Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-54012
Tsiviilasi
TMOÜ hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1409,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TMOÜ (registrikood XXX; asukoht: XXX); Hageja seaduslik esindaja: HK; Kostja: Tallinna linn Tallinna Kommunaalameti kaudu (Mündi 2, 10123 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: Tarmo S (XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Tallinna linnalt hageja TMOÜ kasuks välja 1311 (üks tuhat kolmsada üksteist) eurot ja 31 senti, millest 1229,40 eurot on põhivõlgnevus ja 81,91 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Tallinna linnalt hageja TMOÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuse summalt 1229,40 alates hagiavalduse esitamisest (17.12.2012.a) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §-s 113 lõikes 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Tallinna linna kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja esindaja TK25.02.2012.a õhtul kella 18:30 ajal hagejale kuuluva sõiduautoga BMW 320d (registreerimismärk XXX) mööda Järvevana teed Mustamäe poole. Liikudes Järvevana teel esimeses reas, sattus sõiduauto parempoolse esimese ja tagumise rattaga umbes 450 m pärast Veerenni tänava ja Järvevana tee ristmikku kahte tähistamata sügavasse löökauku. Liiklusõnnetuse tulemusena purunesid sõiduki mõlemad parempoolsed veljed koos rehvidega. Õnnetusjuhtumi fikseeris politsei.
2.Kõik õnnetuse hetkel autos viibinud isikud (TK, HK, MP, PK ja KK) kirjutasid kostjale seletuskirja juhtunu kohta. Sõiduk teisaldati sündmuskohalt puksiiriga. Pärast õnnetust parandas Tallinna linn löökaugud. Esialgselt leidis kostja, et õnnetus toimus AS MEE töömaal, kes ehitas samas piirkonnas Ülemiste liiklussõlme. AS MEE tegi kindlaks, et õnnetus nende töömaal ei toimunud, vaid leidis aset Tallinna Kommunaalameti hallataval teelõigul.
3.Hageja palus kostjal hüvitada sõidukile tekitatud kahju ja pukseerimise kulud. Kostja keeldus kahju hüvitamisest, viidates sellele, et Järvevana tee ohtlik lõik oli alates 24.02.2012.a tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“. Muid sisulisi põhjendusi kostja ei esitanud. Õiguslikult viitas hageja KOKS § 6 lõikele 1, samuti TeeS § 4 lg 1, § 10 lg 1. Hageja leidis, et TeeS § 10 lg 1 ja 2, § 14 lg 1, § 17 lg 3 ja lg 31 järgi on Tallinna linn tee omanikuna kohustatud korraldama Järvevana tee remontimist ja hooldamist selleks, et tagada tee vastavus tee seisundinõuetele. Tee seisundinõuded on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45 „Teeseisundi nõuded“. Määruse lisa 2 järgi vastab Järvevana tee tee seisunditasemetele 3 või 4. Kattega tee seisundinõuded on reguleeritud määruse lisas 3, mille kohaselt ei või seisunditasemetega 3 ja 4 tänavatel esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm.
4.Hagiavaldusele lisatud fotodelt ja politsei mõõtmistest nähtub, et õnnetuskohal oli kaks üksteisele järgnevat piklikku löökauku sügavusega ca 6-10 cm (osalt 8 cm) ja laiusega ca 20 cm x 1,5 m kuni 2 m. Löökaukude suuruse tõttu ei vasta õnnetuspaik tee seisundinõuetele. Kostja jättis täitmata tee omaniku kohustused. Kostja väited selle kohta, et ohtlik lõik oli tähistatud märgiga „Ebatasane tee“ ei vasta tõele ega ole kooskõlas ohtliku tee tähistamise nõuetega. Märgi paigaldamine ei vabasta kostjat kohustusest tagada tee korrasolek.
5.Tee seisundinõuete määruse § 12 sätestab, et üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Üksikud löökaugud tuleb tähistada vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määrusele nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 5 punktis 17 nimetatud märgiga nr 153. Koos hoiatusmärgiga tähistata ohtliku teelõigu pikkus määruse § 21 p 5 järgi tahvliga nr 821.
