Võlaõigus › Töövõtulepingud

Selgitused:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

on hageja sunnitud lepingulised suhted erakorraliselt üles ütlema ning lisaks võlanõudele esitama kokkulepete rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Tellija teatas, et kui töövõtja hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ei esita nõutavaid dokumente ja ei alusta tööde parandamisega, siis selle tähtaja möödumisel rakenduvad automaatselt lepingu erakorralise ülesütlemise sätted ning poolte suhted palutakse lugeda lõppenuks. Koos kirjaga edastas hageja 29. oktoobri 2007. a. eksperthinnangu.

probleemide lahendamiseks - kinnitab seda, et hageja ei soovinudki võimaldada kostjal maja korralikult lõpuni ehitada, vaid soovis võetud kohustustest vabaneda. Kinnisvaraturu langus ja hageja äriprojekti ebaõnnestumine ei ole kostja risk. Kostja ei vastuta asjaolude eest, mis võivad osutuda lepingu rikkumiseks, kuid on tingitud hagejast. Kostja ei vastuta ka hageja käitumisest ja vastuvõtuviivitusest tingitud võimalike kahjude eest. Kostja korduvatele pöördumistele vaatamata ei kutsunud hageja kostjat ehitusobjekti vaatlusele ja uuringutele. Selline käitumine on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lõikega 2. Vundamendi puudulikuks lugemise aluseks olevad liivapadja tihedust puudutavad väited on eksitavad, praktikas ei ole võimalik vahetult plaatvundamendi ääres asuvale mõne ruutsentimeetri suurusele alale 3-tonnise punktkoormuse tekkimine. Kuivõrd hageja eiras kostja soovitust tagasitäitmistööde tegemiseks, on ilmastik vundamendi alust liivapatja möödunud aja jooksul (14 kuud) kahjustanud (uhtunud ja vähendanud). Kostja soovis peatatud ehitustööd lõpetada ning ilmnenud puudused parandada. Samas ei soovinud kostja tasuta teha töid, milleks tal lepingu ja seaduse järgi kohustus puudub. Hageja nõusoleku puudumine on ainus asjaolu, mis on takistanud kokkulepitud tingimustele vastava elamu ehitamist. Töövõtulepingut nr. 143 ei ole üles öeldud, leping on kehtiv, kuid poolte kokkuleppel on selle täitmine alates 15. oktoobrist 2007. a. peatatud. Hageja teates küll viidatakse lepingu ülesütlemise võimalusele, kuid see ei ole ülesütlemise avaldus VÕS § 116 või taganemisavaldus VÕS § 655 lg. 1 mõistes, sest see ei vasta võlasuhte lõpetamise tahteavalduse vormilistele ega sisulistele nõuetele. Pealegi jätkus nimetatud teate edastamise järel poolte vahel lepingu täitmine. Hagis ei ole arvestatud, et teise etapi ehitustööd jäid poolte kokkuleppel lõpetamata. Sellest tulenevalt ei ole puuduseks või hageja kahjuks ülevaatuse aktis poolte poolt fikseeritud lõpetamata tööd. Töövõtulepingu järgi on nende tööde maksumus kokku 48.287, 20 krooni. Kuivõrd lepingujärgse töövõtumahu 3. etapi hind on 320.939 krooni, siis hageja esitatud hinnapakkumised ja nõue on ilmselgelt põhjendamatud - ligi 2 korda suurem sarnaste tööde tegelikust turuhinnast. Ka konserveerimistööde ja vundamendi perimeetri lisasoojustuse kui lisatööde hind on oluliselt kõrgem kostja poolt hagejale e-kirjaga edastatud 14. novembri 2007. a. pakkumisest. Kostja ei pidanud vertikaalplaneerimist ega siseviimistlust tegema, samuti ei ole siseviimistlustööde tegemise vajadus põhjustatud kostjast. Tegemist ei ole kahjuga, seda enam kostja tekitatud kahjuga. Kulud ekspertiisidele kandis hageja enda soovil. Kuivõrd kostja oli valmis puudused parandama ja töid jätkama, kuid hageja valis selle asemel kohtuvaidluse, siis puudub põhjuslik seos kostja tegevusega. Hageja tegi ekspertiisid kostja seljataga, seega käitus pahauskselt. Kostja on endiselt valmis omal kulul tegema raudbetoonpõrandaplaadi tugevdamise eksperdi juhiste alusel. Heast tahtest on kostja nõus asendama akna- ja ukseavade kohale lepingu kohaselt (vastavalt hageja projektile) pandud (kuid eksperdi andmetel mittepiisavaks osutunud) puitsillused suurema ristlõikega suluste vastu. Puudub vajadus kogu katusekonstruktsiooni demonteerimiseks ja uute konstruktsioonidega asendamiseks ning uue katuse ehitamiseks. Uute katusefermide valmistamise asemel on katusefermide sertifitseeritud inseneri M. Jürgensi pakutud lahenduse kohaselt võimalik tugevdada juba olemasolevaid paigaldatud katusekandjaid katust lammutamata, mis on oluliselt odavam kui hagile lisatud kalkulatsioonides väidetud. Hagejal ei ole õigust nõuda tehniliselt põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid töid vastavalt oma suvale. VÕS § 127 lg. 1 ja § 132 lg. 3 järgi seisneb asja kahju eelkõige asja parandamise mõistlikes kuludes, s. o. asja kahjustamise eelse seisundi taastamise kuludes. Kostja juhtis hageja tähelepanu tagasitäite vajadusele ja vastava lisakulu kandmisele 6. ja 15. novembril 2007. a. Kui ilmastik pärast tööde peatamist hoonet kahjustas, siis ei vastuta selle eest töövõtja (VÕS § 119). Täna ei ole võimalik tuvastada, kas vundamendi aluse liivapadja kahjustamine oli olemas tööde seiskamise ajal või tekkis pärast seda ja seetõttu, et hageja ei soovinud tagasitäitmist kostjal teha lasta. Hageja keeldus kostja 14. novembri 2007. a. hinnapakkumisest, mille alusel oleks kostja objekti nõuetekohaselt konserveerinud. Elamu otsaseina paneelil laudvoodri ja katusekonstruktsiooni ilmastikukindlaks liitmiseks on kostjal liitesõlme konstruktiivne joonis olemas. Töö jäi teostamata 15. oktoobril 2007. a. ehitustööde katkestamise akti tõttu. Samal põhjusel jäid lõpetamata madalama majaosa

