Otsuse tegemise aeg ja koht 04.aprill 2013, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-09-217
Tsiviilasi
MK hagi OÜ EM vastu lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Hagihind
48 135,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MK(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Äili Rodi (AB Mägi Kraavi & Partnerid, [email protected] ) Kostja OÜ EM(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (OÜ AD-iutrix, [email protected] ) Iseseisva nõudeta kolmas isik EMOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kolmanda isiku lepinguline esindaja M Rebane (OÜ Cavere Õigusbüroo, [email protected] )
Menetluse liik
Istungimenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Välja mõista MK Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 3154,25 eurot riigituludesse. Riigilõiv summas 3154,25 eurot tuleb tasuda viitenumbriga nr 2900078444 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank AS-s või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Selgituseks märkida: tsiviilasi 2-09-217, riigilõiv.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada MK tasuma riigituludesse
2-09-217 väljamõistetud menetluskulude osas viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.31.12.2008 esitas MK Harju Maakohtusse hagi OÜ EM vastu lepingurikkumisega tekitatud kahju 753 156, 60 krooni väljamõistmiseks.
2.Pooled sõlmisid 23.07.2007 ehituse töövõtulepingu nr. 143, mille punkti 2.2 kohaselt oli lepingu objektiks tellijale kuuluvale kinnistule XXX, väikemaja EKO Viiking püstitamine koos selleks vajalike maja jooniste koostamisega. Töö tegemine ning valminud tööde üleandminevastuvõtmine pidi toimuma etappide kaupa. 28.08.2007 koostasid tellija (hageja) ja töövõtja (kostja) ehitustööde vastuvõtmise-üleandmise kohta akti nr. 1, mille kohaselt on esimese ehitusetapi tööd vastavalt lepingu lisale nr. 2 lõpetatud ja tellijal ei ole töövõtjale pretensioone. Pärast II etapi tööde alustamist selgus, et paigaldatavad maja välisseinad ei ole kokkulepitud värvitoonis. 2.10.2007 vaadati objekt üle ja fikseeriti puudused, muuhulgas vajadus fassaadi voodrilaua värv üle kontrollida majatehase esindajaga. Objekti ülevaatusel 15.10.2007 tehti kindlaks, et fassaadilaudise värvitoon ei vasta näidisele, fikseeriti objektil teostatud tööd ning tellija esitas kirjalikud pretensioonid tööde teostuse ja sõlmede lahenduse kohta. Et lisaks välislaudise värvile oli valminud töös olulisi ehituslikke puudusi, nõudis tellija tööde peatamist objektil. Ehitustööde katkestamise akt koostati 15.10.2007.
3.23.10.2007 toimunud töövõtja, tellija ja alltöövõtja erakorralisel koosolekul tellija pretensioone ei arvestatud. Hageja tellimusel 29.10.2007 EKosaühingu poolt koostatud eksperthinnanguga tuvastati puudused plaatvundamendi rajamisel. Põranda ekspluatatsiooni talumise kontrollimiseks soovitas ekspert teha koormuskatse, et selgitada, kas olemasolev raudbetoonpõrand tuleb välja lõhkuda või mitte.
4.30.10.2007 teatas hageja kostjale, et töövõtja on viivituses ning talle kohaldub viivisenõue. Hageja palus esitada alusdokumendid arve nr. 7/321 ja tema poolt tasutud ettemaksu kasutamise kohta ning teatas, et kuni nõutavate dokumentide ja teabe saamiseni rakendab ta arve täitmise osas VÕS § 119 vastuvõtuviivituse sätteid. Samas kirjas teatas hageja, et ta on ehituse puuduste fikseerimiseks tellinud täiendavalt ekspertiisi, samuti, et kokkulepete rikkumise jätkumisel on hageja sunnitud lepingulised suhted erakorraliselt üles ütlema ning lisaks võlanõudele esitama kokkulepete rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Tellija teatas, et kui töövõtja hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ei esita nõutavaid dokumente ja ei alusta tööde parandamisega, siis selle tähtaja möödumisel rakenduvad automaatselt lepingu erakorralise ülesütlemise sätted ning poolte suhted palutakse lugeda lõppenuks. Koos kirjaga edastas hageja 29.10.2007 eksperthinnangu.
5.01.11.2007 teatas F OÜ, et nende poolt tehtud ülevaatusel avastatud puudusi silmas pidades on ehitustööde jätkumine lubamatu, üles on loetletud kõige olulisemad puudused. 30.11.2007 tegi FOÜ ehitise ehitus-tehnilise ekspertiisi. Arvamuse kohaselt ei vasta oluline osa ehitustöödest ehitusstandarditele, heale ehitustavale ja ehitustööde üldisele kvaliteedile: sarrusbetoonist põrandaplaadi
2-09-217 aluste täitekihtide tehniline teostus ei ole nõuetekohane, see asjaolu vähendab olulisel määral ehitise kasulikku tööiga ja energiatõhusust ning võib põhjustada ehitises olulisi deformatsioone. Ehitise nõuetele vastavusse viimiseks tuleb hoonestajal enne tööde teostamist tellida vastav projektlahendus ning see teostada.
6.06.11.2008 andis hageja vaatamata asjaolule, et oli lepingu üles öelnud, võimaluse suhte taastamiseks tingimusel, et järgitakse ekspertide hinnanguid tööde kvaliteedinõuetele vastavusse viimiseks, tööde jätkamiseks tehakse uus projektlahendus, ehitatakse üksnes omanikujärelevalve all ja tema nõudmistega arvestades, töövõtja mittekvaliteetsest ehitustegevusest tekkinud täiendavad kulud ja kahjud kannab töövõtja. Kostjaga peetud kirjavahetus ei andnud soovitud tulemusi ning hageja tellis ise täiendavad projektlahendused ehitustööde parandamiseks ja lõpuleviimiseks. 12.05.2008 vaatas ekspert ehitise üle ja fikseeris selle seisukorra ning andis maja lõpuni ehitamise kohta hinnakalkulatsiooni. 29.12.2008 sai hageja kalkulatsioonid, hinnaarvutused ja hinnapakkumised ning projekteerimis- ja ehitustööde programmi eramul tööde jätkamiseks, millega on määratletud nende tööde maht ja hind, mida on vaja ehitise juures teha selleks, et jätkata ehitustööde lõpuleviimist kuni töövõtulepingus määratud mahuni.
7.Arvestuste kohaselt tuleb ehitise seisundi parandamiseks, et oleks võimalik järgnevate ehitustöödega jätkata, teha täiendavalt töid 295 998,64 krooni eest. Välislaudise vahetuse maksumus on 112 600,57 krooni. Ehituse lõpuleviimiseks vajalike tööde maksumus on 663 823,27 krooni (s.h. 18% käibemaks). Hageja on juba töövõtjale tasunud 834 636 krooni. Ehitustööde lõpuleviimiseks töövõtulepingus kokkulepitud tasemeni tuleb teha kulutusi veel kokku 1 072 712,40 krooni. Hageja kulud ehituse lõpuleviimiseks ja lepingulise objekti saamiseks on kokku 834 636 + 1 072 712,40 = 1 907 348,40 krooni. Kahju seoses ehituse töövõtulepingu rikkumisega kostja poolt on ehitusmaksumus 1 907 348,40 – 1 201 685 = 705 663,40 krooni ja kulud ekspertiisidele enne hagi kohtule esitamist 47 493,20 krooni.
8.Menetluse käigus hageja täpsustas kahjusumma koosseisu kuuluvate summade suurust muutunud käibemaksu suuruse tõttu: ehitise juures tehtavate täiendavate tööde maksumuseks koos 20% käibemaksuga on 301 015,56 krooni (varasema 295 998,64 krooni asemel) ning ehituse lõpuleviimiseks vajalike tööde lõppsumma 675 074,52 krooni (varem 663 823,27 krooni). Nende kulude suurenduse 96 622,32 krooni võrra hageja vähendas välislaudise vahetamise eest nõutavat summat, mistõttu kahjunõude lõppsumma ei muutunud. Hageja palus lisaks kahjuhüvitisele kostjalt välja mõista hageja kasuks viivise seaduses sätestatud määras alates 01.01.2009 kuni rahalise kohustuse täitmiseni. 28.09.2010 seisuga oli viivist kokku 116 301,47 krooni. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja oli valmis kokkulepitud tasu eest tegema kõik seni tegemata, töövõtulepingu lisas 2 märgitud tööd. Osas, milles kostja õigusrahu huvides nõustus töö suhtes tehtud märkuste ja erisoovidega, pakkus kostja korduvalt hagejale alates 15.10.2007 erinevaid lahendusi ja soovis vastavad tööd teha, kuid hageja keeldus, pakkudes m.h. vastu sama kinnistut, millel asuva hoone ja tehtud tööde üle vaidlus toimub. 15.10.2007, mil tööd poolte kokkuleppel peatati, ei olnud 2.etapi tööde üleandmise tähtaeg veel saabunud. Hageja soovil lõpetamata jäetud ehitustöid ei saa lugeda puuduseks pooltevahelise õigussuhte kontekstis. Hageja käitumine - eelkõige keeldumine igasugusest koostööst kostjaga vaidlusaluste ehituslike aspektide tekkepõhjuste väljaselgitamiseks ning probleemide lahendamiseks - kinnitab seda, et hageja ei soovinudki võimaldada kostjal maja korralikult lõpuni ehitada, vaid soovis võetud kohustustest vabaneda. Kinnisvaraturu langus ja hageja äriprojekti ebaõnnestumine ei ole kostja risk. Kostja ei vastuta asjaolude eest, mis võivad osutuda lepingu rikkumiseks, kuid on tingitud hagejast. Kostja ei vastuta ka hageja käitumisest ja vastuvõtuviivitusest tingitud võimalike kahjude eest. Kostja korduvatele pöördumistele vaatamata ei kutsunud hageja kostjat ehitusobjekti vaatlusele ja uuringutele. Selline käitumine on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lõikega 2. Vundamendi puudulikuks lugemise aluseks olevad liivapadja tihedust puudutavad väited
2-09-217 on eksitavad, praktikas ei ole võimalik vahetult plaatvundamendi ääres asuvale mõne ruutsentimeetri suurusele alale 3-tonnise punktkoormuse tekkimine. Kuivõrd hageja eiras kostja soovitust tagasitäitmistööde tegemiseks, on ilmastik vundamendi alust liivapatja möödunud aja jooksul (14 kuud) kahjustanud (uhtunud ja vähendanud). Kostja soovis peatatud ehitustööd lõpetada ning ilmnenud puudused parandada. Samas ei soovinud kostja tasuta teha töid, milleks tal lepingu ja seaduse järgi kohustus puudub. Hageja nõusoleku puudumine on ainus asjaolu, mis on takistanud kokkulepitud tingimustele vastava elamu ehitamist.
10.Töövõtulepingut nr. 143 ei ole üles öeldud, leping on kehtiv, kuid poolte kokkuleppel on selle täitmine alates 15.10.2007 peatatud. Hageja teates küll viidatakse lepingu ülesütlemise võimalusele, kuid see ei ole ülesütlemise avaldus VÕS § 116 või taganemisavaldus VÕS § 655 lg 1 mõistes, sest see ei vasta võlasuhte lõpetamise tahteavalduse vormilistele ega sisulistele nõuetele. Pealegi jätkus nimetatud teate edastamise järel poolte vahel lepingu täitmine.
11.Hagis ei ole arvestatud, et teise etapi ehitustööd jäid poolte kokkuleppel lõpetamata. Sellest tulenevalt ei ole puuduseks või hageja kahjuks ülevaatuse aktis poolte poolt fikseeritud lõpetamata tööd. Töövõtulepingu järgi on nende tööde maksumus kokku 48 287,20 krooni. Kuivõrd lepingujärgse töövõtumahu 3. etapi hind on 320 939 krooni, siis hageja esitatud hinnapakkumised ja nõue on ilmselgelt põhjendamatud - ligi 2 korda suurem sarnaste tööde tegelikust turuhinnast. Ka konserveerimistööde ja vundamendi perimeetri lisasoojustuse kui lisatööde hind on oluliselt kõrgem kostja poolt hagejale e-kirjaga edastatud 14.11.2007 pakkumisest.
12.Kostja ei pidanud vertikaalplaneerimist ega siseviimistlust tegema, samuti ei ole siseviimistlustööde tegemise vajadus põhjustatud kostjast. Tegemist ei ole kahjuga, seda enam kostja tekitatud kahjuga.
13.Kulud ekspertiisidele kandis hageja enda soovil. Kuivõrd kostja oli valmis puudused parandama ja töid jätkama, kuid hageja valis selle asemel kohtuvaidluse, siis puudub põhjuslik seos kostja tegevusega. Hageja tegi ekspertiisid kostja seljataga, seega käitus pahauskselt. Kostja on endiselt valmis omal kulul tegema raudbetoonpõrandaplaadi tugevdamise eksperdi juhiste alusel. Heast tahtest on kostja nõus asendama akna- ja ukseavade kohale lepingu kohaselt (vastavalt hageja projektile) pandud (kuid eksperdi andmetel mittepiisavaks osutunud) puitsillused suurema ristlõikega suluste vastu. Puudub vajadus kogu katusekonstruktsiooni demonteerimiseks ja uute konstruktsioonidega asendamiseks ning uue katuse ehitamiseks. Uute katusefermide valmistamise asemel on katusefermide sertifitseeritud inseneri M. J pakutud lahenduse kohaselt võimalik tugevdada juba olemasolevaid paigaldatud katusekandjaid katust lammutamata, mis on oluliselt odavam kui hagile lisatud kalkulatsioonides väidetud. Hagejal ei ole õigust nõuda tehniliselt põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid töid vastavalt oma suvale.
14.VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3 järgi seisneb asja kahju eelkõige asja parandamise mõistlikes kuludes, s.o. asja kahjustamise eelse seisundi taastamise kuludes. Kostja juhtis hageja tähelepanu tagasitäite vajadusele ja vastava lisakulu kandmisele 6. ja 15.11.2007. Kui ilmastik pärast tööde peatamist hoonet kahjustas, siis ei vastuta selle eest töövõtja (VÕS § 119). Täna ei ole võimalik tuvastada, kas vundamendi aluse liivapadja kahjustamine oli olemas tööde seiskamise ajal või tekkis pärast seda ja seetõttu, et hageja ei soovinud tagasitäitmist kostjal teha lasta. Hageja keeldus kostja 14.11.2007 hinnapakkumisest, mille alusel oleks kostja objekti nõuetekohaselt konserveerinud.
15.Elamu otsaseina paneelil laudvoodri ja katusekonstruktsiooni ilmastikukindlaks liitmiseks on kostjal liitesõlme konstruktiivne joonis olemas. Töö jäi teostamata 15.10.2007 ehitustööde
2-09-217 katkestamise akti tõttu. Samal põhjusel jäid lõpetamata madalama majaosa katusekattetööd. Välisfassaadi väljavahetamiseks kostja kulul puudub alus. Nii kasutatud värvitoon, laudis kui töö vastab lepingule ja seadusele (s.h. näidismajale). Hageja ei ole parandamiseks kulutusi teinud. Hageja nõudmised ei rajane pooltevahelise lepingu tingimustel ja ei ole õigustatud. Kostja keeldus vaid hageja põhjendamatute soovide tasuta rahuldamisest. Kostja poolt aktsepteeritud puuduste parandamist on kostja korduvalt pakkunud, s. h. soovinud seda teha vastavalt hageja ekspertide juhenditele, kuid hageja on sellest keeldunud. Rahaline nõue oleks hagejal vaid juhul, kui kostja oleks parandamisest põhjendamatult keeldunud ja hageja oleks seetõttu kostjast tingitud puudused parandanud omal kulul.
