2-12-52286/3 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-12-52286 ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema alates täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Eesti ja L. R. (kostja) 10.03.2009 liitumislepingu nr. 1702702, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuse eest. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele ning tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% päevas tähtajaks laekumata summalt. Kostja kinnitas lisaks oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. Kuna kostja ei maksnud osutatud telekommunikatsiooni teenuste eest esitatud arveid ettenähtud tähtajaks, loovutas AS Elisa Eesti 30.09.2010 nõude kostja vastu põhisummas 177,60 eurot OÜ-le J. I. (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 355,15 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 177,60 eurot ning viivis hagiavalduse koostamise 05.12.2012 seisuga 177,55 eurot. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 11.03.2013. Postisaadetise väljastusteatest lähtuvalt on hagi vastu võtnud kostja isiklikult. Seega on hagi kätte toimetatud kostjale TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-12-52286 Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 5) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Otsusest parema arusaamise ja täitmise huvides peab kohus siiski vajalikuks käesolevas otsuses ära märkida hageja nõude põhjendused ja otsuse õiguslikud põhjendused. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja võlgneb hagejale tasumata teenuste eest 177,60 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 164 lg 2, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist kuni hagi koostamiseni 05.12.2012 taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses summas so 177,55 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 164 lg 2, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel välja mõista. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt menetluskulud välja mõista. Hageja on esitanud ka menetluskulude nimekirja (tl 8) ja menetluskulude kandmist tõendavad

2-12-52286 dokumendid (tl 7 ja 9). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Maksekorraldus ( tl ) tõendab, et hagi esitamisel muul viisil kui veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 06.12.2012 on tasutud 100 eurot riigilõivu. Hagile pole lisatud maksekorraldust maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu kohta. Kuna Pärnu Maakohus on avaldaja maksekäsu avaldust menetlenud, annab see alust arvata, et maksekäsumenetluses ettenähtud riigilõivu oli avaldaja tasunud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks nii hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot kui maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot. Samas pole hagis kostjalt viimase väljamõistmist taotletud. Vastuseks kohtu järelepärimisele on hageja esindaja täpsustanud, et hageja soovib ka maksekäsu kiirmenetluses kantud riigilõivu 45 eurot väljamõistmist kostjalt. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on hagi hinnalt kuni 500 eurot sätestatud hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu riigilõivu täismäärast so 100 eurot madalam riigilõivumäär so 75 eurot. TsMS § 162 lg 5 kohaselt on võimalik kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks üksnes 75 eurot, ülejäänud osas tuleb tasutud riigilõiv jätta hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks 45 + 75 so 120 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 166,17 euro ulatuses. J. OÜ arve (tl 9) järgi peab hageja tasuma oma esindajale J. OÜ-le õigusabiteenuse osutamise eest 166,17 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Antud tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 355,15 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostja mingeid vastuväiteid hageja lepingulise kulude suurusele pole