Swedbank AS-i hagi Aare Tamme ja OÜ Arecosnow vastu nõude tunnustamiseks OÜ Sport 200 International (pankrotis) pankrotimenetluses 4132,30 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
hageja Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Külli Reinfeld, e-post [email protected]; kostja I Aare Tamme (isikukood 36601195277; elukoht XXX); kostja II OÜ Arecosnow (registrikood 11292508; asukoht Jaama 2a, 44311 Rakvere); kostjate I ja II esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti (Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene Tartu osakond; Kaluri 2, 51013 Tartu; e-post [email protected]) 3. oktoober 2012
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank AS hagi Aare Tamme ja OÜ Arecosnow vastu nõude tunnustamiseks OÜ Sport 200 International (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Tunnustada Swedbank AS nõuet OÜ Sport 200 International (pankrotis) pankrotimenetluses summas 44 120 eurot (viivisenõue) esimese rahuldamisjärgu nõudena.
Jätta Swedbank AS menetluskulud solidaarselt Aare Tamme ja OÜ Arecosnow kanda. Kostjate menetluskulud jätta kostjate endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 1(6)
Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 2-5) 02.11.2011 toimus OÜ Sport 200 International (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek, kus Swedbank AS viivise nõuet summas 44 120 eurot ei tunnustatud põhjusel, et OÜ Sport 200 International (pankrotis) (kostja I) ja OÜ Arecosnow (kostja II) esitasid hageja nõudele vastuväite, milles vaidlustasid hageja viivisenõude summas 44 120 eurot. Kostjad oma vastuväidet hageja nõudele sisuliselt ei põhjendanud. PankrS § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. Nõue jäeti tunnustamata 02.11.2011. Kuna hageja esitas e-posti teel hagiavalduse koos kõigi lisadega kohtule 29.11.2011, on hagi esitatud tähtaegselt. Hageja ja OÜ Sport 200 International (pankrotis) sõlmisid 29.05.2002 laenulepingu nr 02-066579-JI, mille alusel andis hageja kostjale I laenu summas 183 425,96 eurot. Intressimääraks oli kokku lepitud euro 6 kuu Euribor + 5.000% aastas (leping p 1.6). Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti 29.05.2009 (leping p 1.5) ja viivise määraks 0,100% päevas (leping p 1.10). Lepingu üldtingimuste punkti 5.1, 6.1 ja 6.3 kohaselt pidi kostja I tagama, et tasumisele kuuluvad summad on tähtaegselt kostja I arvelduskontol olemas, et hageja saaks need tagasimaksete tähtpäevadel arvelduskontolt maha võtta. Hageja ja kostja I on sõlminud ka 16 lepingu lisa. 02.04.2009 sõlmitud lepingu lisa nr 16 kohaselt kehtestasid pooled lepingu põhitingimused uues sõnastuses ning muuhulgas leppisid laenu tagastamise lõpptähtpäevana kokku 29.03.2010 (lisa 16 p 2.4), intressimäärana euro 6 kuu Euribor + 4% aastas (lisa 16 p 2.7) ja viivise määrana 0,100% päevas (lisa 16 p 2.15). Lepingu tähtaeg saabus 29.03.2010. OÜ Sport 200 International pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on hageja lepingust tulenev nõue OÜ Sport 200 International (pankrotis) vastu 209 987,70 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 141 599,87 eurot, intressist summas 2248,83 eurot ja laenu põhiosa viivistest summas 66 139 eurot. 