Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank P&C Insurance AS (hageja) hagi Triin Visamaa (kostja) vastu 3650 euro nõudes (tsiviilasi nr 2-12-1382). 28.02.2013 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja poole kohtumenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks Swedbank P&C Insurance AS arvelduskontole nr 221030477974 (tl 113114). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 3 alusel teatas kohus kostjale loobumisavalduse esitamisest, paludes kostjal esitada oma arvamus hageja avalduse kohta ja teatada, kas kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt (tl 115). 07.03.2013 teatas kostja, et on nõus hagist loobumisega ja palus hagejalt välja mõista kostja menetluskulud 1530 eurot (tl 118-119, 126). Avaldusele on lisatud Advokaadibüroo Valge & Uiga arved (tl 120-125). Kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 1 ja § 1741 lg-ga 1 toimetas kohus 07.03.2013 kirjaga menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja sellele lisatud arved kätte hagejale, andes talle aega seitse päeva vastuväite esitamiseks (tl 127). 14.03.2013 esitas hageja vastuse kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele (tl 131-133), paludes kohtul hinnata, kas spetsifikatsioonis toodud ajakulu ja teostatud tööd on mõistlikud ja põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetlus antud asjas lõpetada. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja on koos kulude jaotusega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ja palunud hagejalt välja mõista kostja kulud õigusabiteenusele summas 1530 eurot vastavalt Advokaadibüroo Valge & Uiga arvetele. Arvetest (tl 120-125) nähtub, et kostjale on antud tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 12,75 tundi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Arvete kohaselt toimus 20.02.2012 kliendi ja esindaja vahel konsultatsioon (1 tund), 21.02.2012 tutvus esindaja kliendi poolt esitatud materjalidega (2 tundi), ajavahemikus 27.02.2012 kuni 01.03.2012 analüüsis esindaja kohtupraktikat ja koostas vastuse hagile (3 tundi), 23.03.2012 tutvus esindaja hageja vastusega (0,75 tundi), ajavahemikus 26.03.2012 kuni 05.04.2012 koostas vastuse hageja seisukohtadele (2 tundi), 11.06.2012 ja 19.09.2012 osales esindaja kohtuistungil (vastavalt 0,75 tundi ja 1,75 tundi), 27.02.2013 valmistus esindaja kohtuistungiks (0,5 tundi) ja osales 27.02.2013 kohtuistungil (0,5 tundi) ning 06.03.2013 koostas esindaja kostja seisukoha hagist loobumise kohta ja menetluskulude nimekirja (0,5 tundi).

TsMS §-s 144 on sätestatud kohtuvälise kulu liigid, mida menetlusosalisel on õigus nõuda vastaspoolelt, kelle kanda menetluskulud on jäetud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 10.01.2012, mil kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärad. Määruse nr 137 kohaselt on hagihinna korral kuni 6400 eurot lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 3200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 3650 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kuluks 1530 eurot. Seega ei ületa õigusabikulud kehtestatud piirmäära. Kohus, hinnates kostja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 12,75 tundi) võrrelduna tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates antud tsiviilasja keerukusele ja mahule. Kuna kostja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb menetluskulud määrata kindlaks koos käibemaksuga. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas nr 2-12-1382 kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1530 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kostja on palunud menetluskulu kanda oma arvelduskontole nr 10010610795015. Seoses hagist loobumisega tagastab kohus TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.