2-12-11673/21 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

3.Tartu Maakohus jättis 18.09.2012. a otsusega Sawmill of Sadala OÜ hagiavalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus rahuldas Ain Kuke hagi osaliselt ja tuvastas, et Ain Kuke tööleping on lõppenud TLS § 91 lg 3 p 3 alusel 27.12.2011. a. Kohus mõistis Sawmill of Sadala OÜ-lt välja Ain Kuke kasuks hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 985,56 eurot ja viivise perioodi 28.12.2011-18.09.2012. a eest 52,43 eurot; töötasu ületunnitöö eest 179,54 eurot ja viivise seni maksmata ületunnitöötasult perioodi 28.12.2011-18.09.2012. a eest 9,55 eurot. Summad kuuluvad maksustamisele. Kohus jättis Ain Kuke nõude öötöö tasu saamiseks rahuldamata ja nõude tööraamatu tagastamiseks läbi vaatamata. Kohus jättis menetluskulud Sawmill of Sadala OÜ kanda. Erakorralise ülesütlemisavalduse esitas Ain Kukk tööandjale 27.12.2011. a (töövaidlusasi nr 4.2-2/125, tl 6), s.o katseajal. Ain Kukk ütles töölepingu üles TLS § 91 lg 2 p-le 3 tuginedes ning leidis, et tööandja on omapoolseid kohustusi oluliselt rikkunud sellega, et tema edasine töö jätkamine on seotud reaalse ohuga tema elule ja tervisele. Ülesütlemisel lähtus Ain Kukk TLS §-st 98 ja §-st 100. Kuigi Ain Kukk ei ole ülesütlemisavalduses lisanud põhjalikke põhjendusi selle kohta, milles seisnes reaalne oht tema elule ja tervisele, on oluline viidata TLS § 95 lg-le 3, mille kohaselt ei mõjuta TLS § 95 lg-s 2 nimetatud kohustuse rikkumine (kohustus põhjendada erakorralist ülesütlemist) ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kohus oli seisukohal, et Ain Kuke väited selle kohta, et töö tegemine oli tema elule ja tervisele ohtlik, ei ole käesoleval juhul ümber lükatud ning sellesisulisi väiteid ei kummuta ka tööandjapoolne viide tööinspektori 08.02.2012. a ettekirjutusele. Kohus leidis, et 08.02.2012. a ettekirjutus ei välista, et Ain Kuke töökeskkond oli oktoobrisdetsembris 2011. a ohtlik tema elule ja tervisele. Kohtuistungil ei osanud Sawmill of Sadala OÜ esindaja Ain Kuke töö korralduse ja töökeskkonna kohta selgitusi

anda. Samuti ei osatud seostada 08.02.2012. a ettekirjutuses märgitud puudusi konkreetsete ametikohtadega. Ain Kukk väitis, et hakkuri ruumi lülitid asuvad kõrvalruumis. Sawmill of Sadala OÜ esindaja ei osanud kohtuistungil selgitada ettekirjutuse nr-s 1 märgitut ning kinnitada või kummutada selle asjakohasust puutuvalt Ain Kuke tööga. Kohus pidas vajalikuks osundada ka ettekirjutuse nr-s 12 märgitule, mille kohaselt on P1 hoones imuri elektrikaabli rüüs osaliselt purunenud, elektrilöögioht. Ainuüksi nimetatud ettekirjutuses toodud puuduste seostamine Ain Kuke tööga ei ole välistatud ning seega ei saa kohus veendunult asuda seisukohale, et Ain Kuke väide lülitite valestipaiknemise kohta ei vasta tõele. Ain Kuke väite kohaselt puudus järkamissael, millega tuli töid teostada, ketta kaitse, lülitid olid ebastandardsed ja puudus ka kiiresti väljalülitamise võimalus. 08.02.2012. a ettekirjutuse nr-st 8 nähtuvalt oli järkkamissae töölauas sae liikumistee pilu 15 mm, mis on lubatust suurem, mistõttu tehti ettekirjutus reguleerida töölauas vahekaugused. Tööinspektor on koostanud ettekirjutuse 08.02.2012. a, kuid hinnatavaks perioodiks on oktoober-detsember 2011. a. Seega ei saa Ain Kuke väiteid ümberlükkavaks asjaoluks olla ainuüksi see, et tööinspektor ei ole seda ettekirjutuses välja toonud. Kohus oli arvamusel, et tööandjal tulnuks tõendada ja esitada väited, et omalt poolt on tööandja teinud kõik, et järkamissaega töötamine oleks turvaline. Kohus hindas tööandja tegevusala kõrgendatult ohtlikuks, kus on oluline rakendada maksimaalselt tööohutust tagavaid abinõusid. Seega ei pidanud kohus põhjendatuks tööandja esindaja väidet selle kohta, et tööinspektor ei ole ettekirjutusest nähtuvalt teinud tööandjale kohustuslikuks turvajalatsite ja -riiete