnevuseks nimetatud perioodil 53 586,01 kr (s.o 73 221,55 kr – 19 635,54 kr) ehk 3424,77 €.
19.Ringkonnakohus leiab, et tõendatud ei ole kostjal võlgnevuse olemasolu perioodi eest 01.01.2011.a kuni 31.12.2011.a. Selle perioodi eest on hageja arvestanud igakuiselt tasumisele kuuluva püsisummana 337,67 eurot (sh prügiveoteenuse tasu), s.o 12 × 337,67 = 4052,04 €. Sellele lisaks on arvestatud küttekulu summas (kokku) 62,13 €. Kokku tuli kostjal tasuda 4114,18 €. Hageja esitatud tabeli (t lk 38-42) kohaselt on kostja 2011.a vältel teinud makseid summas 3505,08 €.
Kostja esitatud raamatupidamisväljavõttest (t lk 85-86) nähtuvalt on aga kostja 2011.a vältel teinud hagejale makseid summas kokku 3842,75 € ning sellele lisaks on 2011.a eest makseid tehtud ka 17. jaanuaril 2012.a kokku summas 643,65 eurot (sh tasutud 2011.a detsembrikuu arve nr 1112/13 summas 343,11 € kahe eraldi maksena üldkulude ja kütte eest). Hageja esitatud tabelis ei kajastu kostja poolt 19.07.2011.a teostatud makse summas 337,67 €. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud tõenditega on leidnud kinnitust kostja väited, et 2011. aasta eest kostjal hageja ees võlgnevused puuduvad. Hageja (apellant) ei lükanud ümber kostja väiteid selle kohta, et kõik arved 2011. aasta eest on kostja poolt tasutud, vaid avaldas, et tal puuduvad selle kohta täielikud andmed.
20.Kolleegium on seisukohal, et hageja ei ole oma nõuet esitanud ega põhistanud viisil, mille kohaselt kostja võlgnevust tuleks arvestada alates 15.07.2008.a ning kõik kostja poolt alates 2008.a juulist kuni käesoleva ajani tuleks arvestada esimeses järjekorras varasemate võlgnevuste katteks, s.o kostja võlgnevus tuleks lugeda kustutatuks kuni 09. augustini 2009.a, millele hageja/apellant tugines apellatsioonimenetluses, ning sellest kuupäevast alates oleksid kostja/vastustaja kohustused apellandi ees täies ulatuses täitmata. Poolte vahel on tegemist kestvusvõlasuhtega ning igakuiselt tasumisele kuuluvad majandamiskulude summad kujutavad endast korduvaid kohustusi. Ringkonnakohtu arvates kuulub asjas kohaldamisele VÕS § 88, millega nähakse ette võlgnevuste kaetuks lugemise põhimõtted juhuks, kui võlgnikul on võlausaldaja ees mitmeid rahalisi kohustusi, kuid üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks ning tuleb selgeks teha, millised kohustused on täidetud ja millised mitte. VÕS § 88 lg 1 kohaselt on sellisel juhul üldjuhul kohustatud isikul (s.o kostjal) õigus määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Pooled ei ole tuginenud sellele, nagu oleksid nad kokku leppinud teistsugustes kostjapoolsete maksete tema kohustuste katteks arvestamise põhimõtetes, ega niisuguse kokkuleppe olemasolu tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidest nähtuvalt on kostja Kohtla-Järve linn teostanud oma õigust määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on konkreetsetel kuupäevadel ja summades teostatud maksed üle antud. Kostja esitatud raamatupidamisväljavõtetest (t lk 8489) nähtub iga makse puhul selle alus, s.o KÜ Tuuslari 22 poolt esitatud arve number (tähistus). Seega tuleb kostja poolt teostatud iga makse VÕS § 88 lg 1 alusel lugeda selle arve katteks, millele kostja on hagejale maksete teostamisel viidanud. Seega puudub hagejal (apellandil) õigus ühepoolselt määrata, et kostja poolt tehtud maksed arvestatakse varasemate võlgnevuste katteks.
21.Eeltoodust lähtudes kuulub rahuldamisele hageja nõue kostja vastu majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks perioodi eest august 2009 kuni detsember 2010.a summas 3424,77 € (53 586,01 kr).
22.Hageja esitas nõude ka viivise saamiseks, tuginedes KÜ Tuuslari 22 põhikirjale. Hageja viivisearvestus nähtub 30.12.2011.a dokumendilt (t lk 44), mille kohaselt viivise määraks on 0,2 % päevas ning põhivõlgnevuselt 8406,80 eurot kuulunuks viivisena tasumisele 5271,25 eurot. Kohtule on esitatud KÜ Tuuslari 22 põhikiri (t lk 61-67), mille p-s 30.4 on sätestatud viivisemäär maksete mittetähtaegse tasumise puhuks – 0,2% iga viivitatud päeva eest. Samas ei ole hageja esitanud kohtule viivise arvestamise põhimõtteid, sh seda, missugusest ajast alates kuulub viivis arvestamisele. Viivise arvestust ei nähtu hageja poolt kohtule esitatud võlgnevuste tabelitest. Maakohtu 22.03.2012.a istungi protokolli kohaselt avaldas hageja esindaja ka kohtule, et tal ei olnud esitada korteriühistu koostatud arveid, millest nähtuks viiviste arvestamine.
Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on asja materjalidest lähtudes võimalik arvestada hageja nõudelt viivist alates 01.01.2011.a kuni asjas otsuse tegemiseni. Seisuga 01.01.2011.a oli sissenõutavaks muutunud hageja (apellandi) nõue tervikuna summas 3424,77 eurot, millises ulatuses ringkonnakohus luges nõude tõendatuks ja põhjendatuks. Samuti jõustus 2011.a jaanuaris Viru Maakohtu 06.12.2010.a otsus tsiviilasjas nr 2-09-26054, millega tuvastati tagasiulatuvalt pooltevahelise lepingu nr 804 lõppemine ning mis välistas edaspidi sellele lepingule tuginemise.
23.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja (apellant) on oma viivisenõudes ebaõigesti tuginenud KÜ Tuuslari 22 põhikirjale. Viivise määr majandamiskulude maksmisega viivitamisel on sätestatud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-s 4 ning seadus ei näe ette võimalust sätestada põhikirjaga kõrgemat viivise määra. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on seaduses sätestatud korteriomanikult nõutava viivise maksimaalne määr ning lubatav ei ole sellest kõrvalekaldumine korteriomaniku kahjuks. Ringkonnakohus kohaldab kostja (vastustaja) võlgnevusele seaduses sätestatud viivise määra 0,07 % päevas ning leiab, et põhivõlgnevuselt 3424,77 € kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 1985,00 €, arvestatuna ajavahemiku eest 01.01.2011.a kuni 08.04.2013.a (s.o ringkonnakohtu otsuse tegemiseni). Viivise arvestamise käik: 2011.a eest arvestatuna 365 päeva kohta 875,03 eurot, samuti 2012.a eest 365 päeva kohta 875,03 eurot ning 01. jaanuarist 2013.a kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 98 päeva eest 234,94 eurot. Hageja ei ole taotlenud viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni ka ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgneva aja eest.
24.TsMS § 173 lg 3 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust. TsMS § 163 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotles kostjalt põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 8406,80 € nii maa- kui ringkonnakohtu menetluses. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi summas 3424,77 €, s.o 40 % ulatuses, siis tuleb maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 40 % ulatuses kostja kanda ja 60 % ulatuses hageja kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.