16.Kostja esitas protsessuaalse tasaarvestusavalduse ning vastuväite. 28.08.2007 aktiga võttis hageja kostjalt vastu kõik I etapis tehtud tööd, s. h. mulla- ja täitetööd. 27.09.2007 andis kostja lisaks üle kõik mulla- ja täitetööde tegelikku mahtu tõendavad dokumendid. Lepingu lisa 2 kohaselt kuulus vundamendi hinna sisse huumusekihi eemaldamine ja 150 mm killustikalus. Mulla- ja täitetööde tegelik maht täpsustatakse tööde käigus (vastavalt konkreetse majaaluse maatüki eripärale) ja selle eest tasutakse täiendavalt lepingu hinnale. 23.10.2007 andis kostja hagejale arve nr. 7/321 tegelike mulla- ja täitetööde eest 75 448,54 krooni tasumiseks. Hageja võttis tehtud tööd vastu, s.h. sai täieliku kuludokumentatsiooni, kuid ei ole arvet tasunud. Kostja nõue summas 75 448,54 krooni muutus sissenõutavaks 28.10.2007. Juhuks, kui kohus peaks hagi rahuldama, tasaarvestab kostja hageja nõuded oma tasunõudega.
17.Kolmanda isiku seisukoht. EMOÜ palus jätta hagi rahuldamata.
18.12.11.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Hageja esitas 15.12.2010 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
19.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja otsustas 17.06.2011 otsusega tühistada Harju Maakohtu 12.11.2010 otsuse ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu otsus jõustus 19.07.2011 edasi kaebamata. Tsiviilkolleegiumi põhjendus
20.Hagi on esitatud lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Oma nõude on hageja rajanud väitele, et ta on lepingust taganenud kostja lepingurikkumise tõttu, mis seisneb maja välislaudise (elementide) värvitooni ja naelutuse mittevastavuses lepingutingimustele ning betoonvundamendi mittevastavuses kvaliteedinõuetele. Hageja nõue kujutab endast kahju hüvitamise nõuet kohustuse täitmise asemel (VÕS § 115 lõiked 2 ja 3). Tellija poolt töövõtulepingu objekti lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel töövõtulepingust taganemise õiguse tekkimise eeldusteks on töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641), töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642) ja töövõtja oluline lepingurikkumine (VÕS § 116 – 118 ühes §-s 647 sätestatud erisustega). Maakohus leidis õigesti, et töövõtulepingu puhul töövõtja poolt lepingutingimustele mittevastava töö tegemises seisneva rikkumise korral on tellija peamine õiguskaitsevahend lepingu täitmise nõue (VÕS § 646), lepingust taganemine ning kahju hüvitamise nõude esitamine lepingu täitmise asemel on aga reeglina võimalik alles pärast tellija poolt töövõtjale puudustega töö parandamiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast töövõtjapoolset õigustamatut keeldumist töö parandamisest. Seega tuli vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas töövõtja tehtud töö vastab lepingutingimustele (kas töö on puudusega); kui ei vasta, siis kas töövõtja suhtes saab kohaldada õiguskaitsevahendit (kas töövõtja vastutab puuduse eest); kui saab, siis kas hageja on valinud õige õiguskaitsevahendi (kas rikkumise olulisus õigustab täitmisnõude asemel lepingust taganemist ja kahju hüvitamise nõudmist, arvestades VÕS § 647 lõikes 1 sätestatud erisusi); kui on, siis milline on kahju suurus.
2-09-217
21.Maakohtu poolt elamu välislaudise värvitooni ja naelutuse osas tehtud järeldustega kolleegium nõustub ja järgib neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele lisab kolleegium, et ainuüksi projektis välisseinte värvi kohta märgitust ei saa selles osas lepingutingimuste kindlaksmääramisel lähtuda. Nii ei märgitud projektis värvikoodi, vaid jäeti see hilisemaks täpsustamiseks, vaidlust ei ole aga selle üle, et kasutatud värv hageja poolt valitule vastab. Maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega põhjendanud, miks ei saa välislaudise värvitooni ja naelutuse osas pidada kostjat lepingut rikkunuks. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks ei nõustu hageja maakohtu otsuse põhjendustega naelutuse osas.
22.Mis betoonvundamenti ja selle väidetavat puudust puudutab, siis ei ole maakohtu otsuse põhjal üheselt mõistetav, kas kohus tuvastas selles osas kostja lepingurikkumise või mitte. Nii on kohus märkinud, et lepingu ülesütlemise seisuga oli ainsaks tuvastatud puuduseks, mille eest kostja vastutas, betoonpõranda aluskihi tihedus. Sellest võib järeldada puuduse olemasolu. Samas on kohus aga märkinud ka, et põranda väljalõhkumise või parandamise vajadus pidi selgeks tehtama koormuskatse tulemuste alusel ja kuigi kohus ei ole märkinud, mida sellest tuleks vaidluse kohta täpsemalt järeldada, võib ühes vihjega eksperdi oletuslikule arvamusele vundamendi mõjust konstruktsioonidele ja sõlmedele mõista, et puuduse olemasolus on kohus siiski kahelnud. Maakohus on eraldi viidanud ka 30.11.2007 ekspertiisiaktile ja selle järeldusele, mille kohaselt põrandaplaadi aluste täitekihtide tehniline teostus ei ole nõuetekohane ning vähendab ehitise kasulikku tööiga ja energiatõhusust olulisel määral ning võib põhjustada ehitises olulisi deformatsioone, otsusest ei nähtu aga, kas kohus loeb osundatud tõendiga selles märgitud ja kohtu poolt kirjeldatud asjaolud tõendatuks. Et otsuses on maakohus põhjendanud üksnes, miks ei saa vundamendi puudust pidada oluliseks, siis võib seda mõista nii, et vundamendi puuduse enda olemasoluga kohus arvestas. Otsuses ei ole siiski tuvastatud, milline oli puuduse täpsem olemus ja ulatus, seda teadmata ei ole aga võimalik otsustada selle üle, kas tegemist on olulise puudusega VÕS § 116 lg 2 punktide 1, 2 või 4 või VÕS § 647 lg 1 tähenduses, sealhulgas, kas tegemist on kõrvaldatava puudusega.
23.Maakohtu põhjendusega selle kohta, miks ei ole vundamendi puhul tegemist olulise lepingurikkumisega, kolleegium ei nõustu: kohus on viidanud VÕS § 647 lõikele 1, selle sätte kohaldamiseks vajalikele eeldustele maakohtu järeldused aga ei vasta. Nii ei saa osundatud sätte kohaselt välistada lepingurikkumise olulisust põhjendusel, et hageja eiras kostja soovitust teha vundamendi aluskihi lagunemist takistavad tagasitäitetööd, et tehnoloogia ja võimalused vundamendi parandamiseks on olemas või et eksperdi arvamus on oletuslik, nagu maakohus oma järeldust on põhjendanud.
24.Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis selgelt esile toonud seda, millistele kvaliteedinõuetele pidi vundament lepingu kohaselt vastama ning millised on need konkreetsed puudused, mida ta kostjale ette heidab, aga samuti, mis annab alust lugeda kostja lepingurikkumist oluliseks. Hageja on küll esitanud hulgaliselt tõendeid, oma menetlusdokumentides on aga neile tõenditele üksnes viidanud, selgitamata, millised on need konkreetsed faktilised asjaolud, mis on tõendites kajastatud ja millele ta soovib tugineda. Maakohus ei ole vastuolus TsMS § 392 lg 1 punktiga 3 juhtinud hageja tähelepanu vajadusele temal endal esile tuua nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ega teinud talle ettepanekut täpsustada neid elulisi asjaolusid, millele hageja tugineda soovib. Vastuolus TsMS § 351 lõikega 1 ei ole kohus nende asjaolude üle menetlusosalistega ka arutlenud. Samuti ei ole maakohus tuvastanud otsuses faktilisi asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, kas on täidetud kostja vastutuse eeldus vastavalt VÕS §-le 642.
25.Otsuses tuvastatud faktiliste asjaolude põhjal ei ole võimalik otsustada ka selle üle, kas rikkumise olulisus õigustab täitmisnõude asemel lepingust taganemist ja kahju hüvitamise nõudmist, arvestades VÕS § 647 lõikes 1 sätestatud erisusi. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus tuvastas, et koos teatega vundamendi puuduse kohta andis hageja kostjale kolmepäevase tähtaja parandustöödega alustamiseks.
2-09-217 Kohtuotsuses ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid teha järeldusi selle kohta, kas see tähtaeg oli tööde alustamiseks mõistlik või mitte. Otsuses sisalduvat üldsõnalist järeldust, nagu oleks betoontööde parandamine eeldanud koormustesti ja projekteerimistöid, ei ole seostatud asjas esitatud väidete ja tõenditega. Pealegi ei ole hageja 30.10.2007 avalduses andnud kostjale tähtaega tööde tegemiseks, vaid üksnes nendega alustamiseks. Hageja väidetel oleks kostja valmisoleku korral töid teha lepitud tööde tegemise tähtaeg kokku täiendavalt, sellele hageja väitele ei ole kohus aga hinnangut andnud. Otsusest ei nähtu ka, kas kostja avaldas hageja poolt antud kolmepäevase tähtaja jooksul valmisolekut talle etteheidetavad vundamendi puudused parandada.
26.Kohus märkis otsuses, et kostja ei ole keeldunud tööde parandamisest, kuid põhjendas seda asjaoluga, et kostja esitas hagejale 14.11.2007 hinnapakkumise elumaja konserveerimise lisatööde kohta. Kolleegium leiab, et kui kostjal oli kohustus puudustega tööd parandada, siis pidi ta tegema seda omal kulul (VÕS § 646 lg 4) ning pakkumist teha täiendavaid töid tellija kulul ei saa käsitleda kui valmisolekut oma puudustega tööde parandamiseks. Ka asjaolust, et kostja on olnud valmis ehitustöid objektil jätkama, ei saa iseenesest järeldada, et kostja oli nõus omal kulul puudused seni tehtud töödes kõrvaldama. Seda ei saa järeldada ka kostja 13.03.2008 ettepanekust hagejale, sest selles ei ole nõustutud tingimusteta puudusi parandama, vaid on esitatud omapoolne nägemus, kuidas oleks võimalik kompromissile jõuda ja lepingu täitmisega edasi minna, seejuures on kostja tingimuseks seadnud, et hageja tasuks tema 23.10.2007 arve.
27.Leidnud, et tuvastatud ei ole kostjapoolset olulist lepingurikkumist, mis oleks andnud hagejale aluse 30.10.2007 avaldusega töövõtulepingust taganeda, leidis maakohus samas, et selle avaldusega on töövõtuleping hagejapoolselt kehtivalt üles öeldud. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu käsitlus on vastuoluline ega ole õige. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii taganemise formaalne (avalduse esitamine vastaspoolele) kui materiaalne (materiaalõiguslik alus lepingust taganemiseks ehk vaidlusalusel juhul kostjapoolne oluline lepingurikkumine) eeldus. Kui kohus eitas materiaalse eelduse olemasolu, siis ei saanud ta pidada hagejat lepingust kehtivalt taganenuks. VÕS § 655 lg 1 lauses 1 on küll sätestatud tellija õigus töövõtuleping igal ajal üles öelda, see eeldab aga hageja vastavat tahteavaldust. Hageja 30.10.2007 avaldusest ei nähtu, et hageja oleks soovinud töövõtulepingu korraliselt üles öelda: selles on hageja oma tahte lepingu lõpetamiseks seostanud ühemõtteliselt kostja lepingurikkumisega. Tahteavaldus lepingu lõpetamiseks võib olla ka kaudne, kuid maakohus ei ole otsuses tuvastanud mingeid asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada hageja tahet lõpetada pooltevaheline töövõtuleping korralise ülesütlemisega. Taoliselt ei ole mõistnud hageja käitumist ka kostja, kes kogu kohtumenetluse vältel maakohtus on pidanud pooltevahelist töövõtulepingulist suhet kestvaks. Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohus tegi üllatusliku otsuse, kui tõlgendas hageja taganemisavaldust erinevalt mõlemast poolest, ilma et oleks andnud pooltele võimaluse selle kohta oma seisukohti avaldada (TsMS § 436 lg 4 rikkumine). Maakohtu otsus ei sisalda asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, kas pooltevaheline töövõtuleping on nüüdseks lõppenud või mitte.
28.Maakohus leidis õigesti, et kuna tööde tegemine ehitusobjektil peatati poolte kokkuleppel II etapi tööde tegemise ajal, nii et selle etapi tööd on lõpetamata ja hagejale üle andmata, siis saab kasutatava õiguskaitsevahendi asjakohasust hinnata üksnes valminud ja hagejale üle antud tööde lepingutingimustele vastavuse pinnalt. Seejuures on kahju hüvitamise nõude eelduseks pooltevahelise lepingu lõppemine. Hageja on oma väidetava kahju leidmisel lähtunud sellest, kui palju kuluks rahalisi vahendeid, et elamu lõpuni ehitada. Et maja lõpuni ehitamata jätmine ei ole selles vaidluses kostjale etteheidetav, siis ei saa hageja oma kahju ulatust sellega ka seostada. Seda, milline on kostja lepingurikkumisega tekitatud kahju, ei ole hageja esile toonud. Sellelegi ei ole maakohus eelmenetluse käigus hageja tähelepanu juhtinud (TsMS § 392 lg 1 punktid 2 ja 3) ega menetluse kestel menetlusosalistega võimaliku kahju leidmist faktilisest ja õiguslikust küljest arutanud (TsMS § 351 lg 1).
29.Asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada, millistele tingimustele pidi vundament vastama
2-09-217 ja kas vundament nendele lepingutingimustele vastas ning kui ei vastanud, siis kas tegemist on olulise lepingurikkumisega.
30.Harju Maakohus alustas tsiviilasja uut läbivaatamist ja kohustas hageja 02.09.2011 kirjaga täpsustama nõuet. Hageja esitas 27.09.2011 täiendused hagiavaldusele. Hageja täiendused.
31.MK võttis I etapi tööd aktiga vastu 28.08.2007. Esimese ehitusetapi tööde maht on lepingus määratletud järgmiselt:
1.vundament – hind sisaldab arhitektuurse projekti järgi standardvundamenti koos välisukse trepimademega, soojustatud raudbetoonist valatud plaatvundamenti koos kanalisatsiooni ja vee torustikuga ning killustikaluse paksust 150 mm. (Mulla-ja täitetööde tegelik maht täpsustatakse tööde käigus ja selle eest tasutakse täiendavalt peale I etapi lõppemist). Hind ei sisalda vertikaalset planeerimist ja lisasoojustust ümber maja perimeetri.
2.valmistatakse majaelemendid: välisseinad –puitroov 25 mm, tuuletõke-puitkiudplaat 10-13 mm, kandev puitkarkass 50*150 mm. Välisseinte hööveldatud voodrilaud min 18 mm, „VIVACOLOR“ KOLOREX viimistlus; vahelagi ja katusefermid. Lepingu punkt 2.3. kohaselt töövõtja ülesandeks on tegutsemine Ehitise püstitamiseks vastavalt Töövõtja poolt nimetatud arhitekti poolt projekteeritud EKO Viiking ehitusdokumentatsioonile koos maja ehitamiseks vajalike tööjooniste koostamisega lepingu raames.
32.15.10.2007 katkestati ehitustööd, kuivõrd Tellija esitatud kvaliteedipretensioonid välisfassaadi laudise höövelduse ja toonitud puidukaitsevahendi värvitooni eksperthinnangulise vastuse viibimise tõttu.
33.29.10.2007 andis M.K tellimusel EKOÜeksperthinnangu, milles esialgse kohapealsete mõõtmiste ja katsetuste tulemusel tehti kindlaks, et vundament on rajatud maapinnast kuni 35 cm sügavusele, postide juures ei ole üldse rajamissügavust, sest taldmik on otse maapinnal. Ekspert märgib, et maapinna keskmine külmumissügavus on Harju maakonnas 1,2 m ja see tähendab, et külm tungib hoone perimeetri ulatuses vundamendi alla ja maapinna jäätudes tõstab seda 6..7 cm. Nähtus põhjustab konstruktsioonide sõlmedes lubatust suuremaid pingeid, viimistluse pragunemist, uksed ei sulgu jne. Lisaks kontrolliti liiva tihedust betoonpõranda all ning ekspert tuvastas kontrollmõõtmiste tulemusel, et tegemist on tihendamata liivaga. Ekspert soovitas kontrollida, kas põrand talub ekspluatatsiooni, koormuskatsega.