6.Eeltoodu alusel leidis hageja, et kostja jättis augu nõuetekohaselt tähistamata. Kohane
tähistamisviis oleks olnud selline, et märk oleks olnud paigaldatud augu ette. Kostja jättis arvestamata, kus tegelikult asus märk nr 152. Politsei tuvastas, et õnnetuspaigas ei olnud löökaugu eest hoiatavat liiklusmärki. Liiklusmärk nr 152 asus oluliselt enne õnnetuskohta asunud teisel teelõigul. Teine märk asus sadakond meetrit pärast löökauke. Lisatahvlit nr 821 paigaldatud ei olnud. Sadu meetreid ohtlikust kohast eemal asuv märk ei saa hoiatada, et auk asub tegelikult mujal. Kostja oleks pidanud hoiatavad märgid panema aukude ette ja liikluse kohasel viisil aukudest ümber suunama. Piki sõiduteed kulgevatest suurtest aukudest ei ole võimalik lihtsalt ümber põigata, sest teisel sõidureal sõidavad autod ning paremal asus lumega kaetud haljasala. Hageja rõhutas, et löökaugud asusid 70 km/h kiirust lubava märgi mõjualas. Kui ebatasase tee märgile järgneb edasi liikudes kiirust suurendada lubav märk, siis on loogiline järeldada, et teeseisund vastab lubatavale sõidukiirusele ja ebatasane teeosa on lõppenud. Õnnetuse toimumise ajal oli õhtul juba pime ning augud ei olnud nähtavad.
7.Hageja sõiduki kahe purunenud rehvi maksumus oli 344 eurot. 2 velje ja remonditööde maksumus oli 835,40 eurot. Sõiduki õnnetuskohalt äravedamine läks maksma 50 eurot. Kokku oli hagejale tekitatud kahju suuruseks 1229,40 eurot, millele lisandub viivis seaduses sätestatud määras. Hageja palus viivise välja nõuda kahju tekitamisele järgnenud päevast alates. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
8.Vastuseks kostja seisukohtadele leidis hageja, et märk „Ebatasane tee“ löökaukude juures ei asunud ega olnud paigaldatud nõuetekohaselt. Märk asus mitusada meetrit enne löökauke Järvevana tee teisel teeotsal. Kostja on pelgalt esitanud politsei foto ja leidnud, et kuna märk asus Järvevana teel, siis pidi hageja aru saama, et selle märgiga tähistati mitusada meetrit eemal asuvaid löökauke. Hageja esitas kohtule AS MEE liiklusskeemi, kuhu olid löökaugud peale kantud. Hageja sai aru, et ebatasase tee märk oli paigaldatud kahe sõidurea ühenduskohas asunud ebatasasuse tähistamiseks. Pärast sõidurea ümbersuunamist kulges sõidurada mõnda aega vasakul teepoolel ja teeosa lõppemisel suunati liiklus uuesti parempoolsele rajale tagasi, mille algusesse oli paigaldatud märk 70 km/h. Löökaugud asusid pärast suuremat kiirust lubanud märki. Enne õnnetuskohale jõudmist tuli sooritada mitu manöövrit. Hageja ei pidanud aru saama, et üherealisele teelõigule paigaldatud märgiga soovitakse tähistada mitusada meetrit eemal, nö vanal teeosal asuvaid auke.
