2-12-45813
Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Otsuse tegemise aeg ja koht
1.aprillil 2013, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-45813
Tsiviilasi, hageja nõue
ROOLID AS hagi M S vastu hüvitise nõudes etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 239,76 eurot Hageja: ROOLID AS (RK 10015853); asukoht: Kulgu 17, Narva, e-post: [email protected] Hageja lepinguline esindaja: Andrei Matvejev (volikirja alusel), Alinea Õigusbüroo OÜ, Kerese 5, Narva; e-post: [email protected]
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: M S (IK XXX), elukoht: XXX Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
2-12-45813 juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või Swedbank AS kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr 333416110002 (viitenumber 3100057484). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Roolid AS esitas 08.11.2012 kohtule hagiavalduse M S vastu hüvitise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu hageja ja kostja vahel sõlmitud tähtajatust töölepingust. Juhul, kui kostja ei esita kirjalikku vastust hagile, palus hageja hagi rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu 22.01.2013 määrusega hagi oli võetud menetlusse ning kostja oli kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. 2(3)
2-12-45813 Hagimaterjalid olid kostjale 28.01.2013 kätte toimetatud (tl. 49). Kostja ei ole tähtajaks hagiavalduse kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kooskõlas TsMS § 1741 lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 12.03.2013 kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 60 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 320 eurot, kokku summas 380 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks vaid menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 60 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt on asja vähest õiguslikku keerukust silmas pidades kostja suhtes ebamõistlik ning kostjalt väljamõistetud hüvitise suurust arvestades kostjat ebaproportsionaalselt koormav. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks siiski selgitada kostjalt hagis nõutud viiviste väljamõistmata jätmist. Nimelt on TsÜS § 138 lg-s 2 sätestatud hea usu põhimõte, mis on ühtlasi eraõiguse üks aluspõhimõtetest. Viidatud sätte kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg-s 2 sätestatu kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Ülalnimetatud põhimõttest tulenevalt kaotab isik talle kuuluva õiguse, kui ta käitub selle õiguse teostamisel pahas usus. Muuhulgas võib isik hea usuga vastuolus oleva käitumise tõttu kaotada ka õiguse nõuda teiselt poolelt viivist. Õiguste kuritarvitamiseks loetakse üldlevinud praktika kohaselt õiguste teostamist olukorras, kus isiku kaitsmisväärivaid huve ei ole rikutud. Käesoleva juhtumi puhul välistab viiviste nõude rahuldamise töölepingust tulenevate suhete iseloom ning viivisenõue on kostja suhtes ülekohtune. Töölepingu puhul on poolte tahe suunatud ühise eesmärgi saavutamisele, mitte majanduslike huvide teenimisele, mistõttu ei ole viivise nõue kooskõlas töölepingu iseloomuga. Töölepingu puhul ei ole poolte tahe suunatud ei viivise kompensatiivse ega sanktsioonilise funktsiooni rakendamisele ja viivisenõude olemasolu ei saa eeldada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver 3(3)
2-12-45813 Kohtunik
4(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.