34.Lisaks otsustas M.K tellida F Osaühingult ehitustehnilise ekspertiisi ehituskvaliteedi kontrollimiseks. Ekspert MP käis 23.10.2007 ja 27.10.2007 objekti üle vaatamas ning eelinfona enne põhjalikku ekspertiisi märkis, et ehitustööde jätkamine avastatud puudusi silmas pidades on lubamatu. Kõige olulisemad puudused, mis seda nõuet toetavad on I etapi töödest: Liivatäite tihedusaste põranda betoonplaadi all ei vasta nõuetele; Vundamendi rajamissügavus tekitab olulisi küsimusi.
35.30.11.2007 F Osaühingu poolt on teostatud ehitise ehitus-tehniline ekspertiis ja väärtushinnangud, milles I etapi tööde puudustena on toodud välja järgmised puudused:
1.punktis 2.3.4 – seletuskirjast selgub, et I korruse elutoa ja magamistoa vaheline sein on kandev. Vundamendi plaanil pole teljel 4-4 selle seina alla sarrusbetoonist plaadile mingit paksendust ette nähtud, mis allpool selguvate asjaolude tõttu on lubamatu.
2.punktis 2.3.5. –projekti seletuskirjas ning joonistel nr–d 9 ja 10 on alusbetoonist plaadile kavandatud 50 mm paksune betoonvalu. Soklisõlme üksikjoonisel (lisa 2/10) aga 70 mm betooni vahtplastist 25 mm aluskihil. Hagejal on küsimus, kumb variantidest teostub. Kui teisena mainitu ja paigaldatakse põranda toruküte, peab betooni pealevalu olema armeeritud. Koheselt märgib hageja juurde, et vastavalt projektile lisatud joonisele nr 9, peab esimese korruse kõrgus peale kõikide viimistlusmaterjalide pealkandmist olema 2400 mm, kuid ülemõõtmisel on selgunud, et võimalik 1 korruse lae kõrgus jääb peale projektis ettenähtud viimistlusmaterjalide kandmist
2-09-217 järele vaid 2320 mm, mis on lubatust 80 mm madalam. Maja alusplaadi kõrgeim koht võrreldes laega on 2470 mm. Viimistlusmaterjalid aga 150 (soojustus 50 mm + valu 80 mm + parkett 20 mm). Kõrguse arvestus on tehtud DK OÜ kalkulatsioon-hinnapakkumises nr 888 ehitustöödele.
3.punkt 2.3.7 – nii projekt (joonised 9 ja 19) kui soklisõlme üksikjoonis (lisa 2/10) annavad pinnasele rajatava põrandakonstruktsiooni jaoks eksliku/vigase lahenduse järgmistel põhjustel: - soojustuste all paikneva liivakihi ja selle all oleva killustiku vahel peab tingimata olema filterriie teibitud jätkukohtadega (lisa 3⁄4 RT AP 217) vältimaks liiva varisemist killustikuterade vahelistesse tühikutesse, mis omakorda tähendaks seda, et killustikukiht ei täida oma dreenivat funktsiooni; - soojustuse sängitusliiva kiht on tarbetult paks (lisa 3 / 4) - kuna „lepingulise„ ja täiendava killustiku kihid kujutavad endast dreeni, siis peaks maja tingimata ümbritsema ka drenaažitoru koos vajaliku eelvooluga; praeguses olukorras võib erakordsete sademete korral vesi täita killustikterade vahelised tühikud, tõusta liivakihini ja kiiresti „lõpetada“ liiva kandumise killustikukihti; sellele järgneb alumise 50 mm paksuse soojustava kihi langemine killustiku peale; - armeeritud kandva 100 mm paksuse betoonplaadi hindamiseks ei anna projekt piisavalt tehnilisi andmeid ( lisaks betoonkihi paksusele on teada vaid armatuurvarraste läbimõõt 5 mm ja armatuurvõrgu silma suurus 150 mm); määramata on betooni ja armatuurterase tugevusklassid ning armatuuri paiknemine betoonis (kattekihi paksus).
4.punktis 2.3.8.- vundamendi plaanil (joonis nr 4) on telgedel 3-3 ja 4-4 näidatud postide alused taldmikud. Nende rajamissügavuse kohta andmeid ei leidu (puudub kohtlõige ega pole ka taldmiku põhja kõrgusmärki).
5.punktis 2.11 – posti jalandil on üks ankur puudu (foto 29). Kui jalandid on kinnitatud kiilankrutega, siis paiknevad need betooni külgpindadele liiga lähedal (lisa 3/5).
6.punktis 2.23 – läbi alusbetooni on torustik toodud hülsse kasutamata (foto 36).
7.punktis 2.25 selgitab ekspert materjalide väärkasutuse kohta – 2.25.1 – kui betoonist põrandaplaadi alused kihid on teostatud esitatud joonistele vastavalt, siis võib plaadialuse liivakihi lugeda otstarbetult kasutatud materjaliks, sest liiv variseb aja jooksul kas täielikult või osaliselt killusikukihti ega täida enam oma ülesannet. 2.25.2 – Täiendava 350-400 mm paksuse killustikaluse rajamine kogu hoone alla oleks põhjendatud vaid huumuse olemasolul loodusliku pinnase väljakaevatud kihis. Kui väljakaevamise tingis tumeda savi lisand liivas, siis võib olla tegu külmakerkelise pinnasega. Viimasel juhul on põranda alt välja kaevatud tarbetud pinnasemassid, aga välisseinte perimeetril ei ole välja kaevamise sügavus piisav kuna külmakerkeline pinnas jääb ülepoole külmumissügavust. Lahenduses puudub horisontaalne soojustus. Pinnase omadused tuleb tõestada laboriteimidega ja vajadusel tellida vastav ekspertiis selle ala spetsialistidelt Tallinna Tehnikaülikoolist. Punktis 3.2. märgib ekspert – ekspertidele ei esitatud ehitise nõuetekohast projektdokumentatsiooni, oluliste ja vastutusrikaste konstruktsiooniosade sõlmlahendusi, samuti eellepingus märgitud ehitusprojekti osi. Nimetatud projektdokumentatsiooni olemasolu kohta andmed puuduvad. Esitatud projektis esineb ekslikke, vastuolulisi ja nõuetele mittevastavaid tehnilisi lahendusi. Lünklik ja pealiskaudne on olnud ehitamise tehnilise dokumentatsiooni nõuetekohane pidamine, seda eriti kaetud tööde aktide osas. Puuduvad kasutatud materjalide sertifikaadid. Oluline osa teostatud ehitustöödest ei vasta ehitusstandarditele, heale ehitustavale ja ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele. Punktis 3.2. märgib ekspert – sarrusbetoonist põrandaplaadi aluste täitekihtide tehniline teostus ei ole nõuetekohane, milline asjaolu vähendab olulisel määral ehitise kasulikku tööiga ja energiatõhusust ning võib põhjustada ehitises olulisi deformatsioone. Ehitise nõuetele vastavusse viimiseks tuleks hoonestajal enne tööde teostamist tellida vastav projektlahendus ja see teostada. Punktis 3.3. märgib ekspert – parimal moel ei ole silmas peetud kliendi majanduslikke huvisid täiendavate tööde eest stiilis „post factum“ arvete esitamise näol (näiteks mittevajalikud kogused killustikku vundamendisüvendi täitmiseks). Mittevajalik kogus killustikku, mille kohta esitati täiendav lisatööde loetelu ja arve, on M.K lugenud killustik 16/32 – 27 tonni, killustik 32/64 49,4 tonni. Mittevajalik liivakogus 39 tonni.
2-09-217
36.Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on elamu välislaudise värvitooni ja naelutuse osas tehtud järeldustega nõustunud maakohtuga, kes leidis, et selles hageja pretensioonis ei saa kostjat pidada lepingut rikkunuks ning hageja ei vaidlustanud ringkonnakohtu lahendit, siis hageja sellel enam ei peatu.
37.Ehitise töövõtulepingu nr 143, 23.07.2007.a. punkt 2.2. kohaselt lepiti kokku, et valmis ehitis peab vastama eelkõige Poolte poolt Lepingu Lisas 2 kokkulepitud ehitustööde loetelule, samuti kõikide Eesti Vabariigis kehtivatele kokkulepitud ehitusnormidele ja heale ehitustavale. F Osaühingu ekspertiisi kohaselt peaks ehitis vastama peale hea ehitustava RYL 2000 nõuetele, mis kehtisid ehitamise ajal. Vundamendi osas MaaRYL 2000. Pinnasetööd ja alustarindid (eestikeelne tõlge 2005) ning Tarindi RYL 2000. Kande –ja piirdetarindid (eestikeelne tõlge 1999). Tarindi RYL 2000 ehituskvaliteeti ja nõudeid puudutavad osad viitavad tehnilistele normidele, nõuetele ja juhenditele, millised on välja antud RT-kartoteegina. Eestis on paralleelselt kasutuses ka ET-kartoteegis sisalduvad tehnilised normid, nõuded ja juhised, samuti DIN-seeriasse kuuluvad normid.
38.Hageja on seisukohal, et esiletoodud puudused esimese ehitusetapi töödel ei vasta kvaliteedinõuetele, tegemist on oluliste lepingurikkumistega, mis õigustasid lepingu ülesütlemist hageja poolt.
39.Kahju suuruse arvestamise osas on ringkonnakohus märkinud, et hageja on oma väidetava kahju leidmisel lähtunud sellest, kui palju kuluks rahalisi vahendeid, et elamu lõpuni ehitada. Et maja lõpuni ehitamata jätmine ei ole selles vaidluses kostjale etteheidetav, siis ei saa hageja oma kahju ulatust sellega ka seostada. Kahju suuruse arvestamisel märgib hageja, et kui leping on hageja poolt selle ülesütlemisega lepingu olulise rikkumise tõttu lõppenud, siis hageja kahju suuruse kindlaksmääramiseks tuleks võtta aluseks järgmised kriteeriumid. Töövõtja vastutust lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise eest ettenägevate VÕS-i sätete eesmärk on eelkõige tagada nn tellija ekvivalentsihuvi rahuldamine, st see, et tellija omandatud töö väärtus vastaks selle eest töövõtjale makstud tasule. Kahju hüvitamise nõude esitamise korral on seega tellijale kahju hüvitamise peamine eesmärk kompenseerida tellijale töö puudusest tingitud asja väärtuse vähenemine. Hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks on seetõttu eelkõige puudusteta ja puudustega töövõtulepingu eseme väärtuse vahe, mille suurus võrdub eelduslikult puuduse kõrvaldamise kuludega, samuti kuulub hüvitamisele kahju, mis puuduse tõttu tekib muudele, puudusteta töö osadele. (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne.Tallinn,2009. Sissejuhatus §-de 641-651 juurde, p. 225 c, lk 6)
40.Hageja on toonud hagiavalduses ja sellele esitatud täiendustes välja arvestuse, millised kulutused tuleb teha selleks, et viia ehitis seisu, milline ta peaks olema ilma praeguste puudusteta ja teda võiks edasi ehitada. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb arvestada ka, kui palju on hageja maksnud kostjale ning kas hageja on saanud vastu tööd väärtuses, mille ta on maksnud kostjale. Töövõtulepingus on kostja määratlenud tööd etappidena ja märkinud juurde summa, mida ta igas tööde etapis soovib hagejalt ettemaksuna saada. Kostja ei ole aga esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, et lepingus näidatud etapis teha lubatud tööd on ekvivalendis selles etapis hagejalt küsitud rahaga. Lõppkokkuvõttes kui lepingut ei oleks rikutud ja leping ei oleks lõppenud töövõtja olulise lepingurikkumise tõttu, oleks töövõtjale makstav tasu õige. Kuid lepingu lõppemise korral lepingu täitmise keskel ei ole teada, kas töövõtjale makstud tasu võrdub lepingu lõpetamise hetkeks tehtud töödega. Kui hageja on maksnud kokkulepitud tasu rohkem kui kostja on teinud hagejale töid, siis ka see summa on hageja kahju ja tuleb hagejale hüvitada. Hageja arvates tuleks kahju täpse suuruse kindlakstegemiseks läbi viia ekspertiis, milles määrataks kindlaks tehtud tööde maksumus tulenevalt lepingujärgsest üldmaksumusest, samuti ümbertegemist vajavate tööde maksumus praeguse aja seisul. Eesmärk on teada saada, millised
2-09-217 kulutused tuleb hagejal teha veel selleks, et viia ehitis seisu, kust on võimalik seda edasi jätkata, samuti teada saada, kui palju on hageja maksnud kostjale raha ette ning millises ulatuses on õigus see tagasi saada. Hagiavalduses määratles hageja ehitise juures tehtavad täiendavad tööd, millega parandatakse olemasolevat ehituse seisundit ja mille järgselt on võimalik jätkata ehitust järgnevate töödega maksumuseks on 295 998.64 krooni ehk 18 918,48 eurot. Hinnapakkumine oli tehtud 2008, mis võib aga tänaseks olla oluliselt muutunud ehitusmaterjalide hindade ja ehitustööde hindade tõusu tõttu. Hageja jätab välja laudise värvist tulenevate ümberehitustööde esitatud rahalise nõude.
41.Hageja lõpliku kahju suuruse, mis tuleneb asja lepingutingimustele mittevastavusest saab hageja ütelda peale ekspertiisi läbiviimist. Kuigi hageja esialgselt hagiavalduses arvestas kahju suurust läbi lõpptulemi, ei tähenda see seda, et hageja oleks kahju küsinud kostjalt asja lõpuni ehitamise eest. Hageja lihtsalt ei leidnud muud mõistlikku valemit, et teada saada kostjale lepingu järgi makstud raha ja tegelikult kostjalt saadud töö eest maksmisele kuuluva raha suuruse vahekorda, mis on hageja kahjuks. MK kahjuks on ka kulud ekspertiisidele enne hagi kohtule esitamist FOÜ-le ja IB K OÜ-le, kokku summas 47493,20 krooni.
42.Hageja palub määrata hageja kahju hüvitise suuruse kindlakstegemiseks ehitus-tehniline ekspertiis Harju Maakonnas XXX elamule ning eksperdile esitada järgmised küsimused: 1) milline on OÜ EM poolt teostatud ehitustööde maksumus lähtudes töövõtulepingus kokkulepitud tööde hinnast; 2) milline on tööde maksumus, mida on vaja teha selleks, et kõrvaldada puudused EM poolt teostatud töödes vastavalt FOÜ poolt koostatud ekspertarvamusele, ekspertiisi tegemise ajal kehtivates hindades. Eksperdi isiku palub hageja määrata kohtu poolt.
43.Kohus edastas hagi täpsustuse kostjale 29.09.2011, kostja on kättesaamist kinnitanud 04.10.2011. Kohus määras 09.11.2011 määrusega viia läbi hagejale kuuluva elamu, asukohaga Harju maakonnas XXX ehitustehniline ekspertiis ja küsida riiklikult tunnustatud eksperdilt L S hageja poolt taotletud küsimused.
44.22.12.2011 esitas ekspert L S kohtule 09.11.2011 määruse alusel eksperthinnangu.
45.28.03.2012 esitas kolmas isik EMOÜ kohtule teate, mille kohaselt kolmas isik on eelnevas menetluses oma seisukoha esitanud ja jääb selle juurde. EMOÜ ja EMOÜ vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel valmistas EMOÜ seinapaneelid ja katusefermid vastavalt EMOÜ poolt esitatud tellimusele. Tööd teostati vastavalt tellija poolt esitatud tööjoonistele ning anti tellijale üle. Naelutusplaatide kasutamine tulenes tellija EMOÜ tellimusest. Seinte värvi kvaliteedi osas on EMOÜ tellinud eksperthinnangu AS TV tooteinsenerilt, kes on teostatud tööd üle vaadanud ning värvitooni vastavust kinnitanud. EMOÜ on tööd vastu võtnud ja neid aktsepteerinud. Tsiviilajas teostatud ekspertiis ei ole samuti etteheiteid teinud EMOÜ poolt teostatud töödele (mis on üksnes väike osa vaidluse all olevatest töödest). Kolmas isik palub 29.03.2012 määratud kohtuistung läbi viia ilma tema osavõtuta. Kohtuistung 29.03.2012.