07.06.2002 sõlmitud kinnistute ostu-müügi asjaõiguslepingu, hüpoteekide seadmise ja asjaõiguslepingu kohaselt omandas OÜ Sport 200 International (pankrotis) muuhulgas järgmised kinnistud: registriosa nr 2163 all kantud Pühajärve vallas Nüpli külas asuv kinnistu nimetusega Uuemäe, registriosa nr 2164 all kantud Pühajärve vallas Nüpli külas asuv kinnistu nimetusega Vanamäe, registriosa nr 6925 all kantud kinnistu nimetusega Munamäe, registriosa nr 15468 all kantud kinnistu nimetusega Masti. Kõnealuse 07.06.2002 hüpoteegi seadmise lepingu p 6.3 kohaselt seati nimetatud kinnistutele ühishüpoteek esimesele järjekohale summas 3 000 000 Eesti krooni, so 191 734,94 eurot ning millega on hüpoteegi seadmise lepingu p 7.1 ja 7.2 kohaselt tagatud kõik hageja nõuded, mis tulenevad hageja ja OÜ Sport 200 International (pankrotis) vahel 29.05.2002 sõlmitud laenulepingust nr 02-066579-JI ja kõik nõuded, nii põhi- kui kõrvalnõuded, sealhulgas notaritasud, intressid, viivised, trahvid, kinnistu müügi ning selle kinnistusraamatusse kandmisega ning vastava kande kustutamisega seonduvad kulud ning samuti ka tulevikus tekkivad hageja nõuded OÜ Sport 200 International (pankrotis), samuti 2(6)
kinnistu igakordse omaniku ja/või tema poolt aktsepteeritud kolmanda isiku vastu, sealhulgas kõik hageja nõuded kõigist lepinguosaliste vahel tulevikus sõlmitavatest lepingutest. 29.09.2004 hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu p 3.1 ja 3.2 kohaselt OÜ Sport 200 International (pankrotis) poolt hageja kasuks kinnistule registriosa nr-ga 2165 esimesele vabale järjekohale seatud hüpoteegiga summas 1 000 000 Eesti krooni, so 63 911,65 eurot on tagatud kõik hageja nõuded, mis tulenevad hageja ja Ülle Mündi vahel sõlmitud Laenulepingust nr 04-304832-EV, selle lisadest ja tulevikus sõlmitavatest Laenulepingutest (p 4.1) ja kõik nõuded, nii põhi- kui kõrvalnõuded, sealhulgas notaritasud, intressid, viivised, trahvid, kinnistu müügi ning selle kinnistusraamatusse kandmisega ning vastava kande kustutamisega seonduvad kulud ning samuti ka tulevikus tekkivad hageja nõuded Ülle Mündi ja OÜ Sport 200 International (pankrotis) vastu, samuti kinnistu igakordse omaniku ja/või tema poolt aktsepteeritud kolmanda isiku vastu, sealhulgas kõik hageja nõudeid kõigist lepinguosaliste vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (p 4.2). 18.05.2005 hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu p 3.1 kohaselt seadis OÜ Sport 200 International (pankrotis) hageja kasuks muuhulgas kinnistutele registriosa numbritega 2163, 2164, 2165, 6925 ja 15468 esimesele vabale järjekohale ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 4 800 000 Eesti krooni, so 306 775,91 eurot. 18.05.2005 hüpoteegiga koormamise lepingu p 3.2.1 ja 3.2.2 kohaselt on nimetatud ühishüpoteegiga tagatud kõik hageja nõuded OÜ Sport 200 International (pankrotis) vastu, mis tulenevad hageja ja OÜ Sport 200 International (pankrotis) vahel sõlmitud lepingust nr 02-066579JI ja selle sõlmitud ning tulevikus sõlmitavatest lisadest ja muudatustest ning ka kõik nõuded OÜ Sport 200 International (pankrotis) vastu, mis tulenevad hageja ja OÜ Sport 200 International (pankrotis) vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Neil asjaoludel nõuab Swedbank AS hagiavalduses OÜ Sport 200 International (pankrotis) ja OÜ Arecosnow vastu PankrS § 104 lg 2 ja § 106 lg 1 alusel nõude tunnustamist OÜ Sport 200 International (pankrotis) pankrotimenetluses summas 44 120 eurot I rahuldamisjärgu nõudena. 