Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 16.10.2012 esitas Folkia AS (Folkia AS Eesti filiaali kaudu) Viru Maakohtusse hagi E V`i vastu võlgnevuse, kokku summas 1000 eurot nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Monetti AS, mis on 23.08.2010 ühinenud Norra ettevõtte Folkia AS-iga ning keda esindab Eesti Vabariigis Folkia Eesti AS filiaal (edaspidi Hageja) ja kostja E V sõlmisid 19.12.2008 kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 6400 krooni/ 409,03 eurot maksetähtajaga 18.01.2009. Kostjal oli kohustus saadud laen koos käsitlustasuga summas 1590 krooni / 101,62 eurot tagasi maksta tähtaegselt. Kostja ei tasunud laenu tähtaegselt, mistõttu hageja saatis talle korduvalt meeldetuletusi SMS-i teel (20.01.2009; 29.01.2009; 30.01.2009). Kuna kostja oma võlgnevust vabatahtlikult tasuma ei asunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-ile. Vaatamata asjaolule, et hageja esindaja on 12.02.2009 saatnud kostjale võlateatise, ei ole kostja võlga siiski tasunud. Vastavalt lepingutingimuste p 5.1.01 lisandus kostja võlgnevusele meeldetuletuste eest 70 krooni /4,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevus kokku 8060 krooni/ 515,13 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise (arvutatuna 409,03 eurolt) alates laenu tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 16.10.2012, määras 0,1% päevas. Viivise summaks oleks seega vastavalt 558,73 eurot. Tulenevalt aga mõistlikkuse põhimõttest ja kohtupraktikast on hageja vähendanud viivisenõuet summani 484,87 eurot. 11.09.2011 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses avalduse (ts asi nr 2-11-42586), mis jäeti kohtu poolt rahuldamata tulenevalt asjaolust, et makseettepaneku kättetoimetamine võlgnikule osutus võimatuks. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu summas 47,93 eurot. Hageja nõuab kostjalt tema kohustuse täitmist, mis seisneb võlgnevuse 515,13 euro, viivise 484,87 euro ja kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47,93 tasumises. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 396; 8 lg 2; 76 lg 1 ja § 113 sätetele ning on hagi tõendamiseks lisanud kirjalikud tõendid – Monetti AS registrikaart, Folkia AS Eesti filiaali registrikaart, laenu andmed ja seotud toimingud, laenu ülekandekorraldus, laenutingimused, kostjale väljastatud võlateatised, maksekorraldused riigilõivu tasumisest, esindaja volitusi tõendavad dokumendid.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest vastavalt hagiavalduse esitamisel kehtinud TsMS §-ile 407, võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamiseks tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid tema elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. AS Eesti Post vahendusel väljastatud materjalid tagastati korduvalt märkega Hoiutähtaja möödumisel“. Hagiavaldus ja selle lisad on aadressil Saue 5-4 Rakveres allkirja vastu kätte antud politsei vahendusel 13.03.2013 E V`ile (kostja emale) edasiandmiseks kostjale. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 2.04.2013. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 ja 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja menetluskulud moodustavad kokku summas 172,93 eurot. Sellest 47,93 eurot moodustab kohtuvälise kuluna (TsMS § 147 p 7) maksekäsukiirmenetluses tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 22225, 12.08.2011) ja 125 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 24506, 12.10.2012). TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel TsMS § 415, 442 lg 4, 468 lg 1 p 2, 632 nõudeist. Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Irina Golubev

Kohtuotsus jõustus 18.juunil 2013.a Nooremreferent

Irina Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.