katusekattetööd. Välisfassaadi väljavahetamiseks kostja kulul puudub alus. Nii kasutatud värvitoon, laudis kui töö vastab lepingule ja seadusele (s. h. näidismajale). Hageja ei ole parandamiseks kulutusi teinud. Hageja nõudmised ei rajane pooltevahelise lepingu tingimustel ja ei ole õigustatud. Kostja keeldus vaid hageja põhjendamatute soovide tasuta rahuldamisest. Kostja poolt aktsepteeritud puuduste parandamist on kostja korduvalt pakkunud, s. h. soovinud seda teha vastavalt hageja ekspertide juhenditele, kuid hageja on sellest keeldunud. Rahaline nõue oleks hagejal vaid juhul, kui kostja oleks parandamisest põhjendamatult keeldunud ja hageja oleks seetõttu kostjast tingitud puudused parandanud omal kulul. Kostja esitas protsessuaalse tasaarvestusavalduse ning vastuväite. 28. augusti 2007. a. aktiga võttis hageja kostjalt vastu kõik I etapis tehtud tööd, s. h. mulla- ja täitetööd. 27. septembril 2007. a. andis kostja lisaks üle kõik mulla- ja täitetööde tegelikku mahtu tõendavad dokumendid. Lepingu lisa 2 kohaselt kuulus vundamendi hinna sisse huumusekihi eemaldamine ja 150 mm killustikalus. Mulla- ja täitetööde tegelik maht täpsustatakse tööde käigus (vastavalt konkreetse majaaluse maatüki eripärale) ja selle eest tasutakse täiendavalt lepingu hinnale. 23. oktoobril 2007. a. andis kostja hagejale arve nr. 7/321 tegelike mulla- ja täitetööde eest 75.448, 54 krooni tasumiseks. Hageja võttis tehtud tööd vastu, s. h. sai täieliku kuludokumentatsiooni, kuid ei ole arvet tasunud. Kostja nõue summas 75.448, 54 krooni muutus sissenõutavaks 28. oktoobril 2007. a. Juhuks, kui kohus peaks hagi rahuldama, tasaarvestab kostja hageja nõuded oma tasunõudega. Kolmanda isiku seisukoht Element Majatehas OÜ palus jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus

tehnoloogia kirjeldusele. Tööd on ehitise ehitamiseks, samuti lepingus kirjeldatud töödega loomulikult seotud vajalikud tööd, mille täpsem kirjeldus lepingus puudub. Töövõtulepingu punkti 2. 3. 1 kohaselt oli töövõtja ülesandeks tegutseda ehitise püstitamiseks vastavalt töövõtja nimetatud arhitekti poolt projekteeritud EKO Viiking ehitusdokumentatsioonile koos maja ehitamiseks vajalike tööjooniste koostamisega lepingu raames. Pooled ei vaidle selle üle, et reaalselt teostas kostja lepingu lisas 2 nimetatud I etapi tööd, mis anti tellijale üle, ning osaliselt II etapi tööd, mis fikseeriti 15. oktoobri 2007. a. aktis, kuid ei ole tellijale üle antud. I etapi tööde üleandmise-vastuvõtmise 28. augusti 2007. a. akti nr. 1 kohaselt on teostatud I ehitusetapi tööd vastavalt lepingu lisale nr 2, ehitustööd on lõpetatud ja tellijal ei ole töövõtjale pretensioone. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et teostatud tööde eest on hageja kostjale tasunud. Hageja seisukohtadest järelduvalt seisnes lepingu ülesütlemise seisuga kostjapoolne oluline lepingurikkumine eelkõige selles, et välislaudise värvitoon ei vastanud hageja soovitule, samuti olid hagejal kostjale pretensioonid fassaadilaudise naelutuse, karkassi jäigastusena kasutatud sinekahjustustega elementide kasutamise ning vundamendiplaadi kvaliteedi osas. Ehitustööde peatamise akti kohaselt katkestatakse ehitustööd põhjusel, et tellija on esitanud kvaliteedipretensioonid välisfassaadi laudise höövelduse ja toonitud puidukaitsevahendi värvitooni kohta ning eksperthinnanguline vastus sellele viibib. Samal päeval koostatud objekti ülevaatuse aktis on fikseeritud pretensioon, et fassaadilaudise värvitoon ei vasta näidisele. Aktis nähti ette, et fikseeritakse objektil teostatud tööd ning tellija esitab kirjalikult pretensioonid tööde teostuse ja sõlmede lahenduse kohta. Aktis on fikseeritud, et objektil on teostatud töövõtulepingu lisas 2 nimetatud II etapi tööd, v. a. tuulekastid paigaldamata, paigaldamata PVC aknad ja uksed, rõdude ja terrasside ehitustööd on lõpetamata, katuseharja elemendid on paigaldamata, II korruse rõdu SBS katusekate on paigaldamata. Aktidest ning 23. oktoobri ja 6. novembri 2007. a. tellija ja töövõtja esindajate osavõtul toimunud koosoleku protokollidest nähtuvalt olid hagejal pretensioonid kostja vastu just välislaudise höövelduse ja värvitooni osas. Elamu ehitustööde lepingule mittevastavuseks ei saa lugeda asjaolu, et tellijale ei meeldi tellitud värvitoon ning et tellimisel värvinäidis nägi välja teistsugune. Töövõtulepingu lisa 3 järgi lepiti kokku, et välisseinad on hööveldatud ning värvitakse helebeežiks värviga Vivacolor Kolorex akva 3165. Mingeid muid tingimusi värvitooni osas kokku lepitud ei olnud. 4. veebruari 2010. a. kohtuistungil hageja kinnitas, et värvitoon on õige, kuid värvimismeetod vale. AS Tikkurila-Vivacolor tooteinsener R. H puidukaitsevahendi Kolorex Akva partii 16062012 kvaliteedi ja sama tootega töödeldud voodrilaudade tooni värvikaardile vastavuse kontrollimise alusel kinnitas, et puidukaitsevahendi kvaliteet vastab standardile ja sama tootega töödeldud voodrilaudade toon vastab Tikkurila puidukaitsevahendi värvikaardi toonile nr. 3165. 17. oktoobri 2007. a. teatises nr. 1-7%114 täiendav R. H, et tooni nr. 3165 pealekandmisel värvirulliga ei ole karta, et pind jääb ebaühtlane, sest toon sisaldab maksimaalses koguses (576 ühikut 1 liitri kohta) valget toonimispastat ti 1 ning seega kahekordsel katmisel jääb ka rulliga pealekandmisel pind ühtlane. Ekspert Padjus märkis, et laudis on värvi osas korrektne, esineb mõningane ebaühtlus ning korrektne oleks viimane viimistluskiht lisada ehitusobjektil. Tehnoloogiliselt on võimalik saavutada läbikumavat värvitooni, kuid aastate jooksul on vajalik täiendav värvimine ning 2 - 3 hooldusvärvimise järel kaotab värv ikkagi läbikumavuse. Ekspert Padjus vormistas 22. oktoobril 2008. a. projekteerimis- ja ehitustööde programmi Kämmu II eramul tööde jätkamiseks. Selle dokumendi lisas 1 leidis ekspert, et monteeritavatest elementidest majade puhul, kus jätkukohtades laudis kinnitatakse seintele ehitusplatsil, on laudis vaja viimast korda värvida ehitusplatsil ning ei ole õige hinnata värvimise kvaliteeti n. ö. „poolel teel". Ebaühtlasest puidu tihedusest tulenev värvitoonide heitlikkus ja ehitamisega kaasnev võimalik pindade määrdumine tasandatakse viimase värvimisega platsil. Eeltoodu alusel ei olnud pretensioonid seoses laudise värvitooniga põhjendatud, laudis tuleb lugeda lepingutingimustele vastavaks ning nende tööde osas ei ole kostja töövõtulepingut rikkunud.