9.Kostja oleks pidanud löökaugud tähistama märgiga „Ebatasane tee“ koos lisatahvliga nr 821. Märk peab olema paigaldatud nii, et liikluses on kergesti aru saada, millise teeosa kohta see käib. Kostja oleks pidanud informeerima, millal ohtlik teelõik algab ja millal lõpeb. Politsei tuvastas, et sõiduk sõitis tähistamata löökauku. Õnnetuse toimumise ajal oli sõiduki kiirus oluliselt väiksem, kui maksimaalselt lubatu. Sõiduki kiirus oli ca 35-45 km/h. Õnnetus ei juhtunud vale kiiruse valiku tõttu, vaid tähistamata suurte aukude tõttu. Väljas oli õnnetuse toimumise ajal juba pime. Õnnetuse toimumise kohas ei töötanud ka tänavavalgustus. Sadas vihma ja augud olid vett täis, mis nähtub fotodest. Kostja on ilma igasuguste tõenditeta väitnud, et hageja sõidukiirus oli ebasobiv. Ainuüksi asjaolu, et aukudest läbi sõideti, ei tõenda ebasobiva kiiruse valikut. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei ole kahju hüvitanud, sest ohtlik teelõik oli tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“ ning sõiduki juht oleks pidanud kohandama sõiduki kiiruse selliseks, et see oleks arvestanud teeolusid ja liikluskorraldust. Kostja leidis, et liiklusmärk on näha politsei poolt 01.03.2012.a edastatud fotodelt. Löökauk asus hoiatusmärgi mõjupiirkonnas. Märk 152 hoiatab lähenemist ebatasasele teelõigule, kus sõidutee katte ebatasasused (näiteks augud) järgnevad üksteisele. Märk oli paigaldatud nõuetele vastavalt. Liiklusseaduse § 50 lg 3 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, et see arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse piires ja teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ja vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad.
Toimunud õnnetus sai juhtuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tõttu hageja poolt.
11.Etteaimatava takistusena tuleb mõista igasugust (ka ootamatut) tõket teel, millest ei ole võimalik mööda põigata, vaid mille ees tuleb peatuda. Sellisteks tõketeks võivad olla tee seisundid. Kostja leidis, et tuleb kohaldada TeeS § 37 lg 2, mis välistab teeomaniku vastutuse tekkinud kahju eest, kuna teeseisundi nõuete tõttu kehtestatud liikluspiirangutest oli liiklejat teavitatud. Kahju tekitas sõidukijuht, mistõttu tuleb kahju hüvitist VÕS § 139 alusel vähendada. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
13.Käesolevas asjas ei vaidles pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 25.02.2012.a õhtul kella 18:30 ajal toimus Järvevana teel õnnetus hagejale kuuluva sõidukiga BMW 320d (registrimärgiga XXX), mille käigus sõiduk sattus kahte löökauku; 2) löökaukudesse sõitmise tagajärjel purunesid sõiduki kahe parempoolse ratta veljed ja rehvid; 3) sõiduk tuli pärast õnnetust sündmuskohast ära pukseerida; 4) õnnetuse toimumise fikseeris politsei, kes tuvastas, et õnnetuskohal oli kaks üksteisele järgnevat piklikku löökauku sügavusega ca 6-10 cm (osalt 8 cm) ja laiusega ca 20 cm x 1,5 m kuni 2 m; 5) õnnetus leidis aset kostja hallataval teelõigul; 6) hageja sõiduki kahe purunenud rehvi maksumus oli 344 eurot. 2 velje ja remonditööde maksumus oli 835,40 eurot; 7) vahetult enne löökauke ühtegi liiklusmärki paigaldatud ei olnud; 8) enne õnnetuse toimumist oli paigaldatud liiklusmärk, mis lubas sõita kiirusega kuni 70 km/h; 9) Järvevana teel oli samal sõidusuunal mitusada meetrit eemal ning enne kiirust 70 km/h lubavat märki paigaldatud märk nr 152 „Ebatasane tee“.
14.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas märgi „Ebatasane tee“ olemasolu tõttu on kostja vastutav hagejale tekitatud kahju eest. Kostja on leidnud, et hageja sõidukit juhtinud isik valis ise ebakohase sõidukiiruse ega peatunud teel aimatava takistuse ees, mille eest teda märk hoiatas ning seetõttu tuleb kahju hüvitist vähendada VÕS § 139 alusel.
15.VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samuti on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
16.Kohus leiab, et kostja kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks oli korraldada Tallinna linnas tänavate korrashoidu ning sellise kohustuse täitmata jätmisest tulenev kahju eest on vastutav kohalik omavalitsusüksus. Täpsemalt reguleerivad tänavate ja teede korrashoiust tulenevaid kohustusi teeseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid. TeeS § 51 järgi loetakse
kohalikuks teeks muuhulgas tänavat. Teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama TeeS § 10 lg 1 kohaselt tee seisundinõuetele ning avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud hoidma tee teeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis (TeeS § 10 lg 4). Tee seisundinõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister oma määrusega (TeeS § 10 lg 2).