18.04.2012 määrusega (tl 108-110) asendas kohus kostja OÜ Sport 200 International (pankrotis) kostjaga Aare Tamme. Kostjate I ja II vastuväited hagile (tl 59-63, 115-117) Kostja I vastuväidete kohaselt on Swedbank AS viivisenõue põhjendamatult suur ja hea usu põhimõttega vastuolus. Arvestades põhi- ja intressinõuete suurust, on alus viivisenõude osaliseks vähendamiseks. Krediidiasutus ei tohiks viivisenõuete esitamise teel alusetult rikastuda. Käesoleval juhul saab hageja pankrotimenetluses pandieseme realiseerimise tulemusena rahulduse nii oma põhinõudele ja intressidele. Samuti mõistlikus suuruses viivistele, sest kostjale I teadaolevalt on pandiga tagatud vara pankrotimenetluses võõrandatud 200 000 euro eest. Seaduses toodud viivismäärast ja ka tavapraktikas rakendatud viivistest suurema viivisenõude rahuldamine ei võimalda teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Tuleb arvestada, et pangal on pandipidajast võlausaldajana olnud kõik võimalused oma nõuet õigeaegselt sisse nõuda ja mõjutada pandi realiseerimist võimalikult maksimaalse hinnaga. Pandi realiseerimisest ülejääva nõude maksmapanek ei ole heade kommetega vastavuses. Käesoleval juhul on panga tegevus olnud võlgniku suhtes alates laenusuhte lõpetamisest kuni pandieseme võõrandamiseni pigem vaenulik kui heas usus olukorra lahendamisele kaasaaitav. Kostja II vastuväidete kohaselt:
1.hageja viivisenõue on ülemääraselt suur ning selle tunnustamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega; Viivisenõue moodustab põhinõudest 46%. Nähtuvalt laenulepingust on hageja rakendanud viivist 0,1% päevas. Seadusest tulenev viivisemäär on seejuures 0,022% päevas, mis on ca 4,5 korda väiksem hageja poolt rakendatud viivisemäärast. Seadus ega ka võlgniku ja hageja vahel sõlmitud laenuleping ei kohusta hagejat rakendama võlgniku suhtes viivist maksimummääras. Senine kohtupraktika on korduvalt rõhutanud, et viivis kui leppetrahvi üks liike, peab olema mõistlik ja 3(6)
arvestama võlgniku ja võlausaldaja käitumist, majanduslikku seisundit ja muid asjaolusid. On selge, et põhivõlgnevusele lisaks ca 46% suuruse viivise nõudmine ei ole asjaolusid arvestades mõistlik.
2.kostja on esitanud vastuväite hageja viivisenõudele summas 44 120 eurot; Kostja lähtus vastuväite esitamisel loogikast, et hageja on õigustatud nõudma viivist mõistlikus määras. Kostja luges mõistlikuks määraks 0,05% päevas ehk pool hageja viivisemäärast. Arvestades, et hageja näol on tegemist finantsasutusega, kellel on oskus ja võimalused hankida rahalisi vahendeid finantsturult vähemalt keskmise intressimääraga, milleks on ca 10% aastas, siis on 0,05% suuruse päevase viivisemäära, millele vastab 18% aastas, rakendamine igati õigustatud. Vastupidisel juhul rikastuks hageja võlgniku ja sisuliselt teiste võlausaldajate arvelt alusetult ja see oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
3.kostja pidas vastuväite esitamisel põhjendatuks, et hageja poolt võlgniku suhtes rakendatakse viivist kokku 311 päeva eest; Sellisel juhul on hageja poolt õigustatud viiviseks võlgniku vastu 22 018,78 eurot (141 599,87 x 0,05% x 311 = 22 018,78). Selle tulemusena aktsepteeris kostja hageja viivisenõuet summas 22 018,80 eurot ja esitas vastuväite ülemäärasele osale ehk summale 44 120 eurot (66 139 22 018,78 = 55 120). Kostja arvates on kokkuvõttes hageja nõude tunnustamine põhinõude, intressinõude ja märkimisväärses summas viivise ulatuses kooskõlas hageja ja võlgniku vahelise suhtega ning hea usu põhimõttega.