Laudise naelutuse kohta andis ekspert seisukoha, et rikutud on nõuet, et naelutusread peavad olema sirged ning hageja majale laudise naelutamine sikk-sakk naelaridadega ei ole põhjendatud; lihtne ja loogiline oleks olnud paigaldada topeltroovitus. Ekspert ei nimetanud, et hageja maja püstlaudise tuulutus oleks kasutatud sikk-sakk roovituse tõttu ebapiisav, kuid märkis, et see on vastuolus ehituse hea tavaga. Ekspert Padjus osales hageja tellimusel läbi viidud vaidlusaluse ehitise ehitus-tehnilise ekspertiisi ja väärtushinnangute koostamisel, milles eksperdid on märkinud, et välislaudise paigutus malekorras ei võimalda heale ehitustavale vastavalt laudist kinnitada sirgete naelaridadega (Tarindi RYL 2000 p. 512.5). Samas 22. oktoobri 2008. a. projekteerimis- ja ehitustööde programmi punktis 9 ei nähta ette laudise vahetamise vajadust põhjusel, et naelutus ei vasta nõuetele, vaid viidatakse, et laudise vahetamise vajadus sõltub põhimõttelisest otsusest, kas pooled jõuavad laudisel kasutatud värvi osas kompromissile. Programmi lisas 1 asus ekspert seisukohale, et kuna värvimistöid ei saa lugeda lõpetatuks, on laudise väljavahetamise nõude esitamise peamiseks põhjuseks naelaridade sirge paiknemise soov, mis on aga õiguslik küsimus RYL rakendamise kontekstis (lepped sisalduvad lepingus). Töövõtulepingus ei ole pooled kokku leppinud, et välislaudis peab vastama Tarindi RYL2000 kvaliteedinõuetele. Samuti ei näe Tarindi RYL normide järgimist ette vaidlusaluse elamu projekt. Hageja võttis majakilbid, s. h. paigaldatud laudise, vastu 28. augusti 2007. a. aktiga. Vaidlust ei ole, et majakilbid asusid sel ajal tehases ning akti allkirjastamisel hageja majakilpe (s. h. laudist) tegelikult üle ei vaadanud. Sellele vaatamata tasus hageja vastuvõetud tööde eest kogu ulatuses, kuigi VÕS § 637 lg. 5 annab tellijale õiguse mitte tasuda tööde eest enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Töövõtulepingu punktis 14. 2 on pooled kokku leppinud, et ehitise vastuvõtmiseks peab tellija üleandmis-vastuvõtmise akti allkirjastama või esitama motiveeritud keeldumise tööde vastuvõtmisest keeldumiseks kahe päeva jooksul. Lepingu punktis 14. 4 on sätestatud tellija õigus aktsepteerida akti osaliselt. Hageja pidas võimalikuks aktid allkirjastada ning nende tööde eest tasuda majakilpe reaalselt üle vaatamata. Pretensiooni laudise kohta esitas hageja alles 2. oktoobril 2007. a. Tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi, seepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös. VÕS § 644 lg. 3 alusel on hageja kaotanud ka juhul, kui laudise saaks lugeda kokkulepitud tingimustele mittevastavaks, õiguse oma nõuetes töövõtja vastu sellele tugineda. Kuna esile toodud ega tõendatud ei ole, et välislaudis ei vastaks selle kasutamise otstarbele, tuleb laudise osas tööd lugeda vastavaks lepingutingimustele ka naelutuse osas ning tegemist ei ole töövõtulepingu rikkumisega. Ehitustööde peatamise seisuga ei olnud hageja esitanud pretensioone muude tööde puuduste kohta peale laudise. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 30. oktoobri 2007. a. teatega, koos teatega saadeti kostjale eksperthinnang eramu vundamendi kohta. Ekspert andis teostatud mõõtmistele tuginedes arvamuse, et plaatvundamendi aluskiht on tihendamata liiv ning soovitas teha põranda hindamiseks koormuskatse. Lepingu erakorralise ülesütlemise teates hageja märkis, et töövõtja poolt on alustamata ja/või üle andmata lepingujärgsed tööd, mille suhtes kohaldub viivisenõue; korduvatele pretensioonidele (vastuväide 5. oktoober , protokoll 23. oktoober 2007. a.) vaatamata ei ole töövõtja likvideerinud ehitusega seotud puudusi mõistliku aja jooksul. Hageja teatas, et on tellinud puuduste fikseerimiseks täiendavalt ekspertiisi. Seega, 27. oktoobri 2007. a. lepingu ülesütlemise teates märgitud tööde parandamise all, millega alustamiseks hageja määras kostjale 3-päevase tähtaja teate kättesaamisest, pidas hageja silmas just laudise ja betoonpõranda parandustöid. Võttes arvesse, et ehitustööd olid juba poolte kokkuleppel katkestatud ning teates räägitakse tööde parandamisest, ei saa lepingu ülesütlemise põhjuseks olla II etapi tööde lõpetamata jätmine. Tööde peatamise korral ei saanud tellija töövõtjalt mõistlikult oodata ehitise valmimist lepingus märgitud tähtpäevaks, mistõttu ei saanud see asjaolu olla käsitatav lepingu ülesütlemist põhistava rikkumisena. Tulenevalt VÕS § 642 lõikest 1 saab lepingutingimustele vastavust hinnata ainult nende tööde osas, mis on tellijale üle antud. Eeltoodust järelduvalt oli hagejal lepingu 30. oktoobri 2007. a. erakorralise ülesütlemise teate edastamise seisuga kostjale sisuliselt kaks pretensiooni töö lepingutingimustele vastavuse osas: laudise naelutuse ja värvitooni osas ning betoonpõranda aluskihi tiheduse osas. Teates määras hageja töövõtjale puuduste