46.Hageja seisukoht. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja ütles, et nõue laudise värvile on põhjendamatu ja see ei saanud olla aluseks lepingu ülesütlemisel. Samuti ei ole oluline rikkumine vundamendis lepingu rikkumine. Kuid kohus leidis, et leping on lõppenud korralise lepinguna. Teine aste apellatsioonimenetluses nõustus apellandiga. Praegu on küsimus selles, kas need küsimused on üles jäänud. Teised puudused, mis puudutasid betoonpõrandat, kas need puudused olid olulised, et hagejal oli õigus lepingust taganeda või mitte ja sellest tulenevalt välja selgitada, kas olid olulised rikkumised ja kas andis õiguse taganeda. Kui andis siis tuleb välja selgitada hageja nõue, sest taolisel juhul on leping lõppenud. Hageja kahju nõudeks saab olla puuduste kõrvaldamisele vaja minevad tööd ja see vahe, mis kostja on lepinguliselt määratlenud tehtud tööde hinnaks aga, mis tegelikkusele ei vasta. Tuleb selgeks teha milline on nende
2-09-217 teostatud tööde hind. Hageja soovib pooleli olevate tööde parandamist. Ekspert ütleb, et kostja peaks lõpetama need tööd. Aknaid ja rõdusid ei ole ja ei tea kui palju need maksavad. Kostja peab ära tegema vaegtööd ja kõik II etapi tööd lõpuni ja esitama arve ja hageja vaatab, kas kõik sobib. Küsimus on veel betoonpõranda kohta, sest ekspert ei ütle selle kohta midagi. Teise etapi lõpp peab olema kinnine karp. Hageja on nõus, et kõik parandataks ära ja tehtaks korda, kostja peab esitama tööde loetelu.
47.Kostja seisukoht. Kostja on nõus oma puudustega töö parandama. Toetudes ekspertiisile, siis see maja on 5 aastat looduse meelevallas olnud ja ta on ilusti vastu pidanud. Aknad ootavad panekut. Siin ongi see moment, et teatud maani on need tööd läinud ja kuskil 10 % on tegemata. Siin on vaja töid parandada ja teise etapini saab 10% likvideerida. Eksperdil on kõik ära toodud, mida peab tegema. 5 aastat on see plaat vundament olnud ja koormusjaotus on ühtlane. Kostja eesmärk on kompromiss leida. Ettepanek on ekspertiisiakt toimikus lk 17-18 ja kuna tänasel hetkel on liivatihendamine siis ka need tööd sisse panna sinna. Aknad on olemas, kuid ukse kohta ei oska kostja öelda. Selle plaaditihendamise osas oli teema päevakorras esindajatega ja seda tagasitäidet on sinna vaja teha. Vedelbetooniga pressitakse sisse.
48.Kohus rahuldab poolte taotluse ja annab aega hiljemalt 07.05.2012 pidada läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Kohus pikendab tähtaega kuni 31.05.2012, kuni 19.06.2012, kuni 15.08.2012 ja kuni 01.10.2012. Pooled arutasid 01.11.2012 toimunud kohtuistungil kompromissilepingu tingimusi, kuid kostja lepingulisel esindajal ei olnud volitust hageja poolt esitatud tingimustel kompromissilepingut sõlmida. Kohus andis täiendava tähtaja kuni 08.11.2012 ja kuni 12.11.2012. Pooled ei jõudnud kompromissini.
49.Kostja teatas kohtule 12.11.2012, et kostja palub jätkata tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses ja lõpetada menetlus kohtuotsusega.
50.Hageja esitas 12.11.2012 kohtule taotluse kutsuda kohtuistungile ekspert L.S , et esitada eksperdile täpsustavaid küsimusi ekspertarvamuse kohta, kuna ekspert on vastanud ekspertiisis kohtu poolt esitatud küsimustele nagu tema on soovinud ja jätnud osaliselt vastamata. Hageja ei saa ekspertiisi tulemist aru, kas vastuses 1.küsimusele peetakse silmas olukorda, mis oli näha või on ekspert arvutanud ka osade töödega, mis on tegemata. Nii võib aru saada, kuna ekspert ütleb, et fassaadi kilpide lõplik värvimise tuleb maha arvutada. Kuid seda tööd ei saanud arvata juba teostatud tööde hulka, kuna lõplik värvimine tuli väidetavat teha peale maja valmimist. Hagejale ei ole arusaadav, millises väärtuses oli maja kilpe paigaldamata ehk milline summa on maja maksumusest selle võrra maha arvutatud. Ekspert ütleb vaid, et maha arvata 100 m2 riknenud voodrilaudu ja märgib sulgudes, et ei arva maha, kuna tellija ise sai lauad katta, mida aga ei teinud ning arvestanud laudade maksumuseks 0 eurot. Kohus kohustas eksperti andma hinnangu nende maksumusele, aga mitte sekkuma õigusvaidlusse, kelle ülesanne oli materjalid ladustada ja enne nende paigaldamist kinni katta. Ekspert on hagejalt võtnud võimaluse sellel teemal vaielda, kuna ei ole materjali hinda öelnud. Selline eksperdi arvamus on ebaõige ka seetõttu, et eksperdil puudub õigus lugeda ehituskilbid seina panduks, kui neid seal ei ole. Eksperdilt küsiti, mis maksavad need tööd, mis on tehtud. Kui ekspert annab arvamuse, et mingid tööd tuleb ka puuduste kõrvaldamiseks lõpuni teha, siis peab ekspert vähemalt ütlema, millised need tööd poolelijäänud etapis on. Arusaadavalt jäi pooleli II etapp, mille hinnast lähtudes ekspert arvutab valminud majakarbi hinda. Hageja on korduvalt märkinud, et kostja keeldub materjalide hinda hagejale teatamast, mistõttu ilma spetsialisti abita ei ole hagejal võimalik välja arvestada, millises summas on tööd tehtud, millises summas on ette nähtud parendamise tööd ja millises koguses ja summas on vaja teha töid II etapi lõpuni. Hageja võtab aluseks II etapi, kuna see jäi pooleli ja seal olevate tööde kaudu on võimalik kindlaks teha, kui palju on II etapi töödest veel tegemata.
51.Hagejale ei ole eksperdi arvamuse järgi arusaadav, milliste tööde suhtes on hagejal pärast katkestatud lõpetamisjärgus tööde lõpetamist ja puuduste likvideerimist võimalik veel akteerida
2-09-217 töid 1029 eurot ehk millised tööd jäävad II etapis siiski tegemata peale puuduste kõrvaldamist.
52.Hageja arvates, kui kohus nõustub hagejaga, et kostja rikkus lepingut oluliselt ja hagejal oli õigus lepingust taganeda, siis tuleb teha kindlaks rahaline olukord, mis sellel ehitusel praegusel hetkel on. Juurde ei saa kujutleda neid töid, mida seal ei ole. Kui ekspert ütleb, et puuduste kõrvaldamiseks tuleb teha veel mingeid töid lõpuni, siis see peab olema ka ekspertarvamusest nii tööna kui ka summas väljaloetav. Hageja on teinud kostjale II etapi tööde osas ettemaksu ca 90 % ning vaja on teada, millises summas ja töödes on tööd teostatud ja milles mitte. Eeltoodut arvestades palub hageja kutsuda ekspert L.S kohtuistungile täpsustama enda ekspertarvamust ja vastama täpselt kohtu poolt esitatud küsimustele. Peale eksperdilt täiendavate selgituste saamist on hageja nõus jätkama vaidlust kirjalikus menetluses.
53.Kostja esitas 15.11.2012 seisukohad menetluse jätkamiseks ja vastuväited hageja taotlusele. Kostja leiab, et menetluses on tehtud piisavalt menetlustoiminguid, on kogutud tõendeid ning pooltel on olnud menetluse kestel võimalus esitada kohtule kõik oma menetluslikud taotlused, siis on menetluse jätkamine kirjalikus menetluses, ilma täiendavate menetlustoiminguid tegemata võimalik, hinnates üksnes varemesitatut. Taotlust kutsuda kohtuistungile ekspert, peab kostja põhjendamatuks.
54.Kohus rahuldas hageja taotluse ja kutsus eksperdi L S i kohtuistungile 10.01.2013. Kohtuistung 10.01.2013.
55.Pooled on nõus, et menetlus võib edasi minna ilma kolmanda isiku osavõtuta. Kolmas isik teatas kohtuistungi ajal telefoni teel, et ei soovi kohtuistungil osaleda. Kohus küsitleb vastavalt TsMS § 303 lg 3 eksperti L S .
56.Hageja lepinguline esindaja selgitab eksperdi ülekuulamise vajadust: Ekspredilt tahab hageja teada maja hinda, lähtudes lepingu kontekstist. Lepingus on teatud hind ning määratud teatud tööde etapid. Hageja tahab täpsemalt teada loetletud töödest, kuna hageja arvates see maksumus ja töö ei kattu. On selge, et töö jäi pooleli teises etapis. Tegelikult ekspertiisis toodud summad, kui palju praegusel hetkel maksab olemasolev karp seal, moodustab 80% teise etapi maksumusest. Ekspertiisis on selle summa sees on ka teatud tööde lõpetamised ja hageja loeb välja, et tegemata on ainult aknaavad ja varikatusealune. Ülejäänud tööd oleks nagu praaktööd. On 89 000 krooni, aga aknad maksavad 8800 krooni, mis on 10% maksumusest. Seina panemata laudade maksumust ei ole öeldud, ei ole selge, kas need lauad kuuluvad 37 190 krooni hulka. Hageja ei loe välja, mis on asja maksumus ja mis on tegemata tööde hinna sees. Eksperdiarvamuses jäi hagejale arusaamatuks teise etapi tööd, kus ekspert toob vastuse küsimusele 1 punktis 3, mis need asjad maksavad.
57.Ekspert selgitab sissejuhatavalt, et vaadeldav objekt on kokkumonteeritav hoone, mis paigaldatakse kohapeal. Sellise hoone juures tööde katkestamine lõppjärgus eeldab, et eesmärgi tulemusena need tööd peaks lõpetama firma, kes neid lepingulisi töid teostas. Ainult see tagaks selle objekti õige tehnilise valmiduse ja projekti. See on ka ekspertiisi hinnangus selliselt käsitletud. 15.10.2007 seisuga tellija ja töövõtja katkestasid tööd objektil tellija initsiatiivil. Töövõtja poolt esitatud selgitustest on näha, et selline käitumine tellija poolt tuli töövõtjale täiesti ootamatult. Kusjuures on viide, et 11.10.2007 ilmnesid objektil tellija poolt väljendatud rahuolematused. Ekspertiisi lähtematerjalides on olemas 15.10.2007 seisuga lisaks katkestamise aktile veel kaks ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Selle 15.10.2007 seisuga ei ole lepingu pooled täpsustanud või koostanud protokolli tehtavate tööde või tegemata tööde maksumuse osas. See on aktis kirjas. Eksperthinnangu koostamise lähtematerjalid on mahukad ja selle objekti ülevaatuse järel saab ekspertiis tugineda ainult ekspertiisi enda poolt objekti ülevaatuse tööst. Selle objekti ülevaatus näitas, arvestades ka FOÜ ekspertiise, mis on koostatud varem ja ka mõningate teiste ekspertide arvamusi, et siin on tekkinud kaks erinevat lähenemist, millega ekspertiis ei sa nõustuda. Osa eksperte on käsitlenud seda objekti kui praaki, kui lõpetamata töid. Ekspertiis on jõudnud järelduseni, et
2-09-217 tegemist oli lepingu tööde osas lõpetamisjärgus hoone toorkarbiga, mis teise etapi tööde valmimiseks vajas ülekäimist, tugevdamist ja tööde lõpetamist. Töövõtja firma oli litsentseeritud ja oskas läbiviidud töid teha. Vastavalt ehitusseadusele, niisugune objekt vajaks ehitamisel tehnilise järelevalve kaasamist. Peale 15.10.2007 seisu on tellija teinud viiteid, et ta on esitanud korduvaid pretensioone, ka plaatvundamendile, mis pidavat olema halvasti ehitatud, milline töö on tegelikult 28.08.2007 vastu võetud. Ekspert viitab esimese etapi kohta, et tellija on öelnud, et ta käis vundamendi tööd vaatamas, aga ta ise ei teadnud, kuidas vundamenti peab ehitama. Seal oli tehnilise järelevalve puudus. Eksperthinnangust tulenes, et siin ei ole praaktööga tegemist. Oluline on, et kui katkestati tööd, siis see pooleli olev objekt vajas tegelikult kiireloomulist konserveerimist, mis aga ei olnud tehtud. Samamoodi võib öelda voodrilaudade kohta, sest niimoodi materjalidega käituda ei tohiks.
58.Ekspert selgitab: hagiavalduse lisa 12 alusel, ehitustööde katkestamise akt, mis on tehtud samal päeval, millal on tehtud teise etapi tööde vastuvõtmise akt. Tööde katkestamise aktis 15.11.2007, miks tööd katkestati ootamatult, on punktis 1. muid pretensioone ei ole, peale selle, et on pandud vale tooniga või värviga kilbid. See töö oli pooleli. Ekspertiisiakti eelduseks on kaks eelnevat akti. 15.10.2007 aktis teise etapi tööde kohta on fikseeritud tööd, mis on tegemata, sellest ekspertiis lähtus. Ekspertiis käsitles seda objekti lepingulise maksumuse piires, mis oli kokkuleppe hind. Objekt oli selline, millal ekspert käis ja praegu üks ja sama, tööd olid tegemata. Eelneva põhjal ongi aluseks see, et töö lõpetaks siiski lepinguline firma. Ekspertiisi vastus on konkreetselt selline, et millised puudused tuleks kõrvaldada. Objekt võib hävineda või kui, see ehitatakse kellegi teise poolt, siis tunduvalt võib-olla suuremate kulutustega ja omanik ei saa rääkida, et see on tehniliselt õigesti tehtud. See on tehaseline hoone. Ekspert leidis, et töö oli kõlbulik. Puudused on kirjas, mis tuleb kõrvaldada. Kasum ei ole sees nende tööde eest, mida kostja peab likvideerima ehk puuduste kõrvaldamise eest. Lauad kui sellised, punkt (a) esimese etapi töö, läheb esimese etapi alla ja ei ole terrassi ehitus. Ekspertiisis on esimene ja teine etapp ühendatud ja tuleb võtta kokku. Voodrilaudade vahetus on see, mis on seal seinas, voodrilaudu oli ka juba makstud. Ekspertiis ei räägi tegemata töödest, vaid kõrvaldatavatest puudustest. Kui puudused on tehtud, siis jääb teha konkreetsed tehtavad tööd, mis on ka välja toodud. Need on alustatud puudustega tööd. Ekspertiis ühendas esimene ja teise etapi tööd ja see on tehtud ja sellest tuli välja arvestada tööde katkestamine. Kus on lõpetamata tööd (puudused), kusjuures ka voodrilauad, kuna tellija oli need välja maksnud. Need lauad, mis oleks vaja panna peatöövõtjal remondiks, neid ei ole arvestatud sisse. Kui ekspert käis objektil, siis ütles peatöövõtja, et ta likvideerib puudused ja lõpetab teise etapi ning et neil olid tegelikult muud põhjused, miks nad tööd katkestasid. Seal ei olnud jäänud palju töid teha. Nüüd on teha karkass ja ei saa võtta, et see on harilik töö. Peatöövõtja ütles, et ta on nõus tulema ja tegema. Voodrilauda kulub 10 000 ruutmeetrit ja 100 krooni on ruutmeetri maksumus. Puuduste kõrvaldamise töö sees on ainult 5 ruutmeetrit purunenud ja defekti saanud lauad. Maksumusega 100 krooni ruutmeeter. Siin ei ole seda tööd, mis on esimese etapi lepingus. 5x100 on laudade maksumus, panna need vahelauad, mis on kilpide vahel, 625 krooni on tööraha, see on ainult parandustööd.