4.kostja pidas vastuväite esitamisel muuhulgas silmas, et viivise kujunemisele on hageja oma käitumisega osaliselt kaasa aidanud; Teadaolevalt on hageja võlgniku suhtes pandipidajana olnud õigustatud nõudma pandi realiseerimist koheselt pärast võlgnevuse tekkimist. Samuti oleks hagejal olnud võimalik koostöös võlgnikuga leida paremaid lahendusi pandi eseme võõrandamiseks või võlgnevuse kustutamiseks. Antud juhul on hageja 2010. aasta alguses keeldunud võlgnikuga laenulepingu pikendamisest. Kohtutäiturile andis hageja laenu tagatiseks koormatud kinnistud realiseerimiseks 2010. aasta sügisel. Alles 25.02.2011 kuulutas kohtutäitur välja kinnistute sundenampakkumise, kusjuures kinnistute müügist võlgnikku ei teavitatud ega kooskõlastatud kinnistute enampakkumise alghinda. Kõik nimetatud asjaolud õigustavad viivisenõude vähendamist.
5.viivise näol on tegemist tüüptingimusega, sest pangaga sõlmitavates lepingutes viivise suurust läbi rääkida ei saa. Hagejapoolne viivisemäär 0,1% on VÕS § 42 lg 1, lg 3 p 5 ja § 44 alusel tühine tüüptingimus. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
1.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2.Hageja on esitanud hagiavalduse pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja nõue jäeti osaliselt tunnustamata 02.11.2011 OÜ Sport 200 International (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolekul) (tl 7-13). Hageja esitas hagiavalduse kohtule 29.11.2011 (tl 2), seega on hagi esitatud tähtaegselt. Kuna hageja esitas ekslikult esialgselt hagi OÜ Sport 200 International (pankrotis) vastu (olles eksimuses, et 02.11.2011 võlausaldajate üldkoosolekul esitas nõudele vastuväite Aare Tamme võlgniku juhatuse liikmena), siis asendas kohus 18.04.2012 määrusega kostja I OÜ Sport 200 International (pankrotis) kostjaga Aare Tamme kui võlausaldajaga.
3.Hageja taotles OÜ Sport 200 International (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamist summas 209 987,70 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena, millest põhinõue 141 599,87 eurot, intressinõue 2248,83 eurot ja viivisenõue 66 139 eurot. Kostjad vaidlesid hageja nõude tunnustamisele vastu osaliselt, so viivisenõudele summas 44 120 eurot. 4(6)
Poolte vahel on vaidlus, kas hageja viivisenõue on ülemääraselt suur ja selle tunnustamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega ning kas viivisemäär 0,1% on VÕS § 42 lg 1, lg 3 p 5 ja § 44 alusel tüüptingimusena tühine. Kostjad taotlevad kohtult viivise vähendamist 0,05%-ni päevas ja et võlgniku suhtes rakendatakse viivist kokku 311 päeva eest, millises ulatuses 22 018,78 eurot ei ole kostjad hageja viivisenõudele vastuväiteid esitanud.
4.VÕS § 8 lõike 2 ja § 76 lõike 1 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
5.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt §-s 162 sätestatule, so samadel alustel leppetrahvi vähendamisega. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuigi antud sätte sõnastuse kohaselt on võimalik eristada kahte etappi – eelnevalt peab kohus tuvastama leppetrahvi (antud juhul viivise) ebamõistliku suuruse ja alles seejärel on ta õigustatud kaaluma leppetrahvi vähendamist, tuleb antud sättes mitteammendava loeteluna esitatud ja muid leppetrahvi vähendamist põhjendavaid asjaolusid hinnata nende etappide omavahelise seotuse tõttu juba leppetrahvi suuruse ebamõistlikkuse üle otsustamisel. Kokkuvõtlikult on kostjad taotlenud viivise vähendamist põhjendustega, et viivisemäär 0,1% on iseenesest oma suuruse tõttu vastuolus hea usuga; tüüptingimus, milles on kokku lepitud ebamõistlikult suur viivis, on tühine; hageja on ise pandipidajana põhjendamatult viivitanud oma õiguste realiseerimisega (täitemenetluse alustamisega).