kõrvaldamisega alustamiseks tähtaja 3 päeva teate kättesaamisest ning hoiatas, et selle tähtaja möödumisel lõpevad pooltevahelised lepingulised suhted automaatselt VÕS-s lepingu erakorralise ülesütlemise sätete järgi. VÕS § 647 lg. 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hagejal ei olnud õigust nõuda laudise parandamist või vahetamist. Lepingu ülesütlemise seisuga oli seega ainsaks tuvastatud puuduseks, mille eest kostja vastutas, betoonpõranda aluskihi tihedus. Seejuures põranda väljalõhkumise või parandamise vajadus pidi selgeks tehtama koormuskatse tulemuste alusel. Mingite muude tööde parandamist ei ole hageja kostjalt nõudnud. Võttes arvesse seda, et hageja eiras kostja soovitust teha vundamendi aluskihi lagunemist takistavad tagasitäitetööd, eksperdi sõnul on tehnoloogia ja võimalused vundamendi parandamiseks olemas ning arvestades, et eksperdi arvamus vundamendi mõjust konstruktsioonidele ja sõlmedele oli oletuslik (tööde peatamisest möödunud 3 aasta jooksul oleks olnud võimalik eksperdi oletuste paikapidavust ja muutuste tekkimist kontrollida, kuid seda ei ole tehtud), tuleb VÕS § 647 lg. 1 alusel lugeda, et betoonvundamendi puudused ei ole oluline lepingurikkumine.

ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Ülesütlemisavalduse järel ei olnud kostjal enam kohustust tegutseda ehitise valmimise nimel. Hageja võis kostjalt nõuda üksnes enne ülesütlemist teostatud tööde parandamist. Et laudise osas tuleb töö lugeda lepingutingimustele vastavaks, siis oli laudise vahetamise nõue põhjendamatu. Töövõtulepingus sätestatud tööd ei olnud lõpetatud, tööd peatati poolte kokkuleppel. Täiendavad puudused teostatud töödes tuvastati 30. novembril 2007. a. ehtitus-tehnilise ekspertiisi ja väärtushinnangutega. Selle dokumendi koostamise hetkeks oli hageja lepingu ühepoolselt lõpetanud, oli väidetavalt kaotanud usalduse kostja vastu ning ei soovinud puuduste kõrvaldamist kostja poolt. Hageja nõuab töö parandamise või uue töö tegemise asemel kostjalt kahju hüvitamist. Reeglina on töövõtulepingu täitmise nõude asemel lepingust taganemine (VÕS § 116) ja kahju hüvitamise nõude esitamine võimalik alles pärast tellija poolt töövõtjale puudustega töö parandamiseks või uue töö tegemiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast töövõtjapoolset õigustamatut keeldumist töö parandamisest või uue töö tegemisest. Täiendava tähtaja määramine ei ole vajalik, kui töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud. Et kostja ei ole töövõtulepingut oluliselt rikkunud, siis tulnuks kostjale anda täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 30. oktoobri 2007. a. teates määratud 3-päevane tähtaeg tööde parandamisega alustamiseks ei olnud mõistlik aeg, kuivõrd betoonplaadi parandamine eeldas koormustesti läbiviimist ning parandamiseks projektlahenduse koostamist. Kostja oli õigusrahu saavutamise ja lepingu lõpuni täitmise huvides nõus tegema ja parandama ka neid tööd, mille puuduste eest kostja ei vastuta või mis ei kuulunud kostja töövõttu. 14. novembril 2007. a. esitas kostja hagejale elumaja konserveerimise (avade ajutise sulgemise ning vundamendi perimeetri soojustuse) lisatööde hinnapakkumise. Vaidlust ei ole, et hageja seda ei aktsepteerinud ning nende tööde teostamist kostjalt ei tellinud. Kostja avaldas 13. märtsi 2008. a. kirjas jätkuvalt valmisolekut leida vaidlusele lahendus ning sobivad tehnilised lahendused elumaja ehitamise lõpuleviimiseks koostöös hageja ekspertide T. Rattasepa ja T. Padjusega. Kostja pakkus, et lõpetab II etapi poolelijäänud tööd. Pakkumine eeldas tööde ja lahenduste kooskõlastamist hageja poolt ning vajadusel täiendavate tehniliste lahenduste tellimist hageja ekspertidelt. Hageja 11. aprilli 2008. a. vastuskirjas keeldus pakkumisest. Hageja märkis, et ta ei ole nõus taganema kostjaga läbirääkimiste alustamiseks seatud tingimusest, et elamu välisfassaadi laudise värv viiakse kooskõlla tellituga, s. t., et värv fassaadil oleks läbipaistev ning lauasüü oleks nähtav, samuti, et kinnitusnaelad oleksid paigaldatud ühtlaselt ja tulemus oleks esteetilise välimusega. Seda tingimust täitmata ei pidanud hageja võimalikuks kostjaga koostöö uuendamise üle edasi arutleda. Kostja väljendas nimetatud tööde teostamiseks jätkuvat valmisolekut ka kohtule esitatud kirjalikus vastuses. VÕS § 6 lg. 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (lg. 2). Samuti sätestab VÕS § 138 lg. 1 kohustuse toimida õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus. Kuivõrd laudise vahetamise nõue oli põhjendamatu ning ebamõistlik, on hageja põhjendamatult keeldunud kostja puuduste kõrvaldamise pakkumisest. Sellises olukorras kahju hüvitamise nõude esitamine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, mis välistab nõude rahuldamise. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja tagasi arutamiseks esimese astme kohtule. Hageja ei nõustu kohtu järeldustega konkreetse ülesütlemise tõlgendamisel. Ülesütlemine on kehtiv, kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Apellandi tahe ülesütlemisavalduse esitamisel oli öelda leping üles seetõttu, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud ja keeldub lepingurikkumise tagajärgi kõrvaldamast. Kohus ei ole tuvastanud, et apellandil oleks olnud tahe leping üles öelda põhjuseta. Kostja on menetluse eelselt ja kohtumenetluse kestel avaldanud seisukohta, et ei ole lepingut rikkunud, mistõttu

