Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-11-58949
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Aare Tamme ja OÜ Arecosnow vastu nõude tunnustamiseks OÜ Sport
International (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
4132,30 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aare Tamme ja OÜ Arecosnow apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid: kostja I – Aare Tamme (ik: XXX) kostja II – OÜ Arecosnow (rk: 11292508) Vastustaja (hageja) – Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Külli Reinfeld Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2012 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maaja ringkonnakohtus solidaarselt Aare Tamme ja OÜ Arecosnow kanda.
esindajad
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
intressimääraga, milleks on ca 10% aastas. Vastupidisel juhul rikastuks hageja võlgniku ja teiste võlausaldajate arvelt alusetult. Viivisemäär 0,1% on võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1, lg 3 p 5 ja § 44 alusel tühine tüüptingimus, sest pangaga sõlmitavates lepingutes viivise suurust läbi rääkida ei saa. Kostja pidas õigustatud viiviseks (141 599,87 x 0,05% x 311) 22 018,78 eurot ja esitas vastuväite 44 120 eurole. Hageja on oma käitumisega viivise kujunemisele osaliselt kaasa aidanud. Hageja oli õigustatud nõudma pandi realiseerimist koheselt pärast võlgnevuse tekkimist. Samuti olnuks hagejal võimalik koostöös võlgnikuga leida paremaid lahendusi pandieseme võõrandamiseks või võlgnevuse kustutamiseks. Hageja keeldus 2010. a alguses laenulepingu pikendamisest. Kohtutäiturile andis hageja kinnistud realiseerimiseks 2010 sügisel ja alles 25.02.2011 kuulutas täitur välja sundenampakkumise, kusjuures kinnistute müügist võlgnikku ei teavitatud ega kooskõlastatud alghinda.
tsiviilkoodeksist tulenevate põhimõtete kehtimist ka leppetrahvi või viivise nõudmisel võlaõigusseaduse järgi. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on eelnimetatud otsuses asunud seisukohale, et kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg, mil viivisenõuet peab põhjendama võlausaldaja. Seega peavad hagejal kahju puudumist või nõutava viivise ebaproportsionaalsust võrreldes tekkinud kahjuga tõendama kostjad, kuna viivis moodustab vaid ligikaudu poole põhivõlast (46,71%). Kostjad ei ole eelnimetatud viivise vähendamise eelduse esinemist tõendanud (kohtule ei ole esitatud kahju arvestust). Kostjate väide, et hageja viivitas pandipidajana põhjendamatult oma õiguste realiseerimisega (täitemenetluse alustamine, ebamõistlikult aeglane täitemenetlus), on paljasõnaline. Hageja väitel anti esmalt võlgnikule õigus vabatahtlikuks tagatiste realiseerimiseks ja täitemenetluses ei õnnestunud võlgnikule täitmisteadet kätte toimetada, milline asjaolu aga ei sõltunud hagejast (kohtutäituri teade tl 73).
vahendeid finantsturult vähemalt keskmise intressimääraga, milleks on ca 10% aastas, millest tulenevalt on 0,05% suuruse päevase viivisemäära, millele vastab 18% aastas, rakendamine igati õigustatud ning hagejale sellest kahju ei teki. 0,05% suurune päevaintressimäär tagab hagejale finantsturult saadava keskmise intressimäära. Hageja nõutav 0,1% suurune päevaintressimäär (ca 37% suurune aastaintressimäär) on vastuolus hea usu põhimõttega ning võimaldab hagejal alusetult kostjate ja teiste võlausaldajate arvel rikastuda. Sellisel määral viivisenõude aktsepteerimine ei ole proportsioonis hagejale kohustuse rikkumise tagajärjel tekkida võiva kahjuga, mistõttu esineb selge alus viivisenõude vähendamiseks; 5) ei käsitlenud kohus kostja poolt kohustuse täitmise ulatuse, võlasuhte osaliste varalise olukorra ja hageja väidetava tähelepanuvääriva huviga seotud asjaolusid. Hageja on suur ja võimekas krediidiasutus, mis ainuüksi 2012. a teises kvartalis teenis 45,6 miljonit eurot kasumit, võlgnik on pankrotis olev ettevõte, mille pankrotivarasse jääks hageja nõude rahuldamisel teiste võlausaldajate vahel jagamisele 0 eurot. Arvestades, et hageja põhinõue, intressinõue ja osaliselt ka viivisenõue (1/3 ulatuses, s.o 311 päeva eest 0,05% viivisemääraga 22 018,78 eurot) saaks isegi hagi rahuldamata jätmisel täielikult täidetud, siis puudub hagejal tähelepanuvääriv huvi oma viivisenõue ka ülejäänud 2/3 ulatuses täidetuks saada.
Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
tegemist ebamõistlikult suure viivisega, siis ei pidanudki maakohus andma hinnangut viivise vähendamist mõjutavatele asjaoludele. Apellantide vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi kui viivise vähendamist mõjutavaid asjaolusid (viivise määra 0,1% on kokku lepitud majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute poolt, kostja I on pankrotistunud, hageja on finantsasutus) arvestada viivise ebamõistlikkuse hindamisel, ei annaks see alust lugeda viivise määra 0,1% päevas ebamõistlikult suureks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.