6.VÕS § 113 ei sätesta piiranguid viivise suuruse kokkuleppele. Seega ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (Riigikohtu 14.06.2005 otsus nr 3-2-1-66-05 p 14). Kohus nõustub hagejaga, et viivise määr 0,1% on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute puhul tavapärane ning ei ole sellises suuruses kokkulepituna ebamõistlikult suur. Eeltoodust tulenevalt isegi juhul, kui tegemist on tüüptingimusega (millele hageja vastu vaidleb), ei saa seda ainult viivise määra suurust arvestades lugeda teist poolt ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu tühiseks (VÕS § 42 lg 1). Kohtumaterjalidest ei nähtu, et leping sõlmiti ühe poole jaoks raskete asjaolude kokkulangemise tingimustes või sundolukorras, mis annaks alust rääkida hea usu põhimõtete rikkumisest lepingu sõlmimisel. Kohtumenetluses olevates asjades ulatuvad rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokkulepitud viivisemäärad 0,5%-ni päevas (nt AS-ga BIGBANK sõlmitud tarbijakrediidilepingutes 32% aastas, antud juhul 36,5% aastas).
7.Tulenevalt varasemast regulatsioonist (tsiviilkoodeksi (TsK) § 194 lg 1) on kohtupraktikas tavaline leppetrahvi võrdlemine võlausaldaja kahjudega, kuigi VÕS selleks ei kohusta ega viita selle vajadusele. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides pidas Riigikohus 14.06.2005 otsuses nr 3-2-1-66-05 (p 24) võimalikuks TsK-st tulenevate põhimõtete kehtimist ka leppetrahvi või viivise nõudmisel VÕS järgi. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on eelpoolnimetatud otsuses (p-d 18, 19) asunud seisukohale, et kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg, mil viivisenõuet peab põhjendama võlausaldaja. Seega peavad käesolevas asjas hagejal kahju puudumist või nõutava viivise ebaproportsionaalsust võrreldes tekkinud kahjuga tõendama kostjad, kuna viivis moodustab vaid ligikaudu poole põhivõlast (46,71%). 5(6)
Kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole kostjad kohtu hinnangul eelnimetatud viivise vähendamise eelduse esinemist tõendanud (kohtule ei ole esitatud kahju arvestust).
8.Kostjate väide, et hageja on ise pandipidajana põhjendamatult viivitanud oma õiguste realiseerimisega (täitemenetluse alustamine, ebamõistlikult aeglane täitemenetlus), on paljasõnaline. Hageja väitel anti esmalt võlgnikule õigus vabatahtlikuks tagatiste realiseerimiseks ja täitemenetluses ei õnnestunud võlgnikule täitmisteadet kätte toimetada, milline asjaolu aga ei sõltunud hagejast. Nähtuvalt kohtutäituri teatest (tl 73) on Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.01.2011 hagejale teatanud, et täitemenetlus on nii kaugel, et koostatakse arestimisakte, kuna täitemenetluse algatamisdokumentide kättetoimetamine oli keerukas.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Swedbank AS nõuet OÜ Sport 200 International (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb tunnustada summas 44 120 eurot (viivisenõue) esimese rahuldamisjärgu nõudena. Kostjad hageja nõuet tagavale pandiõigusele vastuväiteid esitanud ei ole.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate I ja II kanda. Kohus, rahuldades hagi, ning arvestades, et kostjad I ja II esitasid hagile kattuvaid vastuväiteid, jätab TsMS § 165 lg 3 alusel hageja menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda. Kostjate menetluskulud jätab kohus kostjate endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.