hageja poolne ülesütlemine ei ole kehtiv. Kohus on ebaõigesti järeldanud, et hagejapoolne lepingu ülesütlemine on kehtiv VÕS § 655 lg. 1 alusel. Kohus ei saa ühepoolselt tõlgendada apellandi tahet tehtud ülesütlemisavalduses vastuolus viimase tegeliku tahtega. TsMS 436 lg. 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Järeldanud, et leping ühepoolselt lõpetatud 30. oktoobri 2007. a. kirjaliku ülesütlemisavalduse alusel VÕS § 655 lg. 1 kohaselt hageja poolt selleks põhjust omamata, on kohus rikkunud nii materiaalõiguse kui ka menetlusnorme. Kohus oleks pidanud hindama kõiki asjaolusid koos, s. h. seda, et kas ei ole tegemist järeldusliku lepingust taganemisega muuhulgas osaliselt enne nõude sissenõutavaks muutumist. Isegi kui jätta kõrvale vaidlus laudise värvist ja naelutusküsimustest, oli oluline küsimus hagejale üle antud elamu vundament, millesse kohus on suhtunud formaalselt. Vastavalt töövõtulepingule nr. 143 ja selle lisale 2 kuulus I etapi tööde hulka muuhulgas soojustatud raudbetoonist plaatvundamendi ehitamine koos kanalisatsiooni ja vee torustikega. 19. oktoobril 2007. a. edastas hageja omanikujärelevalve Arne Laur hageja kirjalikud pretensioonid kostjale seoses pooleli oleva elamu ehitusega ja selle punktis 1 on märgitud, et kaetud tööde aktil nr. 0627034 puudub kuupäev, on lubatud betoneerimistööd, kuid pole lisatud liivatiheduse mõõtmisakti. Palutakse see esitada. Esitatakse pretensioon ka jooksvate tööde kvaliteedi kohta selles, et kandetarindite lauad on hallitusest kahjustatud. Küsitakse töövõtjalt, kuidas nad lahendavad probleemi ja palutakse esitada ettepanek probleemide lahenduseks koos teostuse järjekorra ja tähtaegadega kirjalikult. 19. oktoobri 2007. a. kirjalikus teates märgitakse, et esimesed pretensioonid esitati juba 6. oktoobril 2007. a., nendele ei ole reageeritud. 23. oktoobri 2007. a. erakorralisel koosolekul vastas kostja esindaja, kvaliteedijuht Riho Krafft hageja poolt esitatud nõudmisele esitada enne betoneerimistöid teostatud liivatihendamise akt, et seda ei ole võimalik hankijalt nõuda, kuna see ei ole niivõrd vastutusrikas objekt, et tehtaks täiendavaid puurimisi ja surveproove. Hagejat kohustati kirjalikult tõendama, et selline asi on vajalik ja nõutav. Hageja esitas kostjale nõudmised üleantud I etapi tööde kohta, et nende kvaliteeti kontrollida. Kuna tegemist ei ole ilmselge puudusega, puuduse olemasolu sai tõendada vaid spetsialisti kaasamise abil, ei olnud seda võimalik teha tööde üleandmisevastuvõtmise aktile alla kirjutades. Töövõtulepingu punktid 5. 4 ja 5. 5 kohustasid ning õigustasid tellijat nõudma töövõtjalt lepingus sätestatud kvaliteedinõuetest kinnipidamist ning teostama igal ajal täiendavat kontrolli ja tehnilist järelevalvet tööde teostamise mahu ja kvaliteedi vastavuse kohta vastavalt lepingus kokkulepitud ja kehtestatud nõuetele. Sõltumata tööde I etapi ehitustööde vastuvõtmise ja üleandmise akti allakirjutamisest, oli hagejal õigus teostada jooksvalt tehnilist kontrolli. Lisaks, VÕS § 644 lg. 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tellijal oli kahtlus, et töövõtja ei ole enne betoonpõranda valamist kvaliteedinõuetele vastavalt liiva tihendanud ja esmase spetsialisti kinnituse, et tema kahtlusel on tõepõhi all, sai hageja ehitusinseneri Ants Teppe poolt 29. oktoobril 2007. a. koostatud eksperthinnangust. Ülesütlemisavalduses märgitakse, et nõudmised on esitatud juba alates 5. oktoobrist 2007. a. ja kui parandustöödega ei alustata 3 päeva jooksul, siis jõustub lepingu ülesütlemine. Koos ülesütlemisavaldusega esitati A. Teppe ekspertarvamus, mis oli kirjalikuks kinnituseks ehitusvigade olemasolu kohta. Kostja sellele ei reageerinud. Mingit ettepanekut omapoolselt kontrollida hageja kahtlusi vundamendi ja põranda ebakvaliteetse ehituse kohta ei tehtud. Kostja nn. heasoovlikud ettepanekud oma vigade parandamise kohta on tekkinud kõik peale seda, kui hageja esitas kostjale ekspertarvamuse ehituse kvaliteedi väga suurte puuduste kohta ning tegi veelkordselt ka ettepaneku vead kõrvaldada. Kostja konstrueeris oma parandustööde tegemise ettepanekud peale hagejalt lepingu ülesütlemisavalduse saamist selliselt, et esmalt nõutakse hagejalt loobumist nõuetest seoses hageja väidetud puudustega laudise värvitoonis ja laudise paigaldusel ning mullatööde eest täiendavalt esitatud arve tasumist ning siis ollakse valmis hageja ekspertide poolt pakutavate lahenduste alusel tegema mõningasi parandustöid. Seejuures kostja betoonpõranda puudusi ei tunnista, kuid on valmis seda 13. märtsi 2008. a. kirja kohaselt täiendavalt tugevdama. Kostja ei ole

