Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-5791 Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 05.02.2013 esitasid GK ja VK Harju Maakohtule DD ́i pärandvara pankrotiavalduse. Pärandvara väärtus ei kata kohustusi. Pärijad paluvad kuulutada välja DD pärandvara pankrot. Harju Maakohtu 12.02.2013 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla, kes esitas 11.03.2013 ajutise halduri aruande. 13.03.2013 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 016 eurot ning teha ettepanek võlgnikule, võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.03.2013. Seisuga 25.03.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgniku vara Ajutisele haldurile teadaolevate andmete kohaselt on pärandaja ainsaks varaks raha arvelduskontodel kokku 0,31 eurot. Võlgniku võlad DD ́i pärandvaral on ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi 1 749,58 eurot, s.h võlgnevus: - Swedbank AS-ile kokku 1 302,25 eurot; - kohtutäiturile Urmas Tärno täitemenetluse kuludest kokku 447,33 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur märgib, et DD’il pole säilinud sellist vallasvara mida saaks lugeda realiseeritava vara hulka või mille arvelt oleks võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele. Ajutine haldur hindab, et pärandvaras puudub positiivne vara, see on likviidne vara millele saaks pöörata sissenõuet, kohustused moodustavad summas 1749,58 eurot, mis kokkuvõttes kinnitavad asjaolu, et tegemist on püsiva maksejõuetusega, isik on surnud ja pärandvara arvelt pole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Maksejõuetuse põhjuse saab tuletada asjaolust et DD võttis väikelaenu, kuid subjektiivsetel ja objektiivsetel asjaoludel ta ei saanud laenu tagastada. Ajutise halduri aruandes ei ole andmeid selle kohta, et DD ́i pärandvara maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Raivo Piirla on esitanud ajutise halduri töö ja kulude aruande, mille kohaselt ta on tööd teinud 5 tundi (s.h järelpärimised kolmandatele isikutele, dokumentidega tutvumine ja analüüsimine ning aruande koostamine, läbirääkimised võlgnikuga), tunnitasuga 80 eurot, tasu kokku summas 400 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutine haldur on arvestanud kulusid 64 eurot (büroo-, transpordi- ja sidekulud), kokku 596 eurot. Raivo Piirla palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud võlgnikult ja riigi vahenditest.

2-13-5791 Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri andmetel võlgnikul on kohustusi 1 749,58 euro ulatuses, vara on 0,31 eurot. 13.03.2013 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 016 eurot ning teha ettepanek võlgnikule, võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.03.2013. Seisuga 25.03.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et DD ́i pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud DD ́i pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. Kohus leiab, ajutise halduri töö aruandes toodud tasu ja kulude summad tuleb DD ́i pärandvarast välja mõista. Kuna DD ́i pärandvaras raha suurema osa ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks puudub, leiab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulude summad tuleb seadusega ettenähtud piires hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu, s.h ajutise halduri tasu 397 eurot) kanda Raivo Piirla arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.