59.Fassaadide värv on parandustöö, see on ühekordne värvimine. Teise etapi lõpus oleks saanud karp kinni ja oleks saanud edasi minna. See on praaktöö, õigeaegselt ei olnud tehtud, arvestatud on kogu maja karpi.
60.Teemantlihvimine ja torustik: torustik on 500 krooni hülsside peale ja ülejäänud teemantkäiaga üle käimine. Et lõikamisel võib kahjustada torustikku, see on risk küll ja seda peab tegema spetsialist. Peatöövõtja avaldas eksperdile, et tegelikult katkestati tööd ootamatult ja ekspert jääb sellele väitele, et ei saa tulla kolmas isik tegema. Peatöövõtja väljendas, et teda ei lubatud töid tegema, katkestusakt käsitleb vaid kilpe.
61.Lihvimisel käiakse kettaga kohad üle, et lihvida kõrgused. Ekspert ei kontrollinud, kas põrand annab kõrguse (2,40) projekti järgselt välja, vaid vaatas seda objekti sellises seisukorras, mida on vaja teha, et teine etapp lõpetada. 300 krooni on tööraha.
62.Karkassi, vermide tulemused punktis d on lõpetamata tööd. Karkass on valmis, aga teda
2-09-217 tuleb tugevdada ja see oli peatöövõtja töö. See on puuduste kõrvaldamine.
63.Arvutusel tähistus 2 on kaudsed kulud koos sotsiaalmaksudega.
64.Terrassipostide võimaliku remondi osas ekspertiis ei kaevanud lahti, aga kuna kaetud töödel polnud kinnitust, siis tuleb lahti kaevata ja kontrollida. See on prognoositud kulutus.
65.Katuseräästad - 16 150 on põhimõtteliselt kõik puudus, sest tööd olid pooleli ja lohaka paigaldusega. Kui objektil on valmis teise etapi tööd, siis vaadatakse objekt uuesti üle. Objekt vajas juba järelevalvet.
66.Tuulekastid on tehtud, aga nad on lõpetamata, kõik on sisse arvutatud ja koos katusetööga. Võimalik, et katuseräästas on tuulekast.
67.Kõik arvutused on koos käibemaksuga. Ekspertiis ei ole jaganud tuulekastide punkti kaheks (puudused ja ehitamine), maha on võetud 10% reservi tegemiseks. Ekspertiis lk 16. Tegemata tööde maksumus on tegelikult suurem. Käibemaksu määra puhul lähtub ekspertiis hetkeolukorrast.
68.Lauamaterjalid on arvutatud ekspertiisi lk 16 punkt d. Need lauad maksavad 10 000 krooni, kuidas neid kasutada, on tellija asi, 100 krooni ruutmeeter 22.12.2011.
69.Konstruktsiooni puudused: hageja on tuvastanud, et vahelae osas talad olid paigaldatud niimoodi, et seal olid vahed. Et talad olid kõrgemal, kui kannad. Ja need ei saanud olla loodis ja pooled leppisid kokku, et talad tuleb loodida ja siis kinnitada. Ekspert märkas toorkarpi, mis koosnes kilpidest. See tuleb paika sättida, tegemist on ehitaja poolt tegelikult üleandmata tööga teises etapis. Ehitaja paneb kinnitused ära ja pärast võib lahti võtta ja kinni panna, just nii tehaksegi ja pärast käiakse kõik uuesti üle. Kostja ütles, et nad tegid kiiruga, et saaks kütte sisse. Et töö oleks kvaliteetne, peakski olema tööde järelevalvaja. Vahelagi on kolmandas etapis, tehases ei panda midagi kokku.
70.Ekspertiisiakti lk 18 märkused on niisugused puudused, mis ei anna hoonele midagi juurde. Teise etapi tööd on fikseeritud esimeses küsimuses. Esimese ja teise etapi kogumaksumuse tööga on tegeletud. 48 287 on kostjal tegemata töid ja ta peab neid töid tegema. Ekspertiis lk 22 ja lisa nr 2. Kolmanda etapi kohta ütleb ekspert, et seda võib teha ükskõik, mis firma. 88 746 on mõlemad etapid koos. Palju lõpuks ta saab aktsepteerida on ainult prognoos. Konkreetseid töid ei saa eristada, lepingulise töö maksumuses ei ole eraldatavad töö, kulud, materjal jne.
71.Akna silluste tugevdamine ja täiendavalt parandamine – kõik läheb paranduste alla d osas, see on karkass, hoone puitkarkassi on käsitletud kui ühte tervikut.
72.Terrassipostide ja aluste võimalik remont. Need postid peavad olema projekti kohaselt tehtud. Võib-olla tuleb ainult viimistlust teha, võib-olla peab need vahetama. Puidupragusid kinni panna ei saa ja see ongi tugev puit, mis praguneb. Kui puit kaardub kahe aasta jooksul ära, siis on vaja ta välja vahetada. Kostja on seisukohal, et post pole kaardunud vaid lõhenenud ning kui uued postid panna, on nad paari kuu pärast samasugused. See, et suured oksad on sees, on looduslik.
73.Betoonpõrand (ekspertiisi aktis lk 13), mis on hageja arvates oluline rikkumine. Ekspert L S on öelnud, et sellel pole häda midagi. Teised eksperdid selgitasid, et vundament on tihendamata kui on killustik, liiv ja kui ei ole kangast vahel. Hageja oli kõrval ja kangast ei pandud vahele. Ekspert ei nõustu selle väitega, kuna hageja on eelnevalt öelnud, et ei teadnud, milline see vundament peaks olema. Kui vundament oleks halvasti tihendatud, siis ta oleks lõhenenud. Ta on külmumistsoonis. Hoone oleks pidanud saama nii valmis, et ta ei külmu, kuna ta on maapinnast kõrgemal. Ka on hageja aktile alla kirjutanud. Hageja avaldab arvamust, et aluskiht oli tihendamata ja kui tekib vaakumauk ja betoon on peal ja tekib vibratsioon, siis on võimalik et see maja vajub alla. Ekspert ei tea, mis on seal all ja kui teha ühe augu vundamenti, siis see ei aita. Ekspert väidab, et kogenud firma ei lähe selle asja lõksu, et ta teeb tihendamata vundamendi, et ta peab hakkama seda parandama. Ekspert ei saa välistada võimalust, et põrand hakkab ükskord vajuma. Seal on paepind, seal ei ole pinnaseuuringut tehtud. Tõenäoline on, et selle põrandaga ei juhtu midagi, kuna ta on raudplaadiga. Ekspert usub ehitaja litsentsi ja et ta tegi korraliku tööd.
74.Ekspert jääb oma akti juurde ja see ei vaja korrigeerimist. Kokkuvõtvalt rõhutab ekspert, et
2-09-217 lepingu juures olev hinnapakkumine ja objekti tööde etappideks jagamine on tehtud niivõrd üldiselt, et see ei ole kontrollitav ja see tekitab käsitledes segadust. Peatöövõtjal ei tekita see segadust. Hageja katkestas tööd, kuid sellel ei olnud mingeid põhjendusi, sellel momendil. 12.11.2007 oli lepingulise töö lõpp, kuid hageja katkestas lepingu oktoobris.
75.Kohtunik teatab pooltele, et menetlus jätkub kirjalikus menetluses. Kohus kohustab pooli esitama hiljemalt 20.02.2013 kohtuvaidluse teesid või allkirjastatud kompromisslepingu teksti. Pärast seda kohus, kas kinnitab kompromissi või teatab kohus kohtulahendi teatavakstegemise kuupäeva.
76.Hageja esitas 20.02.2013 kohtuvaidluse teesid. Kostja kohtuvaidluse teese ei esitanud.
77.Hageja teesid. Tallinna Ringkonnakohus märkis otsuses, et vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas töövõtja tehtud töö vastab lepingutingimustele (kas töö on puudusega); kui ei vasta, siis kas töövõtja suhtes saab kohaldada õiguskaitsevahendit (kas töövõtja vastutab puuduse eest); kui saab, siis kas hageja on valinud õige õiguskaitsevahendi (kas rikkumise olulisus õigustab täitmisnõude asemel lepingust taganemist ja kahju hüvitamise nõudmist, arvestades VÕS § 647 lõikes 1 sätestatud erisusi); kui on, siis milline on kahju suurus. Ringkonnakohus märgib, et kuna tööde tegemine ehitusobjektil peatati poolte kokkuleppel II etapi tööde tegemise ajal, nii et selle etapi tööd on lõpetamata ja hagejale üle andmata, siis saab kasutatava õiguskaitsevahendi asjakohasust hinnata üksnes valminud ja hagejale üle antud tööde lepingutingimustele vastavuse pinnalt.
78.Ringkonnakohtu lahendi kohaselt peab kohus kindlaks tegema esiteks, kas I etapi tööd olid selliste puudustega, mis õigustasid hageja poolt kasutatud õiguskaitsevahendi - lepingu ülesütlemise kasutamist ning kui kohus leiab, et leping on hagejapoolse õigustatud ülesütlemisega lõppenud, siis tegema teiseks kindlaks, milline on hageja kahju suurus.
79.Hageja taotles menetluses täiendava kohtuekspertiisi läbiviimist eesmärgiga täiendavalt kindlaks määrata töövõtja poolt tehtud tööde maksumus tulenevalt lepingujärgsest üldmaksumusest, samuti ümbertegemist vajavate tööde maksumus praeguse aja seisul. Hageja eesmärgiks oli alternatiivselt hageja poolt kohtule juba esitatud tõenditele kindlaks teha, millised kulutused tuleb hagejal teha veel selleks, et viia ehitis seisu, kust on võimalik seda edasi jätkata, samuti teada saada, kui palju on hageja maksnud kostjale raha ette ning millises ulatuses on õigus see tagasi saada. Hageja poolt kohtule tõenditena esitatud hinnapakkumiste alusel arvestatud kahju suurusele vaidles kostja vastu.
80.Kohtu poolt määratud ekspertiisi teostas 22.12.2011 Ekspertiisi ja projekteerimisbüroo Ehitusekspert riiklikult tunnustatud ekspert L S . 10.01.2013 toimunud kohtuistungil andis ekspert täiendavaid selgitusi teostatud ekspertiisile.
81.Hageja kui tellija poolt töövõtulepingu ülesütlemine töövõtja poolse lepingu olulise rikkumise tõttu on põhjendatud. Hageja ütles töövõtulepingu üles kostjale 30.10.2007 edastatud teates. Lepingu ülesütlemise aluseks olid puudused töövõtja töös, mis on olulised ja nende kõrvaldamata jätmisel on tellijal õigus leping VÕS § 647 lg 1 ja 3, § 655 lg 3 alusel üles öelda. Hageja põhjendusteks lepingu ülesütlemisel olid puudused ehituskonstruktsioonis, sh vundamendis ja maja laudises (värv ja kilpide paigaldus). Maja laudise osas on vaidlus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse järgselt lõppenud ja jäänud küsimused ehituse konstruktsioonis. 27.09.2011 menetlusdokumendis lk 2 – 6 on hageja kirjeldanud, millised tööd tuli kostjal esimeses etapis teha ja millised olulised rikkumised kostja töös on kindlaks teinud kostja tellitud eksperdid.
82.Hageja on seisukohal, et hageja tellimusel kohtuväliselt teostatud ekspertiis on samaväärselt pädev andma arvamust ehituses esinevate puuduste kohta kui ka menetluses antud ekspertiis. Hageja poolt esitatud ekspertarvamused on andnud riiklikult tunnustatud ekspert Toivo
2-09-217 Rattasepp, ehitusekspert MP ning EKOÜ. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 232 lg 3, mille kohaselt kohus on seotud vaieldava asjaolu kindlakstegemisel arvamusega, mille on andnud poolte kokkuleppel määratud asjatundja, käesoleval juhul ei kohaldu, kuivõrd tegemist ei ole vaidlusega, mis tuleneks mõlema poole majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingust. Järelduvalt on hageja esitatud T.R ekspertarvamus kohtumenetluses hinnatav TsMS § 233 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina. 29.10.2007 EKOsaühingu poolt antud eksperthinnang on samuti käsitletav dokumentaalse tõendina. Harju Maakohtus 28.09.2010 tunnistajana üle kuulatud ehituseksperdi MP ütlused on tõenditena hinnatavad kui tunnistaja ütlused.
83.Ekspert MP andis kohtus ütlusi vundamenti puudutavas osas ja selgitas, et liivaprobleem vundamendil on seotud alusbetoonpõrandaga, mis on valatud üle kogu maja. Seal on eksitud kihtide omavahelise järjestusega. Kui kihid läksid valesti, siis oleks pidanud liiva ja killustiku vahele paigaldama geotekstiili, et vältida liiva vajumist. Liivatiheduse mõõtmisel selgus, et tihedus on nõutavast oluliselt väiksem, Tagajärg on see, et kandev betoonplaat, mis on mõeldud kogu pinna peale kandma, on õhus. Sellele lisab koormust küttesüsteemi jaoks valatav betoonkiht. Võivad tekkida läbivajumised. Tekkivatesse vahedesse võib sattuda külma õhku ja see kahjustab soojapidavust. Parandusmeetodiks tuleb tekitada täiendavaid toepunkte. Võimalik perimeeter tõhusalt soojustada. Samasugused arvamused on andnud nii ekspert R kui ka EKOÜ, millised on lahti kirjutatud hageja 27.09.2011.a. menetlusdokumendis.
84.Kohtumenetluses läbiviidud ekspertiisis märgib ekspert L S ekspertiisiaktis lk. 13 punktis 3 vundamendi kohta : „ Vaatamata olnud erakordsetele, viimaste aasta talvedele – on nn hoonealune raudbetoonplaat nähtavate pragudeta, mis välistab võimalikud, olnud külmakerked. Ekspertiisil on põhjust uskuda 0-tsükli tööde osas: I-etapi tööde vastuvõtu akti; nn vundamendiplaadi ja selle aluse kohta koostatud kaetud tööde akte; töövõtja täiendavat infot ja plaadi ülevaatust objektil 4.12.2011, mis on töökorras. Ekspertiisist ei selgu, miks ekspert usaldab töövõtjat betoonpõranda kvaliteedi osas, kui teised eksperdid on kontrollinud, et tegemist on tihendamata liivaga ning et liiva ja killustiku vahele ei ole pandud liiva äravajumise kaitseks geotekstiili. Ekspertarvamusele lisatud töövõtja jooniselt Verikaallõige telje 4 kohalt, nähtub, et täiteliiva ja killustiku vahele ei ole pandud mingit liiva äravajumist takistavat kangast. Kohtuistungil ei osanud ekspert aga selgitada, kuidas ta on kontrollinud, et raudbetoonplaadi all olevad kihid on teostatud nii, et liiv ei oleks ära vajunud. Eksperdi väide oli, et ta usaldab töövõtjat kuna viimane on litsentseeritud ettevõtja, samas aga väitis ka, et ei saa välistada, et põrand võib vajuda kui tihendamata liiva vajumisel tekib põrandaplaadi alla tühimik ja peal tekib koormusest vibratsioon.
85.Hageja on seisukohal, et ekspert S i poolt antud arvamus on antud erapoolikult töövõtja kasuks – ekspertiis süüdistab tellijat nii selles, et viimane ei palganud endale õigeaegselt järelevaatajat ja koheselt ei reageerinud töövõtja vigadele. Ekspertiis õigustab töövõtja vigu sellega, et tellija on tööd aktidega vastu võtnud, järelikult neis puudusi ei olnud. Selline ekspertarvamus on selgelt erapoolik ja kaitseb vaid töövõtja huve. Ekspertiisi ülesanne oli anda arvamus erapooletult.
86.Hageja on seisukohal, et töövõtja poolt tehtud vead betoonpõranda ja selle aluskihtide valmistamisel olid sellise olulise tähtsusega elamu ehitusel, et neid on võimalik lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks kostja poolt, mis õigustavad hageja poolt teostatud lepingu ülesütlemist töövõtja poolse olulise lepingurikkumise tõttu.