teinud alates 15. oktoobrist 2007. a. ise ühtegi ettepanekut, kuidas ja millal ta parandustöid teha kavatseb ja alles 5 kuu möödudes peale tööde peatamist laskus ta hagejaga õiguslikku vaidlusse. Kostja hoiatas seejuures hagejat korduvalt, et vaid hageja on ise süüdi, et tööd on peatatud ning et kostja kavatseb hagejat selle eest karistada. Kohus oleks pidanud lepingu rikkumise olulisuse hindamisel võtma arvesse ka ehituseksperdi T. Rattaseppa poolt antud arvamust selle kohta, millised olulised puudused esinevad vaidlusalusel ehitusel. Arvamuse MP 1244/2007 II osas kirjeldab ekspert kõiki puudusi, mis on ilmnenud ehitusel ja mis avaldavad mõju lõpptulemuse kvaliteedile. Punkti 2. 3. 4 kohaselt ei ole vundamendi sarrusbetoonist plaadile kandva seina alla mingit paksendust ette nähtud, mis on lubamatu. Vundamendi ja põrandaplaadi alla on paigutatud ka vee- ja kanalisatsioonitorustik, mis p. 2. 2. 3 kinnitusel on läbi alusbetooni toodud hülsse kasutamata. Punktis 2. 2. 4 annab ekspert põhjaliku selgituse ka selles, miks on põrandakonstruktsioon ebaõige ning miks ei piisa vigade kõrvaldamiseks üksnes koormuskatsetest. Põrandakonstruktsioon on esimese etapi töö, mille hageja võttis vastu ja mille puudustest ta sai teadlikuks tänu ekspertiisidele. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole elamu edasiehitamine ilmnenud puuduste kõrvaldamiseta lubatav, kui soovitakse saada lubatud kvaliteedis elamut. Tõendatud on, et oluline lepingurikkumine, mille parandamisest kostja keeldus, oli vähemalt vundamendi ja betoonpõranda ebaõige ehitus (tihendamata liiv jm.), millele maja peale ehitamine ilma ümberehituseta oli lubamatu. Kostja oma viga ei tunnistanud ega soovinudki sellest midagi teada, sest ta alustas teadlikult teise etapi ehitust vigasele maja alusmüürile ja põrandale. Kuivõrd kostja ei teinud pikema aja jooksul (alates 2007. a. oktoobri algusest) midagi oma vigade parandamiseks ega teatanud ka, et soovib seda teha, vaid esitas hagejale nõudmise, et ta tõestaks kirjalikult, et mingeid nõudmisi üldse saaks betoonialusele pinnase tihendamisele eramajade puhul esitada, siis oli hageja õigustatud lugema maja alustalade (vundament ja põrand) ebaõiget ehitust ja selle parandamisest keeldumist ehituslikult veel võimalikus etapis oluliseks lepingurikkumiseks, mis andis talle aluse leping kostjast tulenevalt üles öelda.

vähetähtsa asjaoluga. Sama puudutab ka voodrilaudade majale kinnitamise viisi. Hageja ei pea leppima ebakvaliteetse tööga. Ekspertarvamustega on tõendatud oluliste lepingutingimuste rikkumine, millele reageerimise õigus oli apellandil nii tööde vastuvõtmise järgselt kui ka enne tööde lõpetamist ehk II etapi tööde üleandmist. Kohus hindas kostja käitumist vaid, lähtudes kostja esindaja märtsis ja mais 2008. a. tehtud pakkumistest, ning jättis hindamata poolte suhtlemise ehituse ajal, mis on kajastatud erinevates dokumentides. Leping oli sõlmitud 23. juulil 2007. a. ja tööd tuli lõpetada