17.Tee hooldamise eesmärgiks on TeeS § 17 lg 31 järgi tagada tee seisundi vastavus teeseaduses ja TeeS § 10 lõikes 2 toodud nõuetele. Teehoidu korraldab valla- või linnavalitsus ning ta on kohustatud looma tingimused teedel ohutuks liiklemiseks (TeeS § 25 lg 3). Avalikult kasutatava tee omanik on muuhulgas kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis TeeS § 37 lg 1 p 2 alusel. Tee omanik on vastavalt TeeS § 37 lõikele 6 kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud lõikes 2 toodud juhul. TeeS § 37 lg 2 näeb ette, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et liiklus õnnetuse toimumise kohas Järvevana teel ei olnud piiratud ega suletud. Seega tuleneb eeltoodud õigusaktidest, et Tallinna linnal oli kohustus tagada linna tänavate vastavus teeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning teostama selleks regulaarset teede ülevaatust. Tee korrashoiu tagamiseks ette nähtud kohustuste rikkumise korral tuleb kohalikul omavalitsusüksusel hüvitada oma kohustuste rikkumisest tulenev kahju.
18.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning sama määruse § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestas, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas nr 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
19.Viidatud määruse lisa nr 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa nr 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm.
20.Liikluskorraldusvahendite paigaldamist ja nende tähendust reguleeris õnnetuse toimumise ajal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 22.02.2011.a määrusega nr 12 kehtestatud „Liiklusmärkide ning teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Määruse § 4 lg 2 nägi ette, et hoiatusmärgid pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. § 4 lg 3 järgi võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Vastavalt määruse § 5 punktile 17 hoiavad märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee” hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Märk 153 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Märk 154 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast kõrgemast kohast, mis ei ole künnis. Sama määruse § 21 reguleerib lisatahvlite tähendusi ning see näeb ette, et 5 tahvel 821 „Mõjupiirkond” näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust.
21.Liiklusseaduse § 50 lg 3 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab muuhulgas arvestama sõidukiiruse valikul teeolusid, tee seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks
seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
22.Eeltoodud normidest tuleneb, et ülisuuri löökauke avalikult kasutatavatel linnatänavatel ja – teedel olla ei tohtinud ning sellise augu ilmnemisel tuli see nõuetekohaselt tähistada liikluskorraldusvahenditega. Tee seisundinõuetest tulenes selgelt, et aukudega ala pidi olema tähistatud lõigu kogu pikkust näitava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Kuigi juht peab oma sõidukiiruse kohandama teeoludele vastavaks, saab juht arvestada siiski etteaimatavate takistustega. Kohus leiab, et ainuüksi märk „Ebatasane tee“ ei hoiatanud juhte sellest, et Järvevana teel on ülisuured löökaugud. Asjas ei ole ka tõendatud, et märk „Ebatasane tee“ oleks asunud vahetult enne löökaukusid.
23.Kohus selgitas kostjale oma 30.01.2013.a pöördumises (toimiku lk 93) vajadust selgelt välja tuua ja tõendada, kus asus teelõigul märk „Ebatasane tee“. Samuti selgitas kohus kostjale vajadust välja tuua, kas koos hoiatava märgiga piirati sõidukiirust ning miks puudus hoiataval märgil lisatahvel selle kohaldamise ala suhtes. Kohus palus kostjal selgitada, millisele seisunditasemele Järvevana tee täpselt vastama pidi ning kas auk teekattes oli tähistatud või mitte. Kostja kinnitas kohtu pöördumise kättesaamist, kuid ei esitanud kohtule ühtegi täiendavat seisukohta ega tõendit.
24.Kohtule esitatud fotodest (toimiku lk 10-14) nähtuvad sõiduki velgede ja rehvide kahjustused. Politsei teatisest (toimiku lk 16) tuleneb, et sõiduk BMW XXX sõitis läbi märgistamata löökaugust ja purunesid mõlemad parempoolsed rehvid. Teatisele on lisatud politsei poolt tehtud fotod löökaukude mõõdistamise kohta (toimiku lk 17-26), samuti fotod kahjustatud sõidukist (toimiku lk 27-30). Löökaukudest tehtud fotod näitavad, et augud olid vett täis ning nende sügavus on tuvastatav vaid politsei poolt mõõtevahendeid kasutades. Kostja esitatud politsei fotodelt (toimiku lk 87-88, 91) nähtub märk „ebatasane tee“, kuid fotolt ei nähtu, et see märk oleks asunud vahetult löökaukude ees.
