Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-5460 enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Sama tähtaja jooksul võlgniku vara kohta pankrotihaldurile teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist (PankrS § 102 lg 2). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

2-13-5460 Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada RL’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus kirjaliku nõusoleku alusel Ly Müürsoo. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara hinnanguliselt 37 000 eurot ja kohustusi kokku 45 156.15 eurot. Ajutise halduri seisukohast tulenevalt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks töökaotus 2009.a, mis ei võimaldanud kohustuste täitmist. Seega on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus on tuvastanud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on alates 01.03.2013 töötuna arvele võetud. Võlgnik ei vaidle ajutise pankrotihalduri aruandes toodud asjaoludele vastu. PankrS § 31 lg 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgnikule kuulub korteriomand (registriosa nr XXX), mistõttu tuleb võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta teha märkus kinnistusraamatusse pankrotimääruse alusel (PankrS § 40 lg 1 p 1, lg 2). Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 10 tunni eest kokku summas 800 eurot ja kulutuste eest 200 eurot (tl 175). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 järgi on tegemist pankrotimenetluse kuludega. Menetlusosalised vastuväiteid tasu ja kulutuste suurusele ei esitanud. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, leiab, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 800 eurot ja tehtud kulutuste hüvitamiseks 200 eurot. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub sellele käibemaks 160 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.