töövõtulepingu objekti lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel töövõtulepingust taganemise õiguse tekkimise eeldusteks on töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641), töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642) ja töövõtja oluline lepingurikkumine (VÕS § 116 – 118 ühes §-s 647 sätestatud erisustega). Maakohus leidis õigesti, et töövõtulepingu puhul töövõtja poolt lepingutingimustele mittevastava töö tegemises seisneva rikkumise korral on tellija peamine õiguskaitsevahend lepingu täitmise nõue (VÕS § 646), lepingust taganemine ning kahju hüvitamise nõude esitamine lepingu täitmise asemel on aga reeglina võimalik alles pärast tellija poolt töövõtjale puudustega töö parandamiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast töövõtjapoolset õigustamatut keeldumist töö parandamisest. Seega tuli vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas töövõtja tehtud töö vastab lepingutingimustele (kas töö on puudusega); kui ei vasta, siis kas töövõtja suhtes saab kohaldada õiguskaitsevahendit (kas töövõtja vastutab puuduse eest); kui saab, siis kas hageja on valinud õige õiguskaitsevahendi (kas rikkumise olulisus õigustab täitmisnõude asemel lepingust taganemist ja kahju hüvitamise nõudmist, arvestades VÕS § 647 lõikes 1 sätestatud erisusi); kui on, siis milline on kahju suurus. Maakohtu poolt elamu välislaudise värvitooni ja naelutuse osas tehtud järeldustega kolleegium nõustub ja järgib neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele lisab kolleegium, et ainuüksi projektis välisseinte värvi kohta märgitust ei saa selles osas lepingutingimuste kindlaksmääramisel lähtuda. Nii ei märgitud projektis värvikoodi, vaid jäeti see hilisemaks täpsustamiseks (kd. I, tl. 146), vaidlust ei ole aga selle üle, et kasutatud värv hageja poolt valitule vastab. Maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega põhjendanud, miks ei saa välislaudise värvitooni ja naelutuse osas pidada kostjat lepingut rikkunuks. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks ei nõustu hageja maakohtu otsuse põhjendustega naelutuse osas. Mis betoonvundamenti ja selle väidetavat puudust puudutab, siis ei ole maakohtu otsuse põhjal üheselt mõistetav, kas kohus tuvastas selles osas kostja lepingurikkumise või mitte. Nii on kohus märkinud, et lepingu ülesütlemise seisuga oli ainsaks tuvastatud puuduseks, mille eest kostja vastutas, betoonpõranda aluskihi tihedus. Sellest võib järeldada puuduse olemasolu. Samas on kohus aga märkinud ka, et põranda väljalõhkumise või parandamise vajadus pidi selgeks tehtama koormuskatse tulemuste alusel ja kuigi kohus ei ole märkinud, mida sellest tuleks vaidluse kohta täpsemalt järeldada, võib ühes vihjega eksperdi oletuslikule arvamusele vundamendi mõjust konstruktsioonidele ja sõlmedele mõista, et puuduse olemasolus on kohus siiski kahelnud. Maakohus on eraldi viidanud ka 30. novembri 2007. a. ekspertiisiaktile (kd. I, tl. 45 – 56) ja selle järeldusele, mille kohaselt põrandaplaadi aluste täitekihtide tehniline teostus ei ole nõuetekohane ning vähendab ehitise kasulikku tööiga ja energiatõhusust olulisel määral ning võib põhjustada ehitises olulisi deformatsioone, otsusest ei nähtu aga, kas kohus loeb osundatud tõendiga selles märgitud ja kohtu poolt kirjeldatud asjaolud tõendatuks. Et otsuses on maakohus põhjendanud üksnes, miks ei saa vundamendi puudust pidada oluliseks, siis võib seda mõista nii, et vundamendi puuduse enda olemasoluga kohus arvestas. Otsuses ei ole siiski tuvastatud, milline oli puuduse täpsem olemus ja ulatus, seda teadmata ei ole aga võimalik otsustada selle üle, kas tegemist on olulise puudusega VÕS § 116 lg. 2 punktide 1, 2 või 4 või VÕS § 647 lg. 1 tähenduses, sealhulgas, kas tegemist on kõrvaldatava puudusega. Maakohtu põhjendusega selle kohta, miks ei ole vundamendi puhul tegemist olulise lepingurikkumisega, kolleegium ei nõustu: kohus on viidanud VÕS § 647 lõikele 1, selle sätte kohaldamiseks vajalikele eeldustele maakohtu järeldused aga ei vasta. Nii ei saa osundatud sätte kohaselt välistada lepingurikkumise olulisust põhjendusel, et hageja eiras kostja soovitust teha vundamendi aluskihi lagunemist takistavad tagasitäitetööd, et tehnoloogia ja võimalused vundamendi parandamiseks on olemas või et eksperdi arvamus on oletuslik, nagu maakohus oma järeldust on põhjendanud. Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis selgelt esile toonud seda, millistele kvaliteedinõuetele pidi vundament lepingu kohaselt vastama ning millised on need konkreetsed puudused, mida ta kostjale ette heidab, aga samuti, mis annab alust lugeda kostja