2-09-217
87.Hagejale tuleb hüvitada lepingu rikkumisest tulenev kahju. Eeldusel, et kohus nõustub hagejaga, et kostja rikkus oluliselt töövõtulepingut ja töövõtuleping on lõppenud hageja poolse lepingu ülesütlemisega, tuleb kindlaks teha hageja kahjunõuete suurus, arvestades Tallinna Ringkonnakohtu poolt antud juhiseid. Hageja on toonud hagiavalduses ja sellele esitatud täiendustes välja arvestuse, millised kulutused tuleb teha selleks, et viia ehitis seisu, milline ta peaks olema ilma praeguste puudusteta ja teda võiks edasi ehitada. Hagiavalduses määratles hageja ehitise juures tehtavad täiendavad tööd, millega parandatakse olemasolevat ehituse seisundit ja mille järgselt on võimalik jätkata ehitust järgnevate töödega maksumuseks on 295 998,64 krooni ehk 18 918,48 eurot. Hinnapakkumine oli tehtud 2008, mis võib aga tänaseks olla oluliselt muutunud ehitusmaterjalide hindade ja ehitustööde hindade tõusu tõttu. Hageja jätab välja laudise värvist tulenevate ümberehitustööde esitatud rahalise nõude.
88.Kohus esitas ekspert S küsimused:
1.Milline on elamu OÜ EM poolt XXX ( nüüd XXX) XXX majas teostatud ehitustööde maksumus, lähtudes töövõtulepingus kokkulepitud tööde hinnast?
2.Milline on tööde maksumus, mida on vaja teha selleks, et kõrvaldada puudused EM poolt XXX majas teostatud töödes, vastavalt FOÜ poolt koostatud ekspertarvamusele, ekspertiisi tegemise aja kehtivates hindades?
89.Esimesele küsimusele vastas ekspert L.S järgmiselt: p.2. Töövõtja ja tellija olid objekti tegemiseks määranud kokkuleppe hinna 1 201685 krooni (summa sisaldab 18% käibemaksu). p.3. Kuni seisuni 15.oktoober 2007 oli Töövõtja objektil teinud arvestuslikult punktis 1) märgitud töid a) I-etapi tööd – 419 643 krooni; II-etapi tööd 371 534 krooni, M= (461 103-48 287)x0,9=371 534 krooni. Kokku I+II etapi töödest arvestuslikult tehtud 791 177 krooni. Ekspertarvamuse kohaselt tuleks sellest summast maha arvata 6500 krooni fassaadi kilpide voodrilaudise lõplik värvimine, mis on tegemata, samuti tuleks maha arvata 2011.aastani riknenud voodrilauad 100m2. Eksperdi arvates tuleks need jätta maha arvamata, kuna tellijal oli võimalik ise lauad kinni katta, aga ei teinud seda. Ekspertarvamuse kohaselt on tehtud tööde arvestuslik maksumus 784 677 krooni.
90.Teisele küsimusele vastab ekspert, et puuduste kõrvaldamiseks on Töövõtjal vajalik kõrvaldada järgmised puudused objektil (EEK-ides 2011.a. hindades)
1.2012 kevadel osa voodrilaudade vahetus ja kilpide ühendusliistude paigaldus summas 1625 krooni
4.Karkassi, sh fermide tugevdused ja täiendavad kinnitused ( tuuletõkkeplaadi lisamine) – 25200 krooni,
5.Terrassipostide ja aluste võimalik remont – 3600 krooni;
6.Katuse räästad (osaliselt ripuvad), katuste külgnemise tööd lõpetada – 16150 krooni. Ekspertarvamuse kohaselt puuduste kõrvaldamine koos osaliselt tööde lõpetamisega maksumus kokku on 55130 krooni.
91.Märkusena märgib ekspert viitena ekspertarvamuse lisale nr 2, lk 33 A, et töövõtjal on põhjendatud katkestatud lõpetamisjärgus töö lõpetada ja puudused likvideerida, peale seda saab töövõtja veel tellijalt akteerida töid M= 16105 krooni. Lisas nr 2 lk 33 A kohaselt tuleks töövõtjal puuduste kõrvaldamise käigus teostada järgmised tööd:
1.Tuulekastide paigaldus 9529,50 krooni;
2.Katuseharja elementide paigaldus 3197 krooni;
2-09-217
3.II korruse rõdu SBS katusekatte paigaldus 1300,80 krooni Kokku 14127,30 krooni, millele lisandub 18% k/m, kokku summas 16105 krooni. Ekspert märgib, et töövõtjal tekib seoses puuduste kõrvaldamisega omapoolne rahaline kulutus M= 55130 – 16150= 39 025 krooni.
92.Tulenevalt ekspertarvamustest on hageja seisukoht kahjunõude arvestuses järgmine. Hageja on seisukohal, et ehitaja poolt halvasti ladustatud ja kinni katmata laudis, mis on siiani seina panemata, kuid tuleb tööde lõpetamiseks panna, tuleb töövõtjal tellijale kahjuna kinni maksta. Töövõtja kohustus oli ehitus lõpuni ehitada, seega ka hoolitseda selle eest, et vajalik ehitusmaterjal oleks selle kohesel mittepaigaldamisel ladustatud viisil, mis ei kahjusta ehitusmaterjali. Töövõtulepingu p.4.1.14 kohaselt kohustus töövõtja tarvitusele võtma kõik abinõud tellija poolt töövõtjale usaldatud vara säilimise tagamiseks. Ekspert andis kohtuistungil arvamuse, et riknenud voodrilaua 100 m2 maksumuseks on 10 000 krooni, arvestusega 100 EEK/ m2. Eeltoodut arvestades, saab ekspertarvamuse kohaselt lugeda maja arvestuslikuks maksumuseks 774 677 krooni.
93.Puuduste kõrvaldamise ja tegemata tööde kogumaksumusele, mis ekspertiisi arvates on 55130 krooni koos käibemaksuga, tuleb lisada vundamendi ja raudbetoonpõranda puuduste kõrvaldamisega seotud tööd, mille ekspert S on jätnud kõrvale ja riknenud lauamaterjali maksumus.
94.Ekspert MP poolt koostatud projekteerimis-ja ehitustööde programm Kuusalu XXX eramul tööde jätkamiseks ja selle lisana esitatud tööde maksumuse kohaselt maksab põranda betoonplaadi tugistamine ja selle aluse tihendamine 21 000 krooni + käibemaks. Käesoleval ajal on käibemaks 20 %, seega nende tööde maksumuseks koos käibemaksuga on 25 200 krooni. Lauamaterjali maksumus ilma 18% k/m-ta on 8474,58 krooni ja 20% k/m-ga 10 169,50 krooni.
95.Hageja kahju tuleb arvestada järgmiselt. I ja II etapi töödest on tehtud töid arvestuslikult summas 774 677 EEK.( k/m 18%). I ja II etapi kogumaksumus oli 880 746.- EEK. (k/m 18%). Töid on arvestuslikult teostamata 106 069,00 EEK ( k/m 18%). Hageja on kostjale maksnud kokku 843 636,00 EEK (k/m 18%), millest ettemaks on 68 959,00 EEK ( k/m 18%). Kostjal tuleks I ja II etapi puuduste kõrvaldamiseks teha töid kokku 90 449,50 EEK ( M= 55130 + 25200 + 10169,50) ( 20% k/m), mis on hageja kahju. Puuduste kõrvaldamise arvutuse järgselt tuleks tinglikult suurendada ehk akteerida töövõtja kasuks töid summas 16150.- krooni ( 18% k/m), mis tuleks maha lahutada hageja tehtud ettemaksust. (68 959 – 16 150= 52809) (18% k/m) Hageja kahjuks on ka lisandunud 2 % -ne käibemaks, mis tuleb hagejal samade tööde tellimisel tasuda summas 895,07 krooni, 52809,00+ 895,07 = 53 704,07 krooni. Hageja kahjuks on ettemaks kostjale summas 53 704,07 krooni ja puuduste kõrvaldamiseks tehtavad kulutused summas 90 449,50 krooni.
96.Ekspert märkis kohtuistungil, et ta ei ole arvestanud puuduste kõrvaldamiseks vajaliku summa hulka ettevõtte kõiki kaudseid kulusid ja kasumit, kuivõrd puuduste kõrvaldamise maksumus arvestati lähtudes konkreetsest töövõtjast - kostjast ning et puuduste kõrvaldamine ei ole seotud temal enam kasumi tootmisega. Hageja ei ole nõus selle seisukohaga, kuna hageja jaoks neid puuduseid ei kõrvalda mitte kostja, vaid hageja peab hakkama neid tellima teiselt töövõtjalt, kes arvestab tööde maksumuse hulka nii ettevõtte kasumi, transpordi jm kaudsed kulud lisaks sotsiaalmaksule. Hageja on seisukohal, et eksperthinnangus esitatud tööde maksumust summas 55 130 tuleb suurendada vähemalt kasumi 10% ja transpordi kulude 9% võrra, nagu on hagejale tehtud hinnapakkumiste arvestustes. Seega oleks hageja kahjuks puuduste kõrvaldamise maksumus kokku 65723,70 + 25200,00 + 10169,50 krooni = 101 093,20
2-09-217 krooni.
97.Kahju arvestus eeltoodud alustel kokku 53 704,07 +101 093,20 =154 797,27 krooni. MK kahjuks on ka kulud ekspertiisidele enne hagi kohtule esitamist FOÜ-le ja IB K OÜ-le, kokku summas 47 493,20 krooni. Hageja kahjunõue kostja vastu kokku on 202 290,47 krooni ehk 12 928,72 eurot.
98.Kostja tasaarvestusnõue. Kostja tasaarvestuse avalduse ning tasaarvestuse vastuväite kohta ütleb hageja, et ta on esitanud kostjale 06.09.2007.a. vastuväite nende esitatud I ehitusetapi mulla-ja täitetööde tegelikule mahule ja selle järgi arvestatavatele maksetele. Kostja esitas hagejale peale I ehitusetapi üleandmist ehituse lisatööde kalkulatsiooni koos hinna arvutusega, milleks oli 90 141,90 krooni. Hageja esitas sellele vastuväite, milles lisatöödena tunnustas summat 26 056,10 krooni. Kuivõrd arve on esitatud mulla-ja täitetööde lisatööde eest, siis hageja jääb oma vastuväite juurde. Tasaarveldust ei tunnusta üle vastuväites toodud summa ja loeb seda põhjendamatuks. Ekspert Rattasepp on ka oma ekspertarvamuses leidnud, et teostatud lisamullatööd on põhjendamatud kulutused, mis ei kuulu hageja poolt kandmisele. See, et lepingus lepiti kokku, et tasutakse mullatööde eest vastavalt tegelikult teostatule ei tähenda, et töövõtja võib meelevaldselt suurendada vajalikku täitematerjali kogust. Hageja palub kostja tasaarvestusnõue jätta rahuldamata osas, mis ületab 26 056,10 krooni ehk 1665,29 eurot.
99.Hageja esitab teeside täienduse, kuivõrd üks kahjunõude element on jäänud lõplikes seisukohtades nimetamata. Hagejal on jäänud ekslikult kahjunõudest välja paigaldamata PVC aknad ja uksed ja see on tulenenud ka eksperdi segasest arvamusest selles küsimuses. Hageja tugines kahjunõude arvestamisel teostatud ja teostamata tööde osas kohtumenetluses tehtud ekspertiisile ja selles kasutatud EM15.10.2007 teostatud ehitustööde ülevaatuse aktile.
100.Nimetatud aktis on EKOMAJAD märkinud, et teostamata tööd on :
1.Tuulekastid paigaldamata – 9529,50 krooni
2.Paigaldamata on PVC aknad ja uksed 7184,05 krooni
3.Rõdude ja terasside ehitustööd on lõpetamata – 19610,00 krooni
4.Katuseharja elemendid on paigaldamata – 3197,00 krooni
5.II korruse rõdu SBS katusekate on paigaldamata; 1400,80 krooni Kokku 40921,35 krooni Käibemaks 18% 7365,85 krooni Kõik kokku : 48287,20 krooni
101.Ekspert S oma arvamuses märkis, et ära tuleks teha punktid 1, 4 ja 5. Tegemata jääksid punktid 2 ja 3. Ekspertarvamuse lk 15 ülalt esimeses punktis märgib, siin võiks tegemata jätta ka: avatäidete paigalduse summas 7184,05 x 1.18= 8477 krooni.
102.Kui ekspert nägi ülevaatusel, et majal ei ole ees aknaid ega uksi, oleks ta pidanud ka ütlema, kas akende maksumus on hinnas sees või mitte, aknaid ei olnud objektil. Akende maksumust kusagil kirjas ei ole. Ehitustööde ülevaatuse aktis on tõenäoliselt toodud ainult ehitustööde hinnad, mitte materjalide hinnad. Rõdude ja terasside materjal oli tõenäoliselt objektile jäetud lauamaterjal, aga aknad ja uksed viis kostja objektilt minema. Seda kinnitas ka kostja esindaja kohtus ja oli valmis uksed ja aknad hagejale üle andma. Siiani ta seda teinud ei ole ja kuna kokkulepet saavutatud ei ole, siis on hageja kahjuks ka uste ja akende endi maksumus, millest ekspert ei ole sõnagi lausunud.
103.Uste ja akende valmistamine ja paigaldus kuulus II etapi tööde hulka. II etapi tööd olid lepingu lisas 2 kirjas järgmiselt – majaelementide, katusefermide ja avatäidete paigaldus; katus ja katuslagi; aknad, uksed; rõdud; autovarjualune. I etapis olid valmistatud majaelemendid (välisseinad, vahelagi ja katusefermid). Järelikult nende maksumus oli hageja poolt kostjale
2-09-217 tasutud juba esimeses etapis ning II etapi maksumus koosnes materjalide osas kõige kallima materjalina uste ja akende maksumusest. Hageja tasus etapi üldmaksumusest 461 103 krooni ettemaksuna 423 993 krooni. Maksta jäi veel 37 110 krooni. (Lepingus on näidatud summaks 47110, mis on vale matemaatiline tehe) Eksperdi arvamuse kohaselt jääksid peale puuduste kõrvaldamist veel teha: PVC akende ja uste paigaldus ning rõdude ja terasside ehitustööd.
104.Ekspert on arvutanud teostatud tööd järgmiselt ( ekspertarvamuse vastus küsimusele 1 , p.3.,lk 16). I Etapi töödena on võetud lepinguline maksumus 419 643 krooni; II etapi tööd on leitud selliselt et lepingulise tööde maksumusest 461 103 krooni on lahutatud ehitustööde ülevaatuse aktis (ekspertarvamuse lisa 33A) toodud tööde (mitte ehitusmaterjali) maksumus summas 48 287,20 krooni, see korrutatud koefitsiendiga 0,90 (mis ei saa olla ehitusmaterjali maksumus – 10% töö hinnast) ja saadudki valmisolevate II etapi tööde maksumuseks 371 534 krooni. Järelikult on ekspert kirjutanud kõik soetatud ehitusmaterjalid valmis ehitatud elamu hulka, kuna ehitustööde ülevaatuse aktis ei sisaldu materjalide hinda.
105.Kui tegemata jääksid PVC akende ja uste paigaldus ja neid asju objektil ei olnud, siis tuleb nende hind eraldi leida, sellele küsimusele jättis ekspert ikkagi vastamata. Kostja keeldus samuti nimetamast uste ja akende hinda. Tegemata jäävatest töödest jääb ka tegemata rõdude ja terasside ehitustööd. Hageja arusaamist mööda on terasside ja rõdude puuduolev ja paigaldamata materjali objektile kostja poolt lohakile jäetud lauamaterjal, mille hageja on juba eelnevalt arvestanud kahju sisse. Tegemata jääva töö maksumuseks loeb ekspert oma arvamuse Lisa 33A kohaselt (p. 2,3) 7184.05 +19610,00= 26794,05 + 18% = 31 616,98 krooni.