väljastamist. Kohtuistungil ei osanud Sawmill of Sadala OÜ esindaja selgitada, kas töötajal oli õiguslik alus turvariietuse ja -jalatsite nõudmiseks või mitte. Eeltoodust tulenevalt luges kohus tuvastatuks, et Ain Kuke töötingimused olid sellised, mille tõttu oli kestev reaalne oht töötaja elule ja tervisele. Seega esinesid kohtu arvates Ain Kukel ka materiaalsed alused töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel ning Ain Kuke esitatud ülesütlemisavaldus on kehtiv. Kuna kohus leidis, et Ain Kuke erakorraline ülesütlemisavaldus oli põhjendatud ja kehtiv, ei pidanud Ain Kukk järgima etteteatamistähtaega (TLS § 98 lg 2). Seega tuleb Sawmill of Sadala OÜ nõue Ain Kukelt hüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kohus oli seisukohal, et Ain Kuke nõue tööandjalt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud. Ain Kukk on taotlenud ülesütlemise hüvitiselt viivise tasumist iga viivitatud päeva eest 0,02%. Kohus leidis, et Ain Kuke nimetatud taotlus on põhjendatud ning lähtudes TLS § 84 lg-st 1 tuleb hüvituselt viivist arvestada alates töölepingu lõppemisest 28.12.2011. a kuni käesoleva otsuse tegemiseni, s.o 18.09.2012. a. Sellest tulenevalt tuleb Ain Kuke kasuks välja mõista viivistasu summas 52,43 eurot (266 päeva x 985,56 eurot x 0,02%). Ain Kukk on esitanud taotluse saamata jäänud ületunnitöö ja öötöö tasu väljamõistmiseks. Pooled ei vaidle selles, et Ain Kukk töötas Sawmill of Sadala OÜ-s vahetustega (töölepingu p 3.4). Töölepingu p 4.2 kohaselt toimub töö vahetustega vastavalt tööandja poolt kehtestatud valvegraafikule. Vahetuse kestus on kuni 12 tundi. TLS § 45 lg 1 kohaselt, kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kohus ei nõustunud Ain Kuke märgituga selles, et töölepingus ei olnud kokku lepitud töötamist öisel ajal. Kohtu hinnangul on töölepingus sõnaselgelt tähistatud, et töö eritingimusteks ongi töötamine öisel ajal ning loogiliselt lähtub sellest ka pooltevaheline

kokkulepe töötasu kohta. Eeltoodust lähtuvalt leidis kohus, et Ain Kuke nõue öötöö tasu saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ületunnitöö tasu tuvastamiseks on oluline esmalt kindlaks teha Ain Kuke töötatud päevad ja tunnid. Selles osas on kohtule esitatud tõendid vastuolulised. Tööandja arvestusest nähtub, et Ain Kukk töötas oktoobris 2011. a 22 päeva, kuigi keskmise sissetuleku arvestamisel on lähtutud 21-st töötatud päevade arvust ning 21 töötatud päeva eest on Ain Kukele ka töötasu arvestatud. Novembri 2011. a tööajatabelist nähtuvalt on Ain Kukk töötanud 13 päeva. Samas on tööandja keskmise töötasu arvestamisel lähtunud sellest, et Ain Kukk on töötanud 16 päeva ning nimetatud töötatud päevade arv on aluseks võetud ka töötasu arvestamisel. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud vastuolude tõttu võimalik tööandja esitatud tööajatabelitest lähtuda. Samuti on tööandja töötabelites ja Ain Kuke esitatud arvestustes kardinaalsed erinevused ka töötatud tundide osas. Ain Kukk on selgitanud vahetuste pikkuste ja puhkepausidega seonduvat ning kohtuistungil ei ole Sawmill of Sadala OÜ esindaja osanud Ain Kuke sellesisulistele väidetele vastu vaielda ning selgitada, milliste pikkustega olid vahetused. Maakohus tuvastas, et töölepingu järgi olid pooled kokku leppinud summeeritud tööaja arvestuses, sealjuures oli arvestusperioodiks üks kuu ning tööajanormiks 160 tundi kuus. TLS § 44 lg 1 teise lause kohaselt on summeeritud tööaja arvestuse kohaselt ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Seega tuleb kohtu hinnangul Ain Kuke töötatud töötunnid, mis ületavad eelnimetatud normi ühes kuus, lugeda ületundideks. Kuivõrd tööandja ei ole põhistanud, miks on oktoobris 2011. a Ain Kukke tööpäevade arvestus erinevate dokumentide järgi erinev, on põhjendatud aluseks võtta Ain Kuke arvestus selle kohta, et oktoobris 2011. a töötas ta kokku 23 päeva. Arvestusest