lepingurikkumist oluliseks. Hageja on küll esitanud hulgaliselt tõendeid, oma menetlusdokumentides on aga neile tõenditele üksnes viidanud, selgitamata, millised on need konkreetsed faktilised asjaolud, mis on tõendites kajastatud ja millele ta soovib tugineda. Maakohus ei ole vastuolus TsMS § 392 lg. 1 punktiga 3 juhtinud hageja tähelepanu vajadusele temal endal esile tuua nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ega teinud talle ettepanekut täpsustada neid elulisi asjaolusid, millele hageja tugineda soovib. Vastuolus TsMS § 351 lõikega 1 ei ole kohus nende asjaolude üle menetlusosalistega ka arutlenud. Samuti ei ole maakohus tuvastanud otsuses faktilisi asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, kas on täidetud kostja vastutuse eeldus vastavalt VÕS §-le 642. Otsuses tuvastatud faktiliste asjaolude põhjal ei ole võimalik otsustada ka selle üle, kas rikkumise olulisus õigustab täitmisnõude asemel lepingust taganemist ja kahju hüvitamise nõudmist, arvestades VÕS § 647 lõikes 1 sätestatud erisusi. VÕS § 647 lg. 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus tuvastas, et koos teatega vundamendi puuduse kohta andis hageja kostjale kolmepäevase tähtaja parandustöödega alustamiseks. Kohtuotsuses ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid teha järeldusi selle kohta, kas see tähtaeg oli tööde alustamiseks mõistlik või mitte. Otsuses sisalduvat üldsõnalist järeldust, nagu oleks betoontööde parandamine eeldanud koormustesti ja projekteerimistöid, ei ole seostatud asjas esitatud väidete ja tõenditega. Pealegi ei ole hageja 30. oktoobri 2007. a. avalduses andnud kostjale tähtaega tööde tegemiseks, vaid üksnes nendega alustamiseks. Hageja väidetel oleks kostja valmisoleku korral töid teha lepitud tööde tegemise tähtaeg kokku täiendavalt, sellele hageja väitele ei ole kohus aga hinnangut andnud. Otsusest ei nähtu ka, kas kostja avaldas hageja poolt antud kolmepäevase tähtaja jooksul valmisolekut talle etteheidetavad vundamendi puudused parandada. Kohus märkis otsuses, et kostja ei ole keeldunud tööde parandamisest, kuid põhjendas seda asjaoluga, et kostja esitas hagejale 14. novembril 2007. a. hinnapakkumise elumaja konserveerimise lisatööde kohta. Kolleegium leiab, et kui kostjal oli kohustus puudustega tööd parandada, siis pidi ta tegema seda omal kulul (VÕS § 646 lg. 4) ning pakkumist teha täiendavaid töid tellija kulul ei saa käsitleda kui valmisolekut oma puudustega tööde parandamiseks. Ka asjaolust, et kostja on olnud valmis ehitustöid objektil jätkama, ei saa iseenesest järeldada, et kostja oli nõus omal kulul puudused seni tehtud töödes kõrvaldama. Seda ei saa järeldada ka kostja 13. märtsi 2008. a. ettepanekust hagejale (kd. I, tl. 73 – 74), sest selles ei ole nõustutud tingimusteta puudusi parandama, vaid on esitatud omapoolne nägemus, kuidas oleks võimalik kompromissile jõuda ja lepingu täitmisega edasi minna, seejuures on kostja tingimuseks seadnud, et hageja tasuks tema 23. oktoobri 2007. a. arve. Leidnud, et tuvastatud ei ole kostjapoolset olulist lepingurikkumist, mis oleks andnud hagejale aluse 30. oktoobri 2007. a. avaldusega töövõtulepingust taganeda, leidis maakohus samas, et selle avaldusega on töövõtuleping hagejapoolselt kehtivalt üles öeldud. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu käsitlus on vastuoluline ega ole õige. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii taganemise formaalne (avalduse esitamine vastaspoolele) kui materiaalne (materiaalõiguslik alus lepingust taganemiseks ehk vaidlusalusel juhul kostjapoolne oluline lepingurikkumine) eeldus. Kui kohus eitas materiaalse eelduse olemasolu, siis ei saanud ta pidada hagejat lepingust kehtivalt taganenuks. VÕS § 655 lg. 1 lauses 1 on küll sätestatud tellija õigus töövõtuleping igal ajal üles öelda, see eeldab aga hageja vastavat tahteavaldust. Hageja 30. oktoobri 2007. a. avaldusest ei nähtu, et hageja oleks soovinud töövõtulepingu korraliselt üles öelda: selles on hageja oma tahte lepingu lõpetamiseks seostanud ühemõtteliselt kostja lepingurikkumisega. Tahteavaldus lepingu lõpetamiseks võib olla ka kaudne, kuid maakohus ei ole otsuses tuvastanud mingeid asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada hageja tahet lõpetada pooltevaheline töövõtuleping korralise ülesütlemisega. Taoliselt ei ole mõistnud hageja käitumist ka kostja, kes kogu kohtumenetluse vältel maakohtus on pidanud pooltevahelist töövõtulepingulist suhet kestvaks.

Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohus tegi üllatusliku otsuse, kui tõlgendas hageja taganemisavaldust erinevalt mõlemast poolest, ilma et oleks andnud pooltele võimaluse selle kohta oma seisukohti avaldada (TsMS § 436 lg. 4 rikkumine). Maakohtu otsus ei sisalda asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, kas pooltevaheline töövõtuleping on nüüdseks lõppenud või mitte. Maakohus leidis õigesti, et kuna tööde tegemine ehitusobjektil peatati poolte kokkuleppel II etapi tööde tegemise ajal, nii et selle etapi tööd on lõpetamata ja hagejale üle andmata, siis saab kasutatava õiguskaitsevahendi asjakohasust hinnata üksnes valminud ja hagejale üle antud tööde lepingutingimustele vastavuse pinnalt. Seejuures on kahju hüvitamise nõude eelduseks pooltevahelise lepingu lõppemine. Hageja on oma väidetava kahju leidmisel lähtunud sellest, kui palju kuluks rahalisi vahendeid, et elamu lõpuni ehitada. Et maja lõpuni ehitamata jätmine ei ole selles vaidluses kostjale etteheidetav, siis ei saa hageja oma kahju ulatust sellega ka seostada. Seda, milline on kostja lepingurikkumisega tekitatud kahju, ei ole hageja esile toonud. Sellelegi ei ole maakohus eelmenetluse käigus hageja tähelepanu juhtinud (TsMS § 392 lg. 1 punktid 2 ja 3) ega menetluse kestel menetlusosalistega võimaliku kahju leidmist faktilisest ja õiguslikust küljest arutanud (TsMS § 351 lg. 1). Asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada, millistele tingimustele pidi vundament vastama ja kas vundament nendele lepingutingimustele vastas ning kui ei vastanud, siis kas tegemist on olulise lepingurikkumisega. Vundamendi väidetava puudusega seoses tuleb alustuseks täita eelmenetluse ülesanded, juhtides hageja tähelepanu hagi alusena esiletoodud faktiliste asjaolude ebapiisavusele ning andes talle võimaluse neid asjaolusid täpsustada. Kõrvaldada tuleb ka teised eespoolmärgitud puudused. Kolleegium leiab, et apellatsioonimenetluses ei ole võimalik kirjeldatud rikkumisi kõrvaldada, sest apellatsioonimenetluses ei ole võimalik täita eelmenetluse ülesandeid, mis on seotud hagi ja selle aluse väljaselgitamisega ja mis maakohus on jätnud täitmata. Ka tooks apellatsioonimenetluses olulises ulatuses uute faktiliste asjaolude tuvastamine kassatsioonimenetluse eripärast tulenevalt kaasa võimatuse poolte poolt otsuse peale selles osas edasi kaevata, see riivab aga olulisel määral põhiseaduslikku õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata. Menetluskulud menetlusosaliste vahel tuleb maakohtul jaotada asja uuel sisulisel läbivaatamisel selle tulemusest lähtudes.

Margo Klaar

Ele Liiv

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.