106.Puuduste kõrvaldamise käigus tehtavateks tööde lõpetamisteks loeb ekspert Lisa 33 A kohaselt (p. 1,4,5) 9529,50 +3197,00+1400,80=14 126,50 + 18% = 16 669,27 krooni. Ekspert loetleb puuduste kõrvaldamise ja lõpetatavad tööd kokku (ekspertiisi aktis vastus küsimusele 2, lk. 17) summas 55 130 krooni, mille hulgas lõpetatavate tööde maksumus ( punkt f ) on 16 150 krooni ja puuduste kõrvaldamine järelikult 39 025 krooni. Sealjuures on ekspert punkti f tegemata töid arvestanud järgmiselt – võtnud aluseks kostja Lisas 33 A nimetatud tegemata tööde ( p. 1,4,5 ) käibemaksuta summa ( 9529,50 + 3197 + 1400,80) korrutanud selle koefitsientidega 1,2 ja 0,95 ja saanud maksumuseks 14127,30 (võrdluseks hageja käibemaksuta tööde hind oli 14126,50 ehk vahe 0,80 krooni). Edasi on ekspert selle veel korrutanud koefitsiendiga 1.14 ja saanud vastuseks 16 150 krooni (võrdluseks hageja käibemaksuga tööde hind oli 16 669,86 krooni ehk siis 519,86 krooni). Hageja küsimusele, kas selle summa sees on ka materjali maksumus, vastas ekspert, et see peaks olema kuskil 30 % kogumaksumusest.
107.Hagejal tekib küsimus, mida see ekspert üldse arvutas, kui ekspertarvamuse Lisa 33A sisalduvad tööd on ilma materjali maksumuseta (vt ekspertarvamus akende paigalduse p. 2 hinna osas) ja siis leiab ekspert järsku, et siiski need tööd, mis tuleb lõpuni teha, sisaldavad endas ka materjali maksumust. Puuduste kõrvaldamise töödes on ekspert väidetavalt nimetanud ka materjali maksumuse, aga kõikides ehitustööde ülevaatuse aktis nimetatud tööde osas ei ole kajastatud ehitusmaterjali maksumust.
108.Hageja arvutab, et akende ja uste kui materjali maksumust ei ole ekspert tervikuna arvesse võtnud ja see on jäänud kahjunõudest lõplikes seisukohtades hagejal seepärast ekslikult välja.
109.Tegemata töid I + II etapp kokku jääb eksperdi arvutuste järgi 96 069 krooni. Kui akteerida peale osade tegemata tööde kahjuna arvestamist 16105 krooni tehtud töödena nagu ekspert seda käsitles, siis jääks peale kahjunõude kindlakstegemist II etapist tegemata tööde maksumuseks 96069 – 16105=79 964 krooni. Tegemata jäävad ekspertiisi Lisa 33A p. 2,3 nimetatud tööd summas 31 085 krooni ja materjali maksumuseks jääb üle 48 879 krooni (79964-31085=48879). Aknaavade maksumus 27 m2 ulatuses ei ole nii väike, sh eksperdi hinnad on koos käibemaksuga. Hageja on esitanud kohtule hinnakalkulatsiooni koos hagiavaldusega
2-09-217 (hinnakalkulatsioon XXX maja lõpuni ehitamise kohta, positsioon avad, PVC aknad/uksed paigaldusega), milles PVC aknad/uksed koos paigaldusega 27 m2 maksavad kokku 82 660 ilma käibemaksuta. Ilma töörahata on akende maksumus ( 82660-5940=76720) 76720 krooni, koos 20% käibemaksuga 92 064.- krooni. Isegi kui kogu eksperdi arvestustest ülejääv materjali maksumus lugeda ainult akende eest, on 48 879 krooni ilmselgelt alla nende tegelikku hinda. Hageja on seisukohal, et osa akende maksumusest on tegelikkuses arvestatud juba tasutud ettemaksu. Seda et aknad on soetatud ja seega on nende maksumus ettemaksu hulgas, tuleneb ka kostja väidetest. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada akende eest kahjuna vähemalt 92064 – 48 879 = 43 185,00 mis on juba saadud II etapi ettemaksu hulgas. Hageja lisab juba lõplikes seisukohtades toodud kahjuarvestuse juurde akende maksumusest ettemakstud summa 43185 krooni, mille palub kostjalt välja mõista.
110.Hageja kahjunõue kostja vastu kokku on seega varem nimetatud 202 290, 47 krooni + 43185 krooni, kokku 245 475,47 krooni ehk 15 688, 75 eurot. 111.Viivis. Hageja arvestab viivise summalt 15 688,75 eurot. Perioodil 1.01.2009 kuni 31.12.2009 oli viivisemäär 2,5 + 7 = 9,5% aastas ehk eurot 1490,44 eurot kahjunõude summalt. (4,09 eurot päevas). Alates 01.01.2010 kuni 30.06. 2011 on viivisemäär 1+7 = 8% aastas, s.o. 1255,10 eurot aastas ja 3,44 eurot päevas, kokku on 546 päeva eest 1878,24 eurot. Alates 01.07.2011 kuni 31.12.2011 on viivisemäär 1,25 + 7 = 8,25 % aastas, s.o. 1294,33 eurot aastas ehk 3,55 eurot päevas, kokku 184 päeva eest 653,20 eurot Alates 01.01.2012 - 31.12.2012 on viivisemäär 1+7 = 8% aastas, s.o. 1254,92 eurot aastas ja 3,44 eurot päevas. Alates 01.01.2013 on viivisemäär 0,75 + 7= 7,75 % aastas, s.o. 1215,88 eurot aastas ja 3,34 eurot päevas. Viivis perioodil 01.01.2013- 20.02.2013 on 51 päeva x 3,33 = 170,34 eurot. Viivis summalt 15688,75 eurot perioodi eest alates 01.01.2009 kuni 20.02.2013 on kokku 5447,14 eurot (1490,44+1878,24+653,20+1254,92+ 170,34). Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest 01.01.2009 kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 alusel. Viivise suurus perioodi eest alates 01.01.2009 kuni 20.02.2013.a. on 5447,14 eurot.
112.Hageja palub välja mõista AS-lt EM MK kasuks kahju summas 15 688, 75 eurot, viivis VÕS § 113 alusel põhisummalt 15688,75 eurot alates 01.01.2009 kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni, mis 20.02.2013.a. seisuga on summas 5447,14 eurot. Kostja menetluslik tasaarvestusavaldus jätta rahuldamata ulatuses, mis ületab 1665,29 eurot. Kohtu seisukoht
113.Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
114.Kohtu poolt kohaldatud õigusnormid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 kohaselt: lg 1 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2-09-217 TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt on töövõtulepingust tulenevaks töövõtja põhikohustuseks valmistada või muuta asi või saavutada teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), tellija kohustuseks on maksta selle eest tasu. Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid (VÕS § 641 lg. 1). Tulenevalt VÕS § 646 lõikest 1 on töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tellija esmaseks õiguskaitsevahendiks lepingu täitmise nõue: tellija võib nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 2 kohaselt võib uue töö tegemist nõuda üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 655 alusel võib tellija lepingu üles öelda töövõtjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu. Kui tellija ütleb lepingu üles töövõtja lepingurikkumise tõttu, ei ole töövõtjal õigust nõuda kokkulepitud tasu. Lepingu lõpetamine vastavalt VÕS §-le 655 toimub ülesütlemise vormis, tegemist on seaduses sätestatud erandliku juhtumiga, kus kestuslepinguks mitteoleva lepingu ühepoolne lõpetamine ei toimu lepingust taganemise teel. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (lg 2). VÕS § 23 lg 2 kohaselt, lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 119 lg 1 kohaselt, võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. VÕS § 644 lg 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest
2-09-217 õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 642 lg 1 kohaselt, töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 647 lg 1 kohaselt, töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
115.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 23.07.2007 ehituse töövõtuleping nr. 143 väikemaja EKO Viiking ehitamiseks hagejale kuuluvale XXX kinnistule XXX. Lepingu punkti 2. 2 kohaselt pidi valmis ehitis vastama eelkõige poolte poolt lepingu lisas 2 kokkulepitud ehitustööde loetelule, samuti kõikidele Eesti Vabariigis kehtivatele kokkulepitud ehitusnormidele ja heale ehitustavale. Ehitis on ühekordne keldrita hoone, millel on viilkatus, laudisega kaetud välisfassaad ja avatäited vastavalt projektile, tellitud ehitustööde loetelule ja koondeelarvele ning standardmaja konstruktsioonide ja tehnoloogia kirjeldusele. Tööd on ehitise ehitamiseks, samuti lepingus kirjeldatud töödega loomulikult seotud vajalikud tööd, mille täpsem kirjeldus lepingus puudub. Töövõtulepingu punkti 2. 3. 1 kohaselt oli töövõtja ülesandeks tegutseda ehitise püstitamiseks vastavalt töövõtja nimetatud arhitekti poolt projekteeritud EKO Viiking ehitusdokumentatsioonile koos maja ehitamiseks vajalike tööjooniste koostamisega lepingu raames.
116.Pooled ei vaidle selle üle, et reaalselt teostas kostja lepingu lisas 2 nimetatud I etapi tööd, mis anti tellijale üle, ning osaliselt II etapi tööd, mis fikseeriti 15.10.2007 aktis, kuid ei ole tellijale üle antud. I etapi tööde üleandmise-vastuvõtmise 28.08.2007 akti nr. 1 kohaselt on teostatud I ehitusetapi tööd vastavalt lepingu lisale nr 2, ehitustööd on lõpetatud ja tellijal ei ole töövõtjale pretensioone. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et teostatud tööde eest on hageja kostjale tasunud.
117.Hageja seisukohtadest järelduvalt seisnes lepingu ülesütlemise seisuga kostjapoolne oluline lepingurikkumine eelkõige selles, et välislaudise värvitoon ei vastanud hageja soovitule, samuti olid hagejal kostjale pretensioonid fassaadilaudise naelutuse, karkassi jäigastusena kasutatud sinekahjustustega elementide kasutamise ning vundamendiplaadi kvaliteedi osas. Ehitustööde peatamise akti kohaselt katkestatakse ehitustööd põhjusel, et tellija on esitanud kvaliteedipretensioonid välisfassaadi laudise höövelduse ja toonitud puidukaitsevahendi värvitooni kohta ning eksperthinnanguline vastus sellele viibib. Samal päeval koostatud objekti ülevaatuse aktis on fikseeritud pretensioon, et fassaadilaudise värvitoon ei vasta näidisele. Aktis nähti ette, et fikseeritakse objektil teostatud tööd ning tellija esitab kirjalikult pretensioonid tööde teostuse ja sõlmede lahenduse kohta. Aktis on fikseeritud, et objektil on teostatud töövõtulepingu lisas 2 nimetatud II etapi tööd, v. a. tuulekastid paigaldamata, paigaldamata PVC aknad ja uksed, rõdude ja terrasside ehitustööd on lõpetamata, katuseharja elemendid on paigaldamata, II korruse rõdu SBS katusekate on paigaldamata. Aktidest ning 23.10.2007 ja 06.11.2007 tellija ja töövõtja esindajate osavõtul toimunud koosoleku protokollidest nähtuvalt olid hagejal pretensioonid kostja vastu just välislaudise höövelduse ja värvitooni osas. Hageja võttis majakilbid, s. h. paigaldatud laudise, vastu 28. augusti 2007. a. aktiga. Ehitustööde peatamise seisuga ei olnud hageja esitanud pretensioone muude tööde puuduste kohta peale laudise.
2-09-217
118.Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 30.10.2007 teatega, koos teatega saadeti kostjale eksperthinnang eramu vundamendi kohta. Ekspert andis teostatud mõõtmistele tuginedes arvamuse, et plaatvundamendi aluskiht on tihendamata liiv ning soovitas teha põranda hindamiseks koormuskatse. Lepingu erakorralise ülesütlemise teates hageja märkis, et töövõtja poolt on alustamata ja/või üle andmata lepingujärgsed tööd, mille suhtes kohaldub viivisenõue; korduvatele pretensioonidele (vastuväide 5.10.2007, protokoll 23.10.2007) vaatamata ei ole töövõtja likvideerinud ehitusega seotud puudusi mõistliku aja jooksul. Hageja teatas, et on tellinud puuduste fikseerimiseks täiendavalt ekspertiisi. Seega, 27.10.2007 lepingu ülesütlemise teates märgitud tööde parandamise all, millega alustamiseks hageja määras kostjale 3-päevase tähtaja teate kättesaamisest, pidas hageja silmas just laudise ja betoonpõranda parandustöid. Võttes arvesse, et ehitustööd olid juba poolte kokkuleppel katkestatud ning teates räägitakse tööde parandamisest, ei saa lepingu ülesütlemise põhjuseks olla II etapi tööde lõpetamata jätmine. Tööde peatamise korral ei saanud tellija töövõtjalt mõistlikult oodata ehitise valmimist lepingus märgitud tähtpäevaks, mistõttu ei saanud see asjaolu olla käsitatav lepingu ülesütlemist põhistava rikkumisena. Tulenevalt VÕS § 642 lõikest 1 saab lepingutingimustele vastavust hinnata ainult nende tööde osas, mis on tellijale üle antud. Eeltoodust järelduvalt oli hagejal lepingu 30.10.2007 erakorralise ülesütlemise teate edastamise seisuga kostjale sisuliselt kaks pretensiooni töö lepingutingimustele vastavuse osas: laudise naelutuse ja värvitooni osas ning betoonpõranda aluskihi tiheduse osas. Teates määras hageja töövõtjale puuduste kõrvaldamisega alustamiseks tähtaja 3 päeva teate kättesaamisest ning hoiatas, et selle tähtaja möödumisel lõpevad pooltevahelised lepingulised suhted automaatselt VÕS-s lepingu erakorralise ülesütlemise sätete järgi.
119.Tallinna Ringkonnakohus on 17.06.2011 otsuses märkinud, et vaidluse lahendamiseks tuli tuvastada, kas töövõtja tehtud töö vastab lepingutingimustele (kas töö on puudusega); kui ei vasta, siis kas töövõtja suhtes saab kohaldada õiguskaitsevahendit (kas töövõtja vastutab puuduse eest); kui saab, siis kas hageja on valinud õige õiguskaitsevahendi (kas rikkumise olulisus õigustab täitmisnõude asemel lepingust taganemist ja kahju hüvitamise nõudmist, arvestades VÕS § 647 lõikes 1 sätestatud erisusi); kui on, siis milline on kahju suurus. Maakohtu poolt elamu välislaudise värvitooni ja naelutuse osas tehtud järeldustega kolleegium nõustub ja järgib neid. Seega ei saa välislaudise värvitooni ja naelutuse osas pidada kostjat lepingut rikkunuks. Tallinna Ringkonnakohus on maakohtule andnud käesoleva tsiviilasja uueks läbivaatamiseks järgmised juhised: asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada, millistele tingimustele pidi vundament vastama ja kas vundament nendele lepingutingimustele vastas ning kui ei vastanud, siis kas tegemist on olulise lepingurikkumisega. Vundamendi väidetava puudusega seoses tuleb alustuseks täita eelmenetluse ülesanded, juhtides hageja tähelepanu hagi alusena esiletoodud faktiliste asjaolude ebapiisavusele ning andes talle võimaluse neid asjaolusid täpsustada.
120.Hagejal ei olnud õigust nõuda laudise parandamist või vahetamist. Lepingu ülesütlemise seisuga oli seega ainsaks tuvastatud puuduseks, mille eest kostja vastutas, betoonpõranda aluskihi tihedus. Seejuures põranda väljalõhkumise või parandamise vajadus pidi selgeks tehtama koormuskatse tulemuste alusel. Mingite muude tööde parandamist ei ole hageja kostjalt nõudnud. Kohtumenetluses on tõendatud, et hageja eiras kostja soovitust teha vundamendi aluskihi lagunemist takistavad tagasitäitetööd. Eksperdi sõnul on tehnoloogia ja võimalused vundamendi parandamiseks olemas. Eksperdi arvamus vundamendi mõjust konstruktsioonidele ja sõlmedele on käesoleva ajani oletuslik (tööde peatamisest möödunud aastate jooksul oleks olnud võimalik eksperdi oletuste paikapidavust ja muutuste tekkimist kontrollida, kuid seda ei ole tehtud).
121.Hageja on 27.09.2011 esitanud hagiavalduse täpsustused seonduvalt ehitise vundamendiga. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohaselt, esimese ehitusetapi tööde hulka kuuluva vundamendi hind sisaldab arhitektuurse projekti järgi standardvundamenti koos välisukse trepimademega, soojustatud raudbetoonist valatud plaatvundamenti koos kanalisatsiooni ja vee
2-09-217 torustikuga ning killustikaluse paksust 150 mm. (Mulla-ja täitetööde tegelik maht täpsustatakse tööde käigus ja selle eest tasutakse täiendavalt peale I etapi lõppemist). Hind ei sisalda vertikaalset planeerimist ja lisasoojustust ümber maja perimeetri. Lepingu punkt 2.3. kohaselt töövõtja ülesandeks on tegutsemine Ehitise püstitamiseks vastavalt Töövõtja poolt nimetatud arhitekti poolt projekteeritud EKO Viiking ehitusdokumentatsioonile koos maja ehitamiseks vajalike tööjooniste koostamisega lepingu raames.
122.29.10.2007 EK Osaühingu eksperthinnangu kohaselt on vundament on rajatud maapinnast kuni 35 cm sügavusele, postide juures ei ole üldse rajamissügavust, sest taldmik on otse maapinnal. Kuna maapinna keskmine külmumissügavus on Harju maakonnas 1,2 m, tähendab see, et külm tungib hoone perimeetri ulatuses vundamendi alla ja maapinna jäätudes tõstab seda 6..7 cm. Nähtus põhjustab konstruktsioonide sõlmedes lubatust suuremaid pingeid, viimistluse pragunemist, uksed ei sulgu jne. Betoonpõranda all liiva tiheduse kontrollimisel tuvastas ekspert kontrollmõõtmiste tulemusel, et tegemist on tihendamata liivaga. Ekspert soovitas kontrollida, kas põrand talub ekspluatatsiooni, koormuskatsega.
123.F Osaühingu ekspert MP käis 23.10.2007 ja 27.10.2007 objekti üle vaatamas ning eelinfona enne põhjalikku ekspertiisi märkis, et ehitustööde jätkamine avastatud puudusi silmas pidades on lubamatu. Kõige olulisemad puudused vundamendi osas on: Liivatäite tihedusaste põranda betoonplaadi all ei vasta nõuetele; Vundamendi rajamissügavus tekitab olulisi küsimusi. 30.11.2007 ekspertiisiakti uurimuse osast selgub, et põhilised etteheited esitas ekspert projekti kohta: projekti seletuskiri ja joonised on osaliselt vasturääkivad, esineb otseseid vigu ja ebakorrektseid lahendusi. Akti kokkuvõttes tuuakse ainsa konkreetse, tellijale üleantud ja puudusega tööna esile sarrusbetoonist põrandaplaadi aluste täitekihtide tehnilise teostuse mittenõuetekohasus. Eksperdi hinnangul see asjaolu vähendab olulisel määral ehitise kasulikku tööiga ja energiatõhusust ning võib põhjustada ehitises olulisi deformatsioone, ehitise nõuetele vastavusse viimiseks tuleks hoonestajal enne tööde teostamist tellida vastav projektlahendus ning see teostada. Ekspert MP on 28.09.2010 andnud kohtus ütlusi vundamenti puudutavas osas ja selgitanud, et liivaprobleem vundamendil on seotud alusbetoonpõrandaga, mis on valatud üle kogu maja. Seal on eksitud kihtide omavahelise järjestusega. Kui kihid läksid valesti, siis oleks pidanud liiva ja killustiku vahele paigaldama geotekstiili, et vältida liiva vajumist. Liivatiheduse mõõtmisel selgus, et tihedus on nõutavast oluliselt väiksem, Tagajärg on see, et kandev betoonplaat, mis on mõeldud kogu pinna peale kandma, on õhus. Sellele lisab koormust küttesüsteemi jaoks valatav betoonkiht. Võivad tekkida läbivajumised. Tekkivatesse vahedesse võib sattuda külma õhku ja see kahjustab soojapidavust. Parandusmeetodiks tuleb tekitada täiendavaid toepunkte ja võimalik perimeeter tõhusalt soojustada.
124.Kohtu poolt määratud ekspert L.S on 22.12.2011 eksperthinnangus vundamendi kohta märkinud, et vaatamata olnud erakordsetele, viimaste aasta talvedele – on nn hoone-alune raudbetoonplaat nähtavate pragudeta, mis välistab võimalikud, olnud külmakerked. Ekspertiisil on põhjust uskuda 0-tsükli tööde osas: I-etapi tööde vastuvõtu akti; nn vundamendiplaadi ja selle aluse kohta koostatud kaetud tööde akte; töövõtja täiendavat infot ja plaadi ülevaatust objektil 14.12.2011, mis on töökorras. Sokli plaatkattes on mõned praod, sokkel tuleb vähesel määral remontida, siis peale panna soojustus ja peale ilmastikukindlad plaatkatted. Asjaolu, et sokli juures on pinnas „ära kadunud“ , ei ole probleemiks – peale sokli soojustamist tuleb teha lõplik täitepinnase tagasitäide sokli perimeetris. 06.09.2007 fotodelt on näha, et sokli ääres oli liivaga tagasitäide tehtud. Kandeseina all on betoonpõrandas all paksend. Betoonvalust tehtava tulevase puhaspõranda pealt lihvitav põrandaalune betoonpind võimaldab kinni pidada projekteeritud kõrgusest. Läbi betoonpõranda on torustikud toodud hülssideta – torude ümbrus tuleb avada.
125.Ekspertiisist ei selgu, miks ekspert usaldab töövõtjat betoonpõranda kvaliteedi osas, kui teised eksperdid on kontrollinud, et tegemist on tihendamata liivaga ning et liiva ja killustiku
2-09-217 vahele ei ole pandud liiva äravajumise kaitseks geotekstiili. Ekspertarvamusele lisatud töövõtja jooniselt Verikaallõige telje 4 kohalt, nähtub, et täiteliiva ja killustiku vahele ei ole pandud liiva äravajumist takistavat kangast. Kohtuistungil ei selgitanud ekspert, kuidas ta on kontrollinud, et raudbetoonplaadi all olevad kihid on teostatud nii, et liiv ei oleks ära vajunud. Eksperdi väide oli, et ta usaldab töövõtjat kuna viimane on litsentseeritud ettevõtja, samas aga väitis ka, et ei saa välistada, et põrand võib vajuda kui tihendamata liiva vajumisel tekib põrandaplaadi alla tühimik ja peal tekib koormusest vibratsioon.
126.Kohus on käesolevas kohtumenetluses, tuginedes poolte poolt esitatud menetlusdokumentidele ja eksperthinnangutele, kindlaks teinud, et kostja OÜ EM poolt 23.07.2007 ehituse töövõtuleping nr. 143 alusel väikemaja EKO Viiking ehitamiseks hagejale kuuluvale XXX kinnistule XXX tehtud töö, s.o. vundament on puudustega ja seega ei vasta lepingutingimustele. Kohus on arvestanud tõenditena kõiki kohtumenetluses esitatud eksperthinnanguid, s.o. EK Osaühingu eksperthinnangut, F Osaühingu eksperdi hinnangut ja kohtu poolt määratud eksperdi L.S i ekspertiisiakti. Ehitise töövõtulepingu nr 143, 23.07.2007 punkt 2.2. kohaselt lepiti kokku, et valmis ehitis peab vastama eelkõige poolte poolt Lepingu Lisas 2 kokkulepitud ehitustööde loetelule, samuti kõikide Eesti Vabariigis kehtivatele kokkulepitud ehitusnormidele ja heale ehitustavale. F Osaühingu ekspertiisi kohaselt peaks ehitis vastama peale hea ehitustava RYL 2000 nõuetele, mis kehtisid ehitamise ajal, vundamendi osas MaaRYL 2000. Vastavalt MaaRYL 2000 p 15.41 peab põrandaaluse tagasitäite tihendustegur olema D >_ 95%, millise tiheduse annab penetromeetriga katsetades 11 lööki. EKOsaühingu eksperthinnangu kohaselt on betoonpõranda all tihendamata liiv ja seega ei ole betoonpõranda alune liivakiht piisavalt tihendatud. Samas ekspertiisiaktis on ekspert soovitanud põranda ekspluatatsioonitaluvuse kontrollimiseks teha koormustest. F Osaühingu ekspertiisiakti kohaselt ei ole soovitus korraldada põrandale koormuskatse põhjendatud, kuna kui liivakiht on paigaldatud projekti kohaselt filterkangata, siis koormuskatse ei anna pilti tegelikust olukorrast, samuti lisab katsetulemustele moonutuse asjaolu, kui liivakiht on jõudnud katsetuste ajaks kasvõi osaliselt läbi külmuda. Kohtu poolt määratud eksperdi L S i ekspertarvamusele lisatud töövõtja jooniselt Verikaallõige telje 4 kohalt, nähtub, et täiteliiva ja killustiku vahele ei ole pandud liiva äravajumist takistavat kangast. Hoone eelprojekti kohaselt valatakse soojustatud plaatvundament killustikalusele. Kandvale vundamendiplaadile valatakse 50 mm betoonvalu ja plaaditakse põrandaplaadiga. Joonise nr 18 kohaselt lisandub betoonpõranda alla geotekstiil vajadusel. Kohus loeb lepingu ülesütlemise seisuga tuvastatud puuduseks, mille eest kostja vastutab, betoonpõranda aluskihi tiheduse, mistõttu on täidetud kostja vastutuse eeldus vastavalt VÕS §-le 642.
127.EKOÜ ja F Osaühingu ekspertide arvamust vundamendi mõjust konstruktsioonidele ja sõlmedele peab kohus oletuslikuks, kuna tööde peatamisest vähemalt möödunud 3 aasta jooksul ei ole eksperdi oletuste paikapidavust ja muutuste tekkimist kontrollitud. Ekspert L S 22.12.2011 ekspertiisiakti kohaselt on on hoone-alune raudbetoonplaat nähtavate pragudeta, mis välistab võimalikud, olnud külmakerked, samuti on plaadi töökorras olek tuvastatud plaadi ülevaatusel objektil 14.12.2011. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Põranda väljalõhkumise või parandamise vajadus pidi selgeks tehtama koormuskatse tulemuste alusel, mida ei ole tehtud. Kohus leiab, et puudused vundamendis on võimalik kõrvaldada, mida on kinnitanud ekspertarvamuses F Osaühingu eksperdid ja ekspert L S . Eksperdi sõnul on tehnoloogia ja võimalused vundamendi parandamiseks olemas.
128.Kohus on seisukohal, et VÕS § 647 lg 1 alusel ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega ning eeltoodu alusel ei ole põhjendatud hageja poolt täitmisnõude asemel lepingust taganemine ja kahju hüvitamise nõude esitamine. Töövõtja poolt lepingutingimustele mittevastava töö
2-09-217 tegemises seisneva rikkumise korral on tellija peamine õiguskaitsevahend lepingu täitmise nõue. Hageja on 30.10.2007 avalduses oma tahte lepingu lõpetamiseks seostanud ühemõtteliselt kostja lepingurikkumisega. Hageja nõuab töö parandamise või uue töö tegemise asemel kostjalt kahju hüvitamist. Reeglina on töövõtulepingu täitmise nõude asemel lepingust taganemine (VÕS § 116) ja kahju hüvitamise nõude esitamine võimalik alles pärast tellija poolt töövõtjale puudustega töö parandamiseks või uue töö tegemiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast töövõtjapoolset õigustamatut keeldumist töö parandamisest või uue töö tegemisest. Täiendava tähtaja määramine ei ole vajalik, kui töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud. Et kostja ei ole töövõtulepingut oluliselt rikkunud, siis tulnuks kostjale anda täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 30.10.2007 teates on määratud 3-päevane tähtaeg tööde parandamisega alustamiseks, mis ei ole reaalne tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja väidetel oleks kostja valmisoleku korral töid teha lepitud tööde tegemise tähtaeg kokku täiendavalt. Kohtu hinnangul ei ole hageja andnud kostjale üheselt mõistetavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
129.Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole kostja keeldunud tööde parandamisest, kuid on esitanud hagejale 14.11.2007 hinnapakkumise elumaja konserveerimise lisatööde kohta. VÕS § 646 lg 4 kohaselt kui kostjal on kohustus puudustega tööd parandada, siis peab ta tegema seda omal kulul ning pakkumist teha täiendavaid töid tellija kulul ei saa käsitleda kui valmisolekut oma puudustega tööde parandamiseks. Kostja on olnud valmis ehitustöid objektil jätkama, kuid sellest ei saa iseenesest järeldada, et kostja oli nõus omal kulul puudused seni tehtud töödes kõrvaldama. Kostja on vastuses hagile kinnitanud, et on valmis omal kulul tegema raudbetoonpõrandaplaadi tugevdamise eksperdi juhiste alusel. Kostja 13.03.2008 ettepanekus hagejale ei ole nõustutud tingimusteta puudusi parandama, vaid on esitatud omapoolne nägemus, kuidas oleks võimalik kompromissile jõuda ja lepingu täitmisega edasi minna, seejuures on kostja tingimuseks seadnud, et hageja tasuks tema 23.10.2007 arve. 29.03.2012 kohtuistungil on kostja avaldanud, et plaaditihendamise osas oli teema päevakorras esindajatega ja seda tagasitäidet on sinna vaja teha. Kohtuistungil 10.01.2013 on kostja avaldanud, et on nõus oma praagi parandama. Ekspert on kinnitanud, et kui ekspert käis objektil, siis ütles peatöövõtja, et ta likvideerib puudused ja lõpetab teise etapi ning et neil olid tegelikult muud põhjused, miks nad tööd katkestasid. Peatöövõtja avaldas eksperdile, et tegelikult katkestati tööd ootamatult ja ekspert jääb sellele väitele, et ei saa tulla kolmas isik tegema. Peatöövõtja väljendas, et teda ei lubatud töid tegema. Kohus nõustub siinjuures eksperdiga, et hageja katkestas tööd ennatlikult, 12.11.2007 oli lepingulise töö lõpp, kuid hageja katkestas lepingu oktoobris.
130.Samas ei ole kostjale antud mõistlikku tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ja kostja on olnud seisukohal, et töövõtulepingut nr. 143 ei ole üles öeldud, leping on kehtiv, kuid poolte kokkuleppel on selle täitmine alates 15.10.2007 peatatud ning et hageja teates küll viidatakse lepingu ülesütlemise võimalusele, kuid see ei ole ülesütlemise avaldus VÕS § 116 või taganemisavaldus VÕS § 655 lg 1 mõistes ning nimetatud teate edastamise järel jätkus poolte vahel lepingu täitmine. Hageja nõuab töö parandamise või uue töö tegemise asemel kostjalt kahju hüvitamist, mis ei ole kohtu hinnangul kohane õiguskaitse abinõu.
131.Tulenevalt asjaolust, et hageja poolt vastu võetud esimese etapi hulka kuuluva vundament ei vastanud lepingutingimustele, kuid nimetatud puuduste tõttu ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega ning kostjale ei ole antud mõistlikku tähtaega töö parandamiseks, s.o. vundamendi puuduste parandamiseks ning arvestades kostja valmisolekut parandada töö, leiab kohus, et hagejal ei olnud alust lepingu ülesütlemiseks. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud töö parandamise või uue töö tegemise asemel kostjalt nõuda kahju hüvitamist. Kohus jätab hagi rahuldamata. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Kuna kahju hüvitamise nõude eelduseks on pooltevahelise lepingu lõppemine ja leping ei ole lõppenud, ei analüüsi kohus väidetava kahju suurust ja põhjendatust. Menetluskulud.
2-09-217
132.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata ja seega tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
133.Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2011 määrusega on M K antud menetlusabi ja vabastatud apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest summas 3154,25 eurot, TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus hagejalt välja riigituludesse 3154,25 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.