25.Tunnistajate seletuskirjad (toimiku lk 32-37) kinnitavad õnnetuse toimumist ja sõiduki vigastusi. Fotodelt toimiku lk 43-45 nähtub, et õnnetuskohas asunud ulatuslikud teeaugud remonditi hiljem. Õnnetuse toimumise asukohta ja teeaukude hilisemat remonti tõendab ühtlasi MEEAS kiri kostjale 28.03.2012.a (toimiku lk 47-48, kirjale lisatud fotod toimiku lk 49-54). Kirja kohaselt toimus õnnetus kostja hallataval teelõigul. Liikluse skeem õnnetuse asukohas nähtub tõenditest toimiku lk 61-63 ja selle skeemi kohaselt oli vahetult enne aukude asukohta paigaldatud liiklusmärk, mis lubas suurimaks kiiruseks 70 km/h. Ebatasase tee või löökaugu eest hoiatavat märki vahetult enne õnnetuse toimumise kohta antud skeemi järgi paigaldatud ei olnud.
26.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et õnnetuse põhjustanud löökaugud ei olnud nõuetekohaselt tähistatud. Vahetult enne löökaukusid ei olnud paigaldatud ühtegi aukude eest hoiatavat liiklusmärki. Vastupidi, enne löökaukude asukohta asetses liiklusmärk, mis võimaldas juhtidel sõita kiirusega ligi 70 km/h, millest tulenevalt võis hageja eeldada, et tee vastab seisundile, mis sellist kiirust võimaldab. Kohus nõustub hageja käsitlusega, millise kohaselt oleks löökaugud tulnud tähistada hoiatusmärgiga nr 153, kusjuures märk oleks pidanud asuma vahetult enne löökauku ja sellele oleks tulnud lisada hoiatustahvel märgi mõjuala pikkuse kohta. Kuivõrd löökaugud olid tähistamata, ei saa kostja vastutusest vabanemiseks väita, et hageja sõidukijuht ei valinud õiget kiirust, mis oleks võimaldanud õnnetuse toimumist vältida.
27.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sõiduki kiirus enne õnnetuse toimumist oli ebasobiv. Kuivõrd kostja soovis vastutusest vabanemiseks tugineda ebasobivale kiirusele, oleks kostjal tulnud oma väiteid tõendada. Samuti ei ole kostja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et löökauk oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, miks ta võib vastutusest vabaneda TeeS § 37 lg 2 alusel, sest õnnetuse toimumise kohas ei olnud
liiklust suletud ega ümber suunatud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest TeeS § 37 lg 6 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel.
28.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Samuti sätestab VÕS § 132 lg 3, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
29.Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahjuna 1229,40 eurot. UMAS pakkumise (toimiku lk 65) järgi on rehvitöödeks, sildade kontrollimiseks, veermiku kontrolliks ning samuti 2 uue velje maksumus kokku 835,40 eurot. SROÜ arve kohaselt on kahe uue rehvi maksumuseks 344 eurot (toimiku lk 67). Pukseerimisteenuse maksumuseks oli P OÜ sularaha arve kohaselt 50 eurot (toimiku lk 68). Kostja ei ole hageja kahju nõude suurusele ega selle arvestusele vastuväiteid esitanud. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 1229,40 eurot.
30.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates kahju tekitamisele järgnenud päevast seadusjärgses määras. Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 81,91 eurot. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja hageja viivisenõudele ega selle arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Seetõttu tuleb hageja viivisenõue kostja vastu rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 81,91 eurot.
31.Hageja on palunud kostjalt välja mõista samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et ka antud hageja nõue tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb alates hagiavalduse esitamisest 17.12.2012.a välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras põhivõlgnevuse summalt 1229,40 eurot kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
32.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ete, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.