nähtuvalt on vahetuse pikkus olnud 10 tundi päevas. Kohus pidas põhjendatuks lähtuda vahetuse pikkuse osas Ain Kuke arvestusest, kuna Ain Kukk on selgitanud, et töötada tuli 3 päeva ja 3 ööd, vahetuse pikkuseks 10 tundi, s.o 8.00 kuni 18.00 ja 18.00 kuni 04.00. Kohtuistungil ei ole tööandja esindaja nimetatud Ain Kuke väidet ümber lükanud. Seega tuleb kohtu arvates lugeda tõendatuks, et Ain Kukk töötas oktoobris 2011. a 23 päeva, 10 tundi päevas, s.o kokku 230 tundi. Põhjendatud on korrigeerida tasustamisele kuuluvate tundide arvu lähtudes Ain Kuke väidetest, et tööajal olid puhkepausid kokku 1 tund (15 minutit enne lõunat, 30 minutit lõuna ja 15 minutit pärast lõunat) (töövaidlusasi nr 4.2-2/125, tl 2). Sellest tulenevalt on tuvastatud, et oktoobris 2011. a töötas Ain Kukk kokku 207 tundi ning sellest 47 tundi on ületunnid. Novembris 2011. a ei ole Ain Kukk ületunnitööd teinud. Samuti ei ole Ain Kukk teinud ületunnitööd ka detsembris 2011. a. Eeltoodust tulenevalt tuvastas kohus, et Ain Kukk on teinud ületunnitööd üksnes oktoobris 2011. a ning seda kokku 47 tundi. Kohtu sellesisulist veendumust ei muuda ka tööandja väited selle kohta, et tegelikult oli poolte vahel kokkulepe töö tasustamiseks nö tükitööna, mitte nö ajatööna. Kohus möönas, et esitatud juhatuse 20.12.2010. a otsuse kohaselt võetakse töötasude arvestamise aluseks välja arvestatud keskmised töö hinded ning järkaja puhul on tööhinneteks 5,11 eurot (oksavaba) ja 1,92 eurot (okslik). Kohus leidis, et kokkulepet töötaja ja tööandja vahel ületunnitöö tegemiseks ei olnud. Kuivõrd tööandja esindaja ei ole kohtuistungil suutnud selgitada detailselt töötaja töötasustamise arvestust, pidas kohus põhjendatuks ületunnitöö arvestamisel võtta aluseks Ain Kuke keskmise töötasu päevas (22,92 eurot), arvestades Ain Kuke päevas töötatud tundide

4.Sawmill of Sadala OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis Sawmill of Sadala OÜ hagi rahuldamata ja rahuldas Ain Kuke hagi osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada Sawmill of Sadala OÜ hagi ja jätta rahuldamata Ain Kuke hagi. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on ebaõige kohtu järeldus, et käesoleval juhul on täidetud TLS § 91 lg 2 p-s 3 sätestatud töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. TsMS § 230 lg 1 kohaselt pidi kostja tõendama, et esinesid asjaolud, mis olid tema töölepingu ülesütlemise aluseks. Kuna kostja ei tõendanud ülesütlemisavalduse aluseks olnud asjaolude esinemist, ei olnud hagejal võimalik neid asjaolusid ka ümber lükata; 2) omistas kohus ebaõigesti õigusliku tähenduse asjaolule, et tööandja ettevõttes esines puudusi tööohutuse nõuete osas enne kostja tööle asumist. Kohus pidi käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuma sellest, millised olid kostja töötingimused ajal, kui ta hageja juures töötas, s.o 03.10. kuni 27.12.2011. a; 3) apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et ka kostja ei ole seostanud enda ülesütlemisavalduse aluseks olevaid asjaolusid tööinspektori 08.02.2012. a koostatud ettekirjutuses märgitud puudustega; 4) ei vasta kohtu järeldus, et hakkuriruumi lülitid võisid asuda kõrvalruumis, tööinspektori ettekirjutuses märgitule ja on ebaõige. Kui hakkuriruumi lülitid oleksid asunud kõrvalruumis ja see oleks kujutanud ohtu töötajate elule ja tervisele, oleks tööinspektor selle asjaolu enda ettekirjutuses välja toonud. Lisaks ei ole kumbki nimetatud puudustest seotud kostja töökohaga; 5) ei esitanud kostja mitte ühtegi tõendit selle kohta, et järkamissael puudus ketta kaitse, lülitid olid ebastandardsed ja puudus sae kiiresti väljalülitamise võimalus. Ka see asjaolu ei nähtu tööinspektori ettekirjutusest. Hageja on järjekindlalt väitnud, et järkamissael oli kettakaitse, standardsed lülitid ja kiiresti väljalülitamise võimalus; 6) on ebaõige kohtu põhjendus, et hageja ei ole esitanud väidet, et kostjal ei olnud alust turvariietuse ja -jalatsite nõudmiseks. Hageja viitas hagiavalduses ja kohtuistungil

tööinspektori 08.02.2012. a ettekirjutuse p-le 13. Tööinspektor ei teinud tööandjale ettekirjutust väljastada töötajatele turvariided ja jalatsid. Ettekirjutuse punktis 13 märgitud kaitseriietuse puudumine ei vasta kostja ülesütlemisavalduses märgitud turvariiete puudumisele, kuna tööinspektori ettekirjutuses on peetud silmas kaitseriietust, s.o riietust, mis kaitseb töötaja riideid saepurutolmu eest. Kuna riiete saepurutolmuga määrdumine ei kujuta ohtu töötaja elule ega tervisele, ei saa kostjale määrdumise vastase kaitseriietuse väljastamata jätmine olla TLS § 91 lõike 2 punkti 3 kohaselt töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Kohus ei ole ka ise kohtuotsuses välja toonud, millisest õigusnormist tulenevalt ta leiab, et hageja oli kohustatud kostjale turvariided ja -jalatsid väljastama. Sellega rikkus kohus TsMS § 442 lõikes 8 sätestatut; 7) kuna kostja teatas hagejale töölepingu ülesütlemisest seaduses ettenähtud ajast 15 päeva vähem ette ning kostja keskmine päeva töötasu oli 22,92 eurot, on hagejal õigus nõuda kostjalt töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud 15 päeva eest 343,80 euro (15 x 22,92) suurust hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel; 8) kuna kostjal puudus töölepingu erakorraliseks üleütlemiseks alus, on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine ning seetõttu ei ole kostjal alust nõuda hagejalt TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitist; 9) leidis kohus ebaõigesti, et kostja tegi 2011. a oktoobris ületunnitööd kokku 47 tundi. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et tööandja esitatud tööajatabelites esinevad sellised vastuolud, mille tõttu ei ole võimalik neist kostja töötundide arvestamisel lähtuda. Tööajatabelitega on kooskõlas hageja koostatud palgateatised, millelt nähtub samuti, et kostjal oli oktoobris 22 tööpäeva ja novembris 13 tööpäeva. Hageja esitatud tööajatabelid on koostatud töötajate tööaja üle kontrolli teostava tootmisjuhi poolt ning kajastavad töötaja tööaega õigesti. Hageja esitas hagiavalduses ja kohtuistungil selgesõnalise vastuväite kostja esitatud tööajaarvestuses märgitud töötundide arvule, mistõttu on ebaõige kohtu põhjendus, et hageja esindaja ei osanud kohtuistungil kostja sellesisulistele väidetele vastu vaielda. Lisaks juhtis hageja hagiavalduse punktis 2.4.3 kohtu tähelepanu sellele, et kostja viibis ajavahemikul 23-30. novembrini haiguslehel ega saanud seetõttu kostja esitatud tööaja arvestuses märgitud kuupäevadel – 27., 29. ja 30. novembril töötada. Seetõttu ei saa kostja esitatud tõendamata väiteid kohtuotsuse tegemisel arvesse võtta. Kohus ei ole nimetatud asjaolule kohtuotsuses tähelepanu pööranud ega põhjendanud, miks ta sellega ei nõustu, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohustust; 10) kohaldas kohus ebaõigesti TLS § 44. Kuna pooled ei ole ületunnitöö tegemises kokku leppinud ning hageja ei ole nõudnud kostjalt ületunnitöö tegemist, ei ole hageja kohustatud kostjale ületunnitööd vaba ajaga ega rahas hüvitama; 11) leidis kohus ebaõigesti, et poolte vahel kehtis ajatasusüsteem mitte tükitasusüsteem, kuna pooled ei ole tükitasusüsteemis kokku leppinud. Kuna hageja juhatuse otsusega kehtestatud tükitöötasusüsteem ja tööhinded olid töölepingu punkti 5.1. kohaselt kostja palgakorralduse osa, oli poolte vahel kokkulepe kostja töö tasustamiseks tehtud töö hulga ehk tükitöö alusel. Vastavalt juhatuse otsusele olid järkajale kehtestatud erinevad tükitöö hinded ühe tihumeetri toodetud saematerjali kohta. Ajatasu oli kehtestatud masina remondi ajaks, kui järkaja saematerjali toota ei saanud. Kuna poolte vahel oli kokku lepitud tükitasusüsteemis, ei ole töölepingu seaduse sätted, mis reguleerivad ületunnitööd, käesoleval